Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Marie Antoinette ja Louis XVI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
theresia, auguste, antoinette, viinis, 1755, rooma, keiser, 1754, 1748, vaherahu, järeltulija, tütred, järjekord, 1769, eraõpetajad, pulmad, krahv, kandis, depressioonis, 1774, kuningaleideid, therese, charlotte, sündisid, 1781, 1785, sophie, 1786, pühendus, usklik, kohusetundlik, armastas, otsustusvõimetu, omanud, silmis, autoriteeti, aadlikuTALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT MARIE ANTOINETTE Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................lk 3 Elulugu............................................................................................lk 4 Kokkuvõte.......................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus.....................................................
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Referaat ,,Marie Antoinette" Koostas:Kristel Saareleht Juhendaja:Heli Heinaste RAPLA 2011 SISUKORD 1.Nooruspõlv ja abielu 2.Elu õukonnas 3.Kaelakeeafäär 4.Revolutsioon 5.Kuninga ja kuninganna hukkamine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Nooruspõlv ja abielu Maria Antoniette sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresia ja Francis I.Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna. Maria Antoniette kirjeldati kui väikest, aga tervet last.Ta oli mängule anduv, tähelepanematu, vallatu ja püsimatu väike tüdruk.Tavaliselt polnud tal vähimatki soovi tegeleda mõne tõsisema asjaga. Maria ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi
Lähte Ühisgümnaasium LOUIS XVI Referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Louis XVI on sündinud 23. august 1754 aastal ja suri 21. jaanuaril 1793. aastal . . Louis päris riigi oma vanaisalt Louis XV- lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba 1765. aastal surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770. aastal abiellus ta Austria hertsoginna Marie Antoinetteiga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Louis XVI oli 17. sajandil Prantsusmaa valitseja. Kelle valitsemise ajal muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks
Prantsusmaa kultuuri õitsenguaeg. Ajastu nimeks sai klassitsismiajastu. 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Louis XVI Louis XVI sünd. 23. augustil 1754. aastal, oli viimane kuningas Prantsusmaal enne revolutsiooni. Ta päris riigi Louis XV´ lt, oma vanaisalt, kuna tema isa oli juba surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria hertshertsoginna Marie Antoinette' iga, kellega tal oli kaks tütart ja poega. Marie-Antoinette sündis 1755 Viinis Austria keisri Franz I ja Maria Theresia noorima tütrena. Üsna varakult plaanitseti tema mehelepanekut Prantsuse troonipärijale Louis-
Sissejuhatus Marie Antoinette oli Prantsuse ja Navarra kuningriigi kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I viieteistkümnes ja eelviimane laps. Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija. 1774. aasta mais suri Louis-Auguste isa ning Louis-Auguste päris Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv
Oma referaadi teemaks olen ma valinud Marie-Antoinette, kuna ta on kindlasti üks legendaarseimaid naisi ajaloos. Marie-Antoinette sündis enda jaoks valel ajastul. Ta oli hea abikaasa ja suurepärane ema kuid kahjuks mitte adekvaatne kuninganna. Referaadis loodan ma välja tuua, kes too kuulus naine siis õigupoolest oli, milline oli tema elu ja kuidas ning miks ta suri. Head lugemist. Lapsepõlv Maria Theresia tütar Maria-Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2.novembril 1755 Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia peresse. Ta oli viieteistkümnes laps ja üheteistkümnes tütar peres. Muretumat elu kui Antonial pole võimalik ette kujutada. Ta eelistas õppimisele muretut ringilippamist pargis või kelgutamist koos õdede-vendadega. Antonia mõtteis olid ainult lõbustused. Tüdruk armastas muusikat ja õppis edukalt mängima klavessiini samuti oskas ta hästi tantsida.
1. Mis rahvusest oli Marie Antoinette? Marie Antoinette oli sünnilt austerlane. 2. Millises kahes lossis toimus filmi põhitegevus? Filmi põhitegevus toimus Austrias Viini linnas asuvas Hofburgi lossis ja Prantsusmaal Pariisi linna ligidal asuvas Versailles'i lossis. 3. Iseloomusta Marie Antoinette'i! Marie Antoinette oli kõigest 14-aastane, kui peeti tema ja Louis XVI pulmad. Prantsusmaale elama minnes ei tundnud ta hästi prantsuse keelt ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid. Kui ta Prantsumaale jõudis, öeldi tema kohta: ,,Ta näeb välja nagu laps." Troonil olles elas naine luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. Tema luksuslik eluviis viis rahapuudusele ja riigivõlgadele. Kuna
Pilet nr 1. 1. Saksamaa ühendamine Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali(1648) rahu suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased, esialgselt ühineda rahvuslikult. Algul tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja levis vaid kitsas ringis ja seda nim. elitaarseks liikumiseks. Prantsuse revolutsiooni mõjul moodustati Reini-saksa vabariik- esimene vabariik saksamaa pinnal.
inimese; Tähtsamad persoonid istusid voodi juures tugitoolides, teised seisid püsti omavahel vesteldes. Tagapool roniti püsti laudadele või toolidele. Sama vähe rahu oli ka kuninga surivoodi juures, kui just tegu ei olnud nakkushaigusega, õukondlaste silme all istus kuningas hommikul ööpotil, seejuures viisakalt vesteldes (kuninga eriline privileeg ja kohustus oli rafineeritud viisakus). Kuningakultus väljenduski pidevas saatjaskonnas, erinevalt idamaisest, kus keiser, sahh või peasekretär end harva ilmutab. MERKANTILISTLIK MAJANDUSPOLIITIKA Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert [kol'ber]. Juba väliselt jättis Colbert range mulje. Ta riietus alati musta, keegi ei näinud teda kunagi naeratamas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi
eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja
Ilusa * ajal oli nii vana, et siit otsiti nende toredate ehituste jälgi, mida oli lasknud püstitada kuningas Robert* ja mida on kirjeldanud Helgaldus *. Peaaegu kõik on kadunud. Mis on jäänud kabinetist, kus Louis Püha «oma abielu sõlmis»*? Aiast, kus ta õigust mõistis, «seljas kamlotist tuunika, jämedast riidest käisteta ülekuub ja selle peal mantel mustast sandalriidest, kui ta oma sõbra Joinville'iga * vaipadel pikutas»? Kus on keiser Sigismond'i * tuba? Ja Charles IV * oma? John Maata * oma? Kus on trepp, millelt Charles VI * oma armuedikti välja kuulutas? Kus kiviplaat, millel Mar-cel dofääni juuresolekul mõrvas Robert de Clermonti ja Champagne'i marssali *? Kus jalgvärav, mille juures vastupaavst Benedictuse bullad puruks kisti * ja mille kaudu nende toojad pilkeks mitrasse ja kirikukuube ehituna tagasi läksid, et siis minna avalike patukahetse-jatena läbi Pariisi? Ja
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
