Tootmise alal muutus olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras rauasulatamist, laienesid klaasi ja seebi tootmine, tina ka plii oli ka oluline. Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastamiseks, sest lamba karjamaad piirati püsttaradega, hekkide või kraavidega. Enamik talupoegi pauperiseerus ehk vaesus, teised läksid palgatööle manufaktuuridesse. Rändasid mööda maad ja leidmata tööd hakkasid varasteks, röövliteks ja hulkuriteks. Kuingavõim võttis vastu karmid meetmed, "verine seadusandlus", peksti, lõigati pool kõrva , kolmandat korda tabatult hukati. Henri 8 40 aastat valitses (1509-1547) jätkas isa tööd. Ta oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist. Geoffrey Chauceri (1340-1400), Itaalia vararenessansi mõju levitaja inglise rahvluslikus kirjanduses
maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näiteks rauasulatust. Laienes klaasi ja seebitootmine. Eriti mõjutas Inglismaa majandust aga kalevitööstuse areng, mis suurendas järsult nõudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Paljud feodaalid tegid oma põldudest lamba kasvatuseks karjamaad. Soa maata jäänud talupoegi asus tööle manufaktuuridesse. Külades oli tööjõu ülejääk. Asuti rändama üle Inglismaa, et leida tööd. Aega mööda muutusid sellised tööotsijad kerjusteks ja varasteks. Kuningas võttis nende vastu tarvitusele karmid abinõud. Vargaid peksti, lõigati kõrvu ja kolmandat korda tabatuna hukati. Henry VIII Ligi 40 aastat Inglismaad valitsenud Henry VIII jätkas oma isa Henry VII poliitikat kuningavõimu tugevdamisel. Henry VIII saavutus sellise võimutäiese, et võis saata tapalavale
Ülerahvastus saab esineda kahel viisil akuutsel ehk kriiside ajal, ja kroonilisel viisil, mis on loiu äritegevuse ajal. Relatiivne ülerahvastus omab kolme vormi: voolavat, varjatud ja püsivat. 19. sajandi tööstuses toimus nii tööliste eemaletõukamine kui ka ligitõmbamine, mille tagajärjel töötajate arv üldkokkuvõttes kasvas. Sellisel juhul on tegemist ülerahvastuse voolava vormiga. Tollel ajal vajati vabrikutesse ja manufaktuuridesse tööle alaealisi noormehi. Nad moodustasid voolava ülerahvastuse elemendi, mis kasvas sedamööda, kuidas kasvas tööstus. Dr. Lee tegi kindlaks, et suurtööstuste töölistel on kõige lühem eluiga. Manchesteris näiteks oli 19. sajandil jõuka klassi keskmine eluiga 38 aastat, töölisklassil aga kõigest 17. Selline erinevus näitab ka seda, et töölisklass tegi kogu raske töö jõuka klassi ees ära
protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks, mis oli majanduslikus mõttes efektivne, sest kadus maa killustatus ning maa sai kindla omaniku ja seda hakati efektiivsemalt kasutama. Kuid nii roosiline see polnud rentnikele, kes olid sunnitud linnadesse kolima ning kaotasid oma elatusallika, kuna tekkis tööjõu ülejääk. Osad talupoegadest olid sunnitud elatise hankimiseks kolima linnadesse asudes palgatöölisena manufaktuuridesse ja tehastesse. Kuigi skandinaavias võrreldes inglismaaga oli järk-järguline tarastamine, mis oli ühtlasi ka inimsõbralikum ning leebem. Skandinaavias oli protsess tasakaalukam, kuna see viidi ellu riigi palgal olevate ametnike poolt, mitte maaomanike. Tarastamist võib lugeda suurejooneliseks, kuna kiiresti hakkas arenema tööstus ning maad said endale kindlad omanikud. KASUTATUD KIRJANDUS: Majandusajaloo loengukonspekt. Tarastamise olemus http://www.google.ee/url
Cesare Beccaria (1738-1794) seletas inimese kriminaalset aktiivsust sisemiste algete abil, mis võivad suunata nii heale kui halvale. Sääraste algetena tõi ta esile naudingu ja kannatuse, mis mõlemad ühtviisi võivad tõugata inimest nii kahjulikele, kasulikele kui ka lausa kangelaslikele tegudele (Raska 2002). 19 saj. alguse saanud tööstuse ja teaduse kiire areng tekitas vajaduse inimeste palju suuremaks sotsialiseerumiseks. Koonduti tööle tehastesse, manufaktuuridesse, toimus linnastumine. Murranguliselt muutus ka inimeste elukorraldus. Sel perioodil hakkasid jõudsalt arenema nii loodus kui ka sotsiaalteadused, teiste hulgas ka õigusteaduse erinevad suunad. Kujunes esimene moodne karistusõigus. Karistusõiguse kujunemine oli tingitud vajadusest uute karistusmeetodite järele. Enam polnud võimalik keskaja korra kohaselt inimest hukata. Prantsuse sotsioloog Emile Durkheim oli 19.saj. lõpul oma uurimistulemustele
14-15 saj. Levis rahamajandus Põhja-Itaalias ja Madalmaades. 1. Levis raharent, tarastamine, tekkisid manufaktuurid, pärisorjusest vabaks ostmine 3.Lääne-Euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ja oli võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta. Ida-Euroopas ei saanud talupojad ennast vabaks osta ja pidid veelgi rohkem oma isandaid orjama 4.Talupojad ostsid ennast vabaks ja läksid linna elama. Siis koondusid nad manufaktuuridesse palgatöölisteks. 5. Sellepärast et nendes kohtades arenes kaubandus, käsitöö ja rahamajandus ning need riigid olid vabanenud Püha Rooma Keisririigi võimu alt 6.Tarastamine on Inglismaal põllumaade muutmine lambakarjamaadeks. 7.Villast valmistati riiet, purjeriiet. Villa müümisel saadi palju raha, seda osteti palju ja erinevatest kohtadest.Talupoegade elu tegi tarastamine küll väga raskeks, nad aeti oma maaaladelt ära, et need tarastada ja nad pidid minema linna kerjusteks. 8
Loodi Tähekoda, erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitiliste vaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevnemist toetas ka rahvas ja parlament, sest taheti kodusõdade lõppemist. Majanduslik areng. Kiirestiarenevad kapitalistlikud suhted. Manufaktuuritööstus. Kalevitööstuse areng -> lambakasvatuse laienemine. Selleks tehtu oma põldudest karjamaad, talupojad aeti ära oma maadelt. Kõikjale pandi tarastikke, tarastamine. Talupojad osad manufaktuuridesse, enamik pauperiseerus(vaesus), Muutusid kerjusteks jms. Nende vastu võeti vastu karmid abinõud. Henry VIII. 1509-1547 valitses. Saavutas suure võimu. Humanismiideed, renessansskultuur. Esimene naine Katariina, Aragoni printsess. Teine Anne Boleyn. 1529 löödi lahku Roomast. Ja siis lahutas veel ja võttis veel naisi. Thomas More. Humanist, ,,Utoopia," kirjeldab reisi, eraomanduse puudumine, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö. Patriarhaalne perekond. Utoopiline sotsialism.
kolmest kuuriast: kuurvürstide, vürstide, linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et osad riigid oli suveräänsed. Preisimaa teke: · 1415 tekib Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinn Berliin, Hohenzollernite suguvõsa · 1618 lisandub Preisi hertsogkond · Friedrich Wilhelm ehk Suur kuurvürst Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja, arendas põllumajandust, rajas kanaleid, kaitsetolle ja kutsus manufaktuuridesse tööle 20 000 hugenotti, rajas tugeva sõjaväe · Friedrich III kroonis end 1701 Preisi kuningaks, tuli troonile Friedrich I nime all, lõi Preisi Teaduste Akadeemia, rajas Prantsusmaa eeskujul õukonna · Brandenburgi kuurvürstiriigist saab Preisi kuningriik, pealinnaks Berliin · Võimule sai Friedrich Wilhelm I ehk Sõdurkuningas oli absolutistlik valitseja, lõi suure ja tugeva sõjaväe, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium ehk
· Ettevõtlikud inimesed. Manufaktuuritööstus, klaasi- ja seebitootmine, väljaveoartiklid: tina ja plii. · Kalevitööstuse areng suurendas nõudmist lambavilla e. kalevi tooraine järele lambakasvatuse laiendamine sotsiaalsed suhted muutusid. · Tarastamine talupojad aeti maadelt ära, lammutati majad ja külad. Lammaste karjamaad piirati püsttaradega. · Lambakasvatus: vähe tööjõudu tööjõu ülejääk. · Asuti palgatöölistena manufaktuuridesse, enamik talurahvast aga aga pauperiseerus(vaesusid). Tööd saamata muutusid kerjusteks, varasteks jne. Kuningavõim võttis vastu karmid abinõud ,,verine seadusandlus". Neid peksti, lõigati ära pool kõrva, kolmandat korda tabatuna hukati. 8 HENRY KAHEKSAS · Henry seitsmenda poeg, Henry VIII tugevdas kuningavõimu
lahkusid ka puritaanid (need, keda anglikaani kirik ei rahuldanud, oli liialt sarnane katoliiklusega) Majanduslikud põhjused 17. sajand oli aeg, kui Inglismaal hakati rajama manufaktuure, mis tootsid villast riiet. Piisava tooraine jaoks hakkas toimuma tarastamine talupoegade põllumaad muudeti karjamaadeks, kus hakati kasvatama lambaid. Nüüd puudus paljudel võimalus maa rentimiseks neil oli 2 võimalust: minna tööle manufaktuuridesse või rännata välja ja alustada Ameerikas uut elu. Riigivõimud saatsid välja Ameerikasse kurjategijaid (hiljem Austraaliasse) Inimestel oli seiklushimu ja varanduse taotlemise soov 1775. aastaks oli Inglismaal Ameerika idarannikul 13 kolooniat, seal elas kokku 2,5 miljonit valget inimest. Nendelt aladelt, kus olid kolooniad, olid indiaanlased tõrjutud lääne poole (Apalatsidest(mingi mäestik) lääne poole). Lõunapoolsetes kolooniates
Läänemeri oli tähtis ühendustee, Inglismaa nende vahel, hoogustus laevaehitus, arenes meresõit; manufaktuuritööstus, klaasi- ja seebitootmine; kalevitööstuse areng, suurendas nõudmist lambavilla järele, villahindade tõus, lambakasvatuse laiendamine, paljud feodaalid tegid oma põldudest lammaste karjamaad, talupojad aeti maadelt ära, karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega tarastamine, tekkis tööjõu ülejääk, osa talupoegi läks manufaktuuridesse, enamik vaesus, muutusid kerjusteks, varasteks Henry VIII 1509-1547, suur võim, lõi hiilgava õukonna, aristokraatia koondati kuninga juurde, õukond mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist, soosis kunsti, kutsus Inglismaale itaalia arhitekte; algul kirikul suur võim, talle kuulusid suured maavaldused, Inglismaa maksis Rooma paavstile makse, Henry tahtis lahutada I naisest Aragoni printsessist Katariinast, 5 lapsest jäi ellu 1 Mary, Katariina vananes
Ka ta ise deporteeriti. Pani kuupäevalise täpsusega inimeste arvud jms kõik kirja. Kogus andmeid ka pagenduses, lasi endale saata teateid sündide ja surmade jm kohta. 1. väljasaatmine 18.05.1707 saadeti Tartust Moskva lähistele kõik need, kes olid seotud rootsi garnisoniga, koos naiste, lastega, ka lesed, ka 50 käsitöölist ja 6 kaupmeest. Kõik koos perekondadega. Teele asus 273 inimest. Venemaal oli vajadus oskustööliste järele. Peeter vajas vastloodud manufaktuuridesse töötajaid, kes ka midagi oskaks. 12. veebruaril 1708 tegi Tartu komandant tarlastele teatavaks tsaai korralduse saata välja kogu elanikkond, kõik, kes veel alles on jäänud. Neile anti aega vara realiseerida (üsna tulutult), asju pakkida 6. päeva. 18.02 asus 813 inimest teele. Vologdasse, sealt saadeti osa edasi Velikije Ustjugi, Moskvasse ja Kaasanisse, Voronesi. Kokku küüditati 1086 inimest kahe korraga. Nimekirjadele tuginedes tuleb välja, et 1086 oli
põllumajanduses, töönduses kui kaubanduses, mis võimaldas kaubandus- ja tööndustulusid investeerida põllumajanduse moderniseerimisse. Valitsevaks põllumajandusharuks kujunes lambakasvatus, andes toorainet villast riiet tootvatele manufaktuuridele. Lambakasvatuseks vajalike karjamaade suurendamiseks loobuti teraviljakasvatusest. Tarastamise (enclosure) käigus hävitati talusid ning piirati kogukondlikku maaomandit. Maata jäänud talupoegadest kujunes tööjõud rajatavatesse manufaktuuridesse. Töönduses püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed sekkusid ka tootmisesse, varustades linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi iseseisvatest väiketootjatest palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks varauusaja lõpul alanud industrialiseerimisele
annaabi.ee 
