Liivi lahe rannikumadalik Kerli Kisant MandriEesti kõige edelapoolsem osa Madaliku idapoolne piir jookseb AudruSindi SurjuKilingiNõmmeUrissaare Massiaru joonel. Kihnu (16,4 km2) Ruhnu (11,4 km2) Manilaid (1,9 km2) Arvukalt väikseid laide Kogupindala 872 km2 (1,92% Eesti territooriumist) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maastiku eripära Maakerkel ja rannajoone läände taandumisel kujunenud rannikuterrass Mere ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (vastavalt 44 ja 4%)
................................................lk6 Nigula looduskaitseala......................................................................................................................lk6 Lindi looduskaitsala..........................................................................................................................lk6 Luitemaa looduskaitseala..................................................................................................................lk7 Manija saar ehk Manilaid..................................................................................................................lk7 Matsi rand..........................................................................................................................................lk7 Mihkli tammik...................................................................................................................................lk7 Nedrama puisniit ja õpperada.....................................................
· Pehme ja mereline kliima on Eesti keskmisest soojem: aasta keskmine õhutemp on +5,5 oC, juuli keskmine on üle +17 oC. · Sajupäevade arv aastas on alla 160, aasta keskmine tuulekiirus on üle 6 m/s. · Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel. · Pärnu linnani on 41 km, Ruhnu saareni 60km ja Riiani 123 km. · Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel. · Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga) · Kihnu põhikoolis õpib 69 last. · Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Kihnu on Pärnumaa valdadest kõige väiksem. Rahvastiku tihedus on 32 inimest 1 km2-l (vrd Pärnu maakonnas 7 in/km2, Eestis tervikuna ). 1. jaanuari 1999.a seisuga elab saarel alaliselt 527 elanikku. Ametlikult on sissekirjutatud 602 inimest
Teisesuunaliste tuulte eest pakub varju maismaa. (Port of Sillamae, 2018) 2.3 Veel sadamaid Eestis Eesti sadamatest võib välja tuua veel AS Saarte Liinid, mis on eraõiguslik äriühing, aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Põhiülesandeks on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, mis eelkõige tähendab ühenduse hoidmist mandri ja saarte vahel. AS Saarte Liinide koosseisus on 16 sadamat: Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa, Sõru, Sviby, Triigi, Munalaid, Kihnu, Manilaid, Roomassaare, Ringsu, Abruka, Laaksaare, Piirissaare ja Naissaare. Parvlaevu teenindavad neist Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Piirissaare ja Laaksaare. Kaubalaevu teenindavad põhiliselt Roomassaare, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamad. Roomassaare sadam on suurim kaubasadam Saaremaal, kus on ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankeritele, purjejahtidele ja kalalaevadele. (AS Saarte Liinid, 2018)
on Taani väinades 810 ja Läänemere avaosas 67 ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 12). 1. SAARED 3 1.1. Liivi lahe saared: Abruka, Adralaid, Ahessäär, Ahtra saar, Allirahu (Kõiguste), Allirahu (Pihtla), Anekäbr, Anulaid, Heinlaid (Tõstamaa laht), Imutlaid, Kakrasiär, Kasselaid, Kihnu, Kirjurahu, Kitselaid (Liivi laht), Kiveslaid, Kunnati laid, Kuralaid, Kõrksaar, Künnisemaa ,Laiamaa, Linnusitamaa, Manilaid, Nabralaid, Oosäär, Orikalaid, Pihelgalaid, Piiukaarelaid, Pitknasv, Punningalaid, Põdvalaid, Põiksäär, Pöörilaid, Rootsiklaid, Ruhnu, Sangõ, Selglaid, Sjõll-laid, Sorg, Suurlaid, Tallukrava, Tepu kare, Tõõdilaid, Täkunasu, Udriku, laid, Uulutilaid, Vahase, Vahelmiserahu, Vesitükk, Viirelaid, Võilaid, Väike-Tulpe saar. 1.2. Soome lahe saared: Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari (Kotka), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri,
2. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal tutvustab tema töid ja tegemisi, restaureeritud kõrvalhooned, ehitatud uus rehi, Eesti maatõugu veiste kasvatus, valgepealised lambad ja tori hobused. Võimalik tellida rahvustoite. 3. Kilingi-Nõmme kaunis puitehitistega ääristatud peatänav. Puhkus loodus-, matka- ja jahihuvilistele. 4. Kihnu kultuur, 4küla, traditsioonid, Virve, UNESCO 2003 kultuuripärandi meistriteos, kirik, tuletorn, muuseum. 5. Manija (Manilaid) juttselgkärnkonn, rändrahn, tuletorn, Kihnust tuldi ülerahvastatuse tõttu üle. Lääne maakond 1. Haapsalu piiskoplinnus ja kirik park, üritused, laste mänguväljak, Valge Daam. Muuseumis suvekohvik, grupimenüüd. 2. Vormsi 1944ndani rannarootslased, kalmistu ja rõngasristid, Püha Olevi kirik, 29.06 Olavi päev. Populaarne jalgrattamatkajate seas. 3. Lihula linn linnusevaremed, Linnusemägi, matkarajad lähi külades, Lihula mõis
10 2. Eesti suurimad lahed 2.1 Pärnu laht Pärnu laht, Eesti edelaranniku suurim laht; pikkus üle 20 km, suurim laius lahesuus Tõstamaa poolsaare lõunatipu Torila neeme ja Pikla nina vahel 11,5 km, pindala ligi 400 km 2, suurim sügavus lahesuus 12, keskosas 8 m, rannajoone pikkus ligi 140 km (Liu–Pika ehk Suure nina joonest kirdes asuva laheosa pindala 215 km 2 ja rannajoone pikkus 115 km). Lahesuus asuvad Sorgu saar (5,1 ha), Manilaid (1,87 km2) ja Anõlaid (2 ha), siseosas on rannikul 22 väikesaart (kokku 44,6 ha, sh Lambasaar ehk Võiste saar 35,9 ha). Keskmine veetemperatuur ranna lähdal juulis 18,5, kõrgeim 24–26 °C, keskosas kõrgeim 22–24 °C, soolsus Pärnu jõe suudme lähedal kevadel 0–0,8, sügisel kuni 5,5‰, jääkate detsembrist aprillini (keskmiselt 142 päeva); aju- ja pagunähtus suur, suurim veetaseme kõikumine mõõdetud Pärnus (373 cm)
lennundus ja merendusosakonna merendustalitus e. Milline riigiasutus teostab riiklikku järelevalvet veetranspordis? Veeteede Amet f. Millised sadamad kuuluvad AS Tallinna Sadam koosseisu (vähemalt 4)? Muuga sadam • Vanasadam • Paljassaare sadam • Paldiski lõunasadam • Saaremaa sadam g. Millised sadamad kuuluvad AS Saarte Liinid koosseisu (vähemalt 4)? Kihnu, Rohuküla, Munalaid, Manilaid, Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Abruka, Roomassaare
geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust. Tuuakse välja Balti raudtee tekkimisega tingitud Tallinna sadama areng ja Tallinna sadama taastamine ning ülesehitamine sõjajärgsetest kahjustustest. 3 1.Parvlaevasadamad Parvlaevasadamaid on Eestis kolmteist: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare. Suuremates sadamates nagu näiteks Roomassaare nimet on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Roomassaare sadam on Saaremaa suurim kaubasadam, kus on välja ehitatud kaid ka reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele ja purjejahtidele. Üks väiksematest sadamates on aga Ringsu sadam, mis on võimeline teenindama laevu, mis tagavad saare elanikele ühenduse mandriga. 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal
Septembris-oktoobris toimub tagasiränne talvitumiskohtadesse pinnasesse (Peksar, 2015). 2.1 Talvitumine Kõred asuvad talvitumiseks sobivaid kohti otsima septembri lõpus. Kõre kasutab talvitumiseks kiviaedu ja -hunnikuid, mitmesuguseid ehitisi ning keldreid. Samuti võib see liik talveks kaevuda kõrgemasse liivasesse pinnasesse või luitenõlvadesse. Manilaiul talvitub kõre peamiselt keldrites. Liivakarjäärides ning mitmel pool Pärnumaal (Häädemeeste, Rannametsa, Soometsa, ka Manilaid) talvituvad kõred pinnasesse kaevunult. Karjäärides kaevuvad kõred paralleelselt maaga karjääri seina, mujal eelistavad nad talvitumiseks kaevuda kobedasse pinnasesse põllu- või aiamaal. Kirjanduse andmetel võib kõre kaevuda kuni 3 meetri sügavusele (KÕRET kaitstakse buldooseri ja lehmaga, 2012 a). 6 Joonis 3. Kõre lombis (Ader, 2015) 3. Tunnused Täiskasvanud kõre keha on viis kuni kaheksa sentimeetrit pikk
(jaapan, etioopa) Nime staatus- ühel objektil võib olla mitu nime, mis võivad erinevda keelelisuse ja staatuse poolest. Kui lisada veel ajalooline mõõde on segiminekud sagedased. Nt 1) rööpnimed noarootsi ps-l; 2) üks ametlik ja teine mitteametlik (ingerimaa) Ingerimaal on ametlikud venekeelsed kohanimed, aga lisaks on ka mitteametlikud välja toodud.; 3) kaks mitteametlikku nime (tihti loodusobjektidel, nt Peipsi järvel); 4) kaks samakeelset nime (Manija küla, Manila saar, Manilaid). Nime staatuse muutuse näiteks on see, et algselt oli Eesti pealinn Reval, seejärel Tallinn. Kui ametlik nimi asendub teises keeles ametliku nimega, siis pole põhjust rääkida ümbernimetamisest, kuivõrd mõlemad nimed olid ilmselt kasutusel ja jäid ka pärast ametliku nime asendumist kasutusel. Eestlaste jaoks on Tallinn olnud koguaeg Tallinn, mitte Revel. Ka Osmussaar on eestlaste jaoks olnud koguaeg Osmussaar. Staatuse mõttes peab aruu saama, et muutus puudutab staatust,
globaalne veetsirkulatsioon, ning kuidas ja kuhu hoovused kannavad sooja vett. PILET nr. 24 1.EESTI VÄIKESADAMAD väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele Väiked sadamad Eestis: Abruka, Dirhami, Haapsalu, Heltermaa, Käsmu, Kõiguste, Kõrgessaare, Kaberneeme, Kalana, Kihnu, Kuivastu, Kunda, Kuressaare, Lõunaranna, Lehtma, Leppneeme, Lohusalu,Loksa, Mõntu, Mahu, Manilaid, Munalaid, Nõva, Naissaar, Narva, Narva-Jõesuu, Nasva, Orissaare, Orjaku, Pärnu, Prangli, Puise, Purtse, Ristna, Rohuküla, Roograhu, Roomassaare, Ruhnu (Ringsu), Sõru, Saaremaa, Saastna, Seanina, Suursadam, Sviby, Tallinn Pirita, Tallinn - Vanasadama Jahisadam, Tapurla, Toila, Treimani, Triigi, Turbuneeme, Väike-Pakri, Vätta/Kärsa, Veere, Vergi, Virtsu 2.SADEMETE VEE PROBLEEMIDEST SADAMATES 1. Sadama madalaveeliste kaide kaitsmine lainetuse eest; 2
annaabi.ee 
