occipitalis externa), millest allapoole lähtub välimine kuklahari (crista occipitalis externa). Välimise kuklamügara piirkonnast algab ülemine kuklatagusejoon (linea nuchalis superior), millest allpool on alumine kuklatagusejoon (linea nuchalis inferior). Kuklaluu ülemine serv on lambdaõmblusmine serv (margo lambdoideus), allpool nibujätkmine serv (margo mastoideus). ALALÕUALUU (mandibula) peas Alalõuakeha (corpus mandibulae) ja alalõualuuharu (ramus mandibulae) ühendumiskohal on alalõuanurk ( angulus mandibulae). Alveolaarosa (pars alveolaris) ülemisel serval on alveolaarkaar (arcus alveolaris). Alalõua alumine serv on alalõuapõhimik (basis mandibulae). Alalõua välimises külgmises osas on lõuatsimulk (foramen mentale), keskses osas on lõuatsimügar (protuberantia mentalis). Alalõuakeha sisepinnal on lõuatsioga (spina mentalis). Välispinnal on mälurmine körpus (tuberositas masseterica) ning sisepinnal tiiblihasmine
spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae - foramen mentale - LÕUATSIMULK mentum - LÕUATS = protuberantia mentalis - LÕUATSIMÜGAR + 2 tuberculum mentale - VÄIKESEDLÕUATSIMÜGARIKUKESED mandibulae -ALALÕUAMULK spina mentalis - LÕUATSIOGAD linea mylohyoidea - alveoli dentales - dentes - HAMBAD molares, - praemolares, - canines, - incisives - suturae -ÕMBLUS sutura coronaria -PÄRGÕMBLUS sutura squamosa -SOOMUSÕMBLUS sutura sagitalis -NOOLÕMBLUS sutura lamboidea -LAMBDAÕMBLUS cavum cranii - calvaria - basis cranii -
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m
Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons Frontis Laup Genu Genus Põlv Humerus Humeri Õlg Larynx Laryngis Kõri Mamma Mammae (naise)rind Mandibula Mandibulae Lõug Metacarpus Metacarpi Käelaba Nasus Nasi Nina Oculus Oculi Silm Olecranum Olecrani Küünarnukk Os Oris Suu Pectus Pectoris Rind(kere) Penis Penis Peenis Pes Pedis Jalg
i: proksimaalse faalanksi põhimik Väikesõrme lihaste rühm Musculus opponens digiti minimi -> kinnitub 5. Metakarpaallluu mediaalsele servale Musculus flexor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule Musculus abductor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule Musculus palmaris brevis -> algab palmaaraponeuroosi mediaalselt servalt ja kinnitub käe mediaalse serva nahas SUUPÕHJA LIHASED Musculus geniohyoideus o: spina mentalis mandibulae i: corpus ossis hyoidei f: kui mandibula on mälumislihaste poolt fikseeritud, siis tõstab os hyoideum’i koos kõriga ette-üles (neelamine) f: kui os hyoideum on kaelalihaste poolt fikseeritud, siis aitab suud avada Musculus mylohyoideus o: linea mylohoidea mandibulae i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: sarnased eelmisega, aga efekt nõrgem Musculus digastricus kaks osa: venter anterior et posterior
sinna, kuhu lihas ise ei kinnitugi; - plokid - väljaulatuvad luunukid, mis muudavad lihaste lõppkõõluste suunda (ja seega lihase toime suunda!) Skeletilihased. Ülevaade üksilihastest. Pea piirkonna lihased. Peapiirkonna lihaseid on 3 rühma: - Suupõhja lihased - Mälumislihased - Miimilised lihased 1. Suupõhja lihased: M. geniohyoideus: o.- spina mentalis mandibulae; i.- corpus ossis hyoidei; f.- a) kui mandibula on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles (neelamine!); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada. M. mylohyoideus: ( "diaphragma oris"- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior; o
abducens silmalihaseid Näonärv: * kaudaalne kõrvalestanärv – n. * kõrvalest auricularis caudalis * kakskõhtlihas * kakskõhtlihase haru –ramus digastricus * kõrvalesta lihased, alalaug, * kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis mandibulae * kaelanahalihas * kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n
Ülalõualuu Maxilla (Proc.palatinus), Sombujätke (Proc.alveolaris) Lõikehammasteluu-keha (Corpus ossis incisivi), Lõikehammasteluu Os incisivum Sombujätke (Proc.alveolaris), Ninamine jätke (Proc.nasalis), Suulagijätke (Proc.palatinus) Alalõuakeha (Corpus mandibulae), Alalõuaharu Alalõualuu Mandibula (Ramus mandibulae) Horisontaalleste (Lamina horizontalis), Suulaeluu Os palatinum Perpendikulaarleste (Lamina perpendicularis) (esineb seal ja vahel ka veisel kolmnurkse luuna Kärsaluu Os rostrale ninavaheseinas ninatipu ees, teiste luudega ei
Liigesekihnuks on kõhreümbris. - Rindkere liikumine toimub roidelüliliigeste, roide-rinnaku liigeste, rinnakupideme ja -keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise (venimise, keerdumine ja sirutumine) tagajärjel. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. TEMPOROMANDIBULAARNE LIIGES - Temporomandibulaarses liigeses liigestuvad caput mandibulae (condylus mandibulae) ja fossa mandibularis'e eesmine osa ning tuberculum articulare. Vahel on discus articularis, mille servad on kokku kasvanud liigesekapsliga. - Tüüp: modifitseeritud plokkliiges: Ülemine TMJ teljetu (libisemine) Alumine TMJ üheteljeline 5 Liigutused: - Mandibula elevatsioon ja depressioon (frontaaltelg, sagitaaltasapind) Mandibula protraktsioon ja retraktsioon (libisemine)
kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks · Ramus digastricus m digastricuse tagumine kõht, m stylohyoideus · Näoharud moodustavad plexus parotideuse a. Ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales supm frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis
temporales, zygomatici, buccales innerveerib m frontalis't, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule ja põsepiirkonna ülaosa lihaseid; alumine tüvi rr buccales, r marginalis mandibulae et colli innerveerib põsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõuatsi lihaseid, samuti platysma't. VII närvist pourus et meatus Esiku- ja teojuur, mida käsitletakse eraldi närvidena. Mõlema koostises on bipolaarsed
nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 – ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli). Paiknevad frontaalselt v. lateraalselt (peam. vastsetel). *Suised Pea alaosas asub putukatel suuava, mille ümber asuvad suuorganid e suised – ülalõuad (mandibulae), alalõuad (maxillae) ja alahuul (labium), mille abil putukad toituvad. Suuava ülalt kattev ülahuul (labrum) on näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised erinevat vormi. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. Haukamissuised - kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest, sama tüüpi suised on sageli ka rööveluviisiga putukatel.
radix motoria arvel) 1. Harud mälumislihastele: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus medialis et lateralis. Mälumislihased: m. masseter, m. temporalis, m. pterygoideus medialis et lateralis 9 2. N. buccalis ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka b) Tagumine tüvi: põhiliselt aferentne 1. N. alveolaris inferior: läbib canalis mandibulae a) N. mylohyoideus: ainus lihaseharu, kulgeb alalõualuu sulcus mylohyoideuses, innerveerib suupõhja lihaseid: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht b) Kanalisisesed harud: mood alalõualuus plexus dentalis inferiori, millest lähtuvad rr. dentales inferiores ja rr. gingivales inferiores (alumised hambad ja igemed) c) N
õhu partneri leidmine (näiteks suguferomoonid paljudel putukatel), aga nii saadakse informatsiooni ka vaenlase olemasolust. Lisaks ülalmainitud tundlatüüpidele võivad erinevatel putukatel esineda ka nuijad (enamus päevaliblikaid), saagjad (paljud naksurlased), põlvjad (kärsaklased) tundlad. Lisaks neile on mitmeid harvaesinevaid tundlavorme. Suised- Pea alaosas asub putukatel suu. Suu ümber asuvad suised - ülalõuad (lad. k. mandibulae), alalõuad (lad. k. maxillae) ja alahuul (lad. k. labium), mille abil putukad toituvad. Putukate suised on arenenud ürgsete vormide jäsemetest, suuava ülalt kattev ülahuul on aga näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised evolutsiooni käigus omandanud erinevaid vorme. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: Haukamissuised Libamissuised Pistmissuised Imemissuised Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega
annaabi.ee 
