Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3
pad)? visuaalselt infot. Nagu fonoloogiline komponent, on ka see piiratud mahuga. Visuaal-ruumiline komponent salvestab objekti kuju ja värvi ning hoiab informatsiooni objekti paiknemise kohta ruumis. 3. Mis roll on töömälu keskse See kontrollib töömälu fonoloogilist ja ÕO9 kontrolli komponendil (central visuaal-ruumilist komponenti ning seob executive)? neid pika-ajalisse mällu. Selle ülesandeks on suunata tähelepanu sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu
Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub info säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil) 2. Millist informatsiooni töötleb Visuaal-ruumilise töömälu ülesandeks on ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline komponent hankida mõtestatud teavet objektide (visuo-spatial sketch-pad)? välimuse ja funktsioonide kohta, säilitada nende kujundeid, positsioone. Hoitakse erinevat visuaalset ja ruumilist infot. Mahutavus 3-4 objekti korraga. Visuaalne
kui palju peaks sööma. See võib inimestes suurendada soovi ja samas ka survet tarbida just tervlislikku toitu. Siiski on liigsöömine ja ülekaalulisus arenenud maades suur probleem. Mind on pannud mõtlema just olukorrad, kus inimesed üritavad pidada dieeti või luua endale uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõjus suurem sisemine kontrollitunne negatiivselt enesehinnangule, isegi pärast kaalukaotust. Artikli autorid pakkusid, et põhjus võis olla väline tugi
laadija; otsida laadimisvõimalust pakkuvaid kohvikuid; lülitada telefon aku säästmiseks välja. Ta asub ...... mõtlemise abil vaagima nende võimaluste plusse ja miinuseid. Ühtäkki tabab Triinu aga ........ (võib kasutada nii eesti kui inglisekeelset sõna) ja talle meenub, et tal on kaasas nii arvuti kui USB juhe, mille kaudu saab ju ka telefoni laadida! Kirjeldatud olukord on näide problemlahendust nõudvast mõtlemisülesandest. ????? lüngad puudu 4. Mis eristab töömälu ja lühiajalist mälu? Neid mõisteid kasutatakse sageli sünonüümidenda, kuid lühiajalise mälu all peetakse pigem silmas mahutit ning töömälu all aktiivset ja muutlikku süsteemi. 5. Kadri otsib kirglikult kohta, kuhu kirja panna talle äsja öeldud telefoninumber. Kuna ta peab säilitama seda numbrit oma ......, suureneb aktiivsus tema aju prefrontaalses piirkonnas. 6. Priit plaanib osta sülearvutit. Esmalt mõtleb taläbi, milleks ta arvutit kasutama hakkab, et
lühiajalises 1) sensoorses mälus (tunnetuslik osa), visuaalsed pildid ikoonilises mälus ja heli kajamälus. 2) sealt edasi liigub info lühiajalisse mällu (töömälu), kuniks seda töödeldakse. 3) pikaajaline mälu (see, mis kahest esimesest etapist salvestub pikemas perspektiivis). Näide info liikumisest erinevate mälu osade vahel: kui inimene teeb plaane reisimiseks, püsivad need esialgu töömälus. Kui pärast seda hakatakse nt õppima ja enam ei mõelda plaanidele, kaovad need töömälu ruumist. Kui neidsamu plaane hiljem meenutama hakata, peame pöörduma juba pikaajalise mälu ruumi, kuhu need on salvestunud. Esmasus ja värkus töömälu puhul Töömälu maht on 7 (+/-2) ühikut. Just selline mahu arv on ära tõestatud näiteks läbi sellise katse: katsealustele loetakse ette 40 seostamata sõna. Inimesed mäletavad tavaliselt listi esimesi sõnu (s.o esmasuse efekt ehk me pöörame alguses rohkem tähelepanu, kui hilejm) ja viimaseid sõnu (need on värskemalt meeles, s
Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust ning alles siis minna juure, varre, lehtede ja õie juurde
Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver
a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Küsimus 8 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks: a
conditioning? Kuidas aitab tingimise L8, Ch 7 pp. ajumehhanisme seletada 296-297 Hebbi seadus? / How (Gleitman et al does Hebb's law (long- 2011) term potentiation) help explain the brain mechanism of conditioning? Millistel tingimustel viib L8, Ch 7 (Gl sündmuste koosesinemine keskkonnas assotsiatsiooni tekkimiseni ajus? / Under what conditions does the simultaneous occurrence of events lead to the formation of an association in the brain? 1. Millist Töömälu fonoloogiline komponent hoiab ja töötleb verbaalset informatsiooni informatsiooni. See koosneb hoidlast ja kordamismehhanismist ehk töötleb töömälu korratakse infot peas nagu sisemist häält. See aitab inimestel fonoloogiline kauem infot töömälus hoida. komponent? 2. Millist Visuaal-ruumiline komponent hoiab visuaalset ja ruumilist informatsiooni informatsiooni ning töötleb seda. See koosneb sisemisest hoidlast ja
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine
rohke kordamine. Tegelikult rutiinne säilituskordmine ei pruugi seda üldse tagada. Mõned asjad jäävad kauaks meelde ilma kordamiseta. · Ka ei taga LTM-sse talletumist ajalisest pikem STS-is püsimine. · Lühimällu talletamine eeldab juba kontakti LTM-ga (sõnade hääldamine). · Eeldab, et STM ja LTM on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati ühesguse skeemi järgi. 4. Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis? Töömälu kognitiivne süsteem, mille ülesanne on info ajutine säilitamine ja kasutamine keerukate kognitiivsete ülesannete täitmiseks (tekstist arusaamine, õppimine, arutlemine). · Töömälu kui lühiajaliselt aktiveeritud LTM osa. · Peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine. 5. Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui
kool MÄLU Referaat Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. ...........................................................................
7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine · Taju meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine. Vahe on selles, et nt me kõik aistame muusikat, kuid meie taju sellele on erinev (kas meile meeldib see laul või ei jne) 8. Mälu: implitsiitne vs eksplitsiiitne. 3 mälu protsessi, pikaajaline vs töömälu · Eksplitsiitne mälu see on teadvustatud mälu. Nt ma mäletan mingit kindlat üritust 5 aastat tagasi · Implitsiitne mälu on alateadlikud teadmised. Nt ma oskan jalgrattaga sõita, aga ma ei tea kuidas. 3 protsessi: · Omandamise staadium informatsiooni sisestamine mällu · Säilitamine kogemus jätab närvisüsteemi jälje · Meenutamine talletatud info esile kutsumine ja kasutamine
Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)? Traditsioonilise arusaama kohaselt põhjustab inimese käitumise aju. Paljud uurijad peavadkeastustunnetuse all silmas seda, et aju mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund. Juhtfunktsioonid Tähelepanu Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad? Juhtfunktsioonid on täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid (kas aktiveerida või pidurdada), kognitiivne kontroll ja eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu (millal ümberlülitada, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine. Asuvad frontaalsagara prefrontaalkorteksis. Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus? - Metakognitiivsed protsessid - Emotsionaalsed/motivatsioonilased protsessid Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu
• valgus paistab eredam, tekib tundlikkus valguse suhtes • suurendab liikumise avastamise võimet perifeerses nägemises • suletud silmadega näeb visuaalseid pilte • unisus • laienenud pupillid • surin jalgades ja kätes • mälestused elavnevad Negatiivne • intensiivne hirmu tunne • iiveldus, kõhugaasid, ebamugavus • erutunud olek • segadus • võib arendada psüühilist haigust, kui see on juba olemas • töömälu häired • tugevad hallutsinatsioonid Aitüma!
28. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? TÄHELEPANU 29. Proovige defineerida mõiste ,,tähelepanu"? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike. Tähelepanu ülesandeks on tajuinfo selekteerimine · Valikut juhivad kaks üldist mehhanismi: Tahtmatu tähelepanu (alt üles) Tahtlik tähelepanu (ülalt alla) · Valik saavutatakse olulise võimendamise ja ebaolulise pidurdamise abil · Tähelepanu kattub osaliselt töömälu ja teadvuse mõistete ning substraadiga Võib olla nii välja suunatud (sensoorne) kui sissepoole suunatud (ideaalne). Samuti on tähelepanu selektiivne, valides omastatavat infot mitme võimaliku teabeühiku hulgast. Ehk tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. 30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on
Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt. See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1). 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait), 1024 KB = 1 MB (megabait), 1024 MB = 1 GB (gigabait). Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt üks bait. Üks lehekülg lihtsalt teksti ilma kujunduskäskudeta võtab umbes 3 KB. Operatiivmälu ehk töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. Windows 95 kasutamiseks on vajalik 8 MB RAM-i, soovitav on siiski 16 MB. Uuemad pilditöötluspaketid ja võimsamad andmebaasisüsteemid nõuavad aga juba 32 MB ja enam töömälu. Operatiivmälu töö
lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. Refleks on NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad
demoduleerib puhkuste ajaks välja analoogsignaali lülitada. digitaalsignaaliks. Sõna Protsessor - Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. Operatiivmälu - töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine. UPS e Uninterruptible Power Supply - säilitab voolu elektri katekestuse korral
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protses...
jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: Vali üks: a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist SEE ON ÕIGE b. karistamist c
Kõne ja suhtlemise areng Psühholoogide arvates läheb osadel lastel koolis algusest peale paremini kui teistel seetõttu, kuivõrd nad valdavad keelt, mida räägitakse koolis. Koolis räägitakse dekontekstualiseeritud keelt (Kikas 2008: 46). Sõnavara suurust peetakse seotuks kirjaliku keele omandamise edukusega. Mina töötan ühele õpilasele keskendunud õppe õpetajana 4. klassis õpetades eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, infotehnoloogiat ja kunstiõpetust. Sõnavara suurus mõjutab oluliselt jutustamisoskust ja eneseväljendamis oskust kõikides õpetatavates ainetes. Minu klassi õpilane elab perekodus. Tema kasvu- ja keelekeskkond esimestel eluaastatel ei olnud kõne arengut toetav. Kasvuperekonnast eraldamise järel asus ta elama perekodus ning hakkas käima lasteaias. Mina töötan temaga esimest aastat. Verbaalse arengu eakohasest mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning eraldan olulise ...
oskavad seda lahendada). Põhimõtteliselt mälukaotust on kogenud kõik inimesed, nt need asjad, mis on juhtunud meiega esimese 3e-a jooksul. Enamasti amneesia hõlmab eksplitsiitse mälu, ta ei mäleta asju enda kohta. Eksplitsiitne on nagu faktimälu, kohamälu. Implitsiitne protseduurioskusmälu. *Roti labürint- nad ei tohi minna sinna haara, kus nad on juba palakese ära söönud (igas haaras on pala). Siis muudetakse neurokeemiliselt nende töömälu kuidagi ja vaadatakse, kas midagi muutub. *Morrise veepuur rott on motiveeritud leidma üles seda kõrgendikku/platvormi basseinis, kuna neile ei meeldi ujuda väga, neile meeldib kuiv olla. Alguses küll leiab selle koba peale üles. Aga hiljem leiab (terve rott terve hipokampuse korral) selle kiirelt üles, kaardistab enda jaoks oma asukoha ja kus paikneb platvorm tema suhtes. Hippokampus on väga oluline õppimise juures.
Eesti keeles lugema õppides oluline see, et selleks, et laps mõistlikul viisil ühendaks tähed ja häälikud, on vaja et ta oskaks terviksõnad tajuda üksikute häälikute kooslusena. Selgub et keeleoskuste omandamine on lastele oluliselt raskem lugemisoskusteta lastele kui tavaarenguga lastele. Häda on selles, et sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu lasteaias. Tundub, et samal tasemel ei tule toime, aga küllap hakkab tulema. Aga see ei pruugi niimoodi minna. Taju, tähelepanu ja töömälu erisuste roll dekodeerimisraskuste tekkes. Dekodeerimisraskused I Tajus - Fonoloogilise töötluse defitsiit Oskus eristada sõnas väiksemaid osi Tajuda nende osade algust ja lõppu Täht-heli vastavus Tähelepanus - Vähene valivus - Vähene püsivus Tehniline tõlge. Dekodeerimise raskused. Visuaalsetest märkidest helid tekitama. Edasi juttu tunnetusprotsessidest, mis probleemid tajus on nendel lastel
ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg - Emotsionaalne intelligentsus – coleman - Kust intelligentsus tuleb? - Natuure vs nurture – geenid vs keskkond
Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1
Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1
a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) – mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) – siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) – siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) – mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1
neurodegeneratiivsete häirete puhul MMN on - Tähelepanueelne - Omane mitmele meelele - Funktsionaalse seisundi objektiivne indeks - Eristusvõime objektiivne indeks - Ellujäämiseks vajalik - Võimas tööriist JUHTFUNKTSIOONID TÄHELEPANU Juhtfunktsioonid – täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid, kognitiivne kontroll, eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine Tähelepanu (TP): kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millel on iseloomulikud piirangud (maht, ressurss) ning hõlmab iseloomulikke närvivõrgustikke, (väga raskesti tajust eristatav) William James: igaüks teab mis on tähelepanu. Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korragakäepärase objekti või mõtteahela hulgast
Meisterlikkusele suunatud strateegiaid kasutades on lapsele iseloomulik aktiivsus ja püsivus, seda ka raskete ülesannete puhul. Vältivate strateegiate puhul seevastu on lapsele õpisituatsioonis iseloomulik passiivsus või abitus. Laps annab raskuste ilmnemisel kergesti alla, lükkab ülesande alustamist edasi jne. Saavutusärevus. Liiga kõrge ärevuse tase on siiski enamasti sooritust pärssiv. Uuemad uurimused tõestavad, et ärevus halvendab eelkõige õpilaste töömälu, mõjutades just selle verbaalse info töötlemise blokki. Põhjusena, miks saavutusärevus vanusega kasvab, ongi lisaks laste usu langemisele oma võimekusse ja oskustesse nimetatud ka õpikeskkonna muutumist järjest võistluslikumaks ja tulemustele orienteeritumaks Õpetaja tähtsus positiivse minakäsitluse, õpitava väärtustamise, meisterlikkusele suunatud tegevusstrateegiate ja turvalise õpikeskkonna kujundamisel. Õpetajad
Kõvaketas (Hard Disk Drive) on magnetketas ,kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. Disketiseade seade andmete lugemiseks disketil või nende salvestamiseks sellele. Diskett mahutab 1,44 MB. Laserplaadiseade (CD-ROM) · CD-R- ühekordset kirjutamist võimaldav laserketas · CD-E-kustutatav laserketas · CD-I-laserketas multimeedia rakendusteks Arvuti töökiirus oleneb: · protsessori taktsagedusest ja töömälu suurusest · graafikamälu suurusest · siinide läbilaskevõimest Mälu mõõtühikud · 1 bait (B) =ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk · 1 kilobait (KB)= 1024 B · 1 megabait(MB)=1024 KB · 1 gigabait (GB)= 1024 MB Printer : võimaldab info väljatrükki paberile. Printerid jaotatakse: Maatriksprinter Trükisõlmes on 9....47 maatriksitaoliselt asetatud nõela. Tindiprinter- printeris on olemas tindikassett , millest läbi imepeente avade paberile pritsitakse
protseduuriline ja ekspliitne ja impliitne mälu. LÜHIMÄLU JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on justkui taju pikendus. See kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (working memory), kuigi see on natuke laiem mõiste. Alan Baddeley leidis (1970), et mälus on üks oluline süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Materjali püsimist lühimälus mõjutab pidevalt uue materjali pealetung. Üldkehtiv reegel on, et
Kesknärvisüsteemis ja sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb noradrenaliin noradrenergiliste neuronite aksoniterminalidest närviülekande käigus, toimides sel viisil virgatsaine ehk neurotransmitterina. Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid, aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega. Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu. Neerupealise talitluse puudulikkus, kas üle- või alatalitlus, põhjustab nii loomadel kui ka inimestel mitmeid hormonaalseid häired, mis põhjustavad paljusid haiguslikke seisundeid: Addisoni tõbe, Cushingi sündroomi, hirsutismi, hüperaldosterismi jpt. Kui stressitase püsib aga tükk aega kõrgena ja stressihormoone toodetakse ülemääraselt palju, võib juhtuda, et
tundma õppinud. ****slaid LÜHIAJALINE JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus
Luts Jäncke Akadeemia number 3 2010 Essee, mida mina lugesin, rääkis sellest, kuidas inimestel jäävad paljud mälestused meelde tänu mingitele lauludele või viisijuppidele, mida nad sel hetkel kuulsid. Kuna muusika ümbritseb meid igalpool, on see üsnagi loogiline, kuidas mingit laulu kuuldes võib tulla meelde sellega seostuv seik. See võibki olla üks põhjusi, miks muusikutel olevat veidi parem verbaalne töömälu. Hiljaaegu on avastatud, et muusikuil on teiste inimestega võrreldes rohkem hallainet selles piirkonnas, kuhu koonduvad närvivõrgud, mis on seotud mitme tähtsa töömäluprotsessiga. Sellest võib järeldada, et muusikaõppimisprotsess parandab sõnalist õppimisvõimet. Selle loo autor imestab ka ise, et muusikalist mälu ja selle mõju on nii vähe uuritud, kuid siiski on ta üritanud leida mitu erinevat näidet uuringutest, mis on tehtud
vahel (Tulving: 2002 lk. 33-34, Leppik: 2003 lk. 39.). Mälu kasutame informatsiooni salvestamiseks ning selle uuesti kasutamiseks. Informatsiooni salvestamise seisukohalt soovitab Peep Leppik vaadelda mälu 3–astmelisena (Leppik: 2003. lk.40-44). Nendeks kolme astme esimeseks on ultralühiajaline mälu, mis on automaatse iseloomuga, kuid väga lühiajaline. Teiseks on lühi- ehk lühiajaline mälu, teisisõnu tuntud kui ka töömälu, õpetajatöö iseloomu poolest on lühiajaline mälu üks olulisemaid salvestamise ja assotsiatiivsete seoste seisukohalt. Kolmandaks on aga püsimälu ehk pikkajaline mälu, mida kasutame tavaelus kõige rohkem ning seetõttu on ka kõige tähtsam. Selleks, et saaksime mälus salvestatud uuesti kasutada on vajalik meelespidamine. Meelespidamine koosneb salvestamisest, säilitamisest ja ammutamisest. Salvestamist
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte
üles ja ülalt-alla mehhanisme rakendades? (St kuidas on õpetajal võimalik suunata õpilaste tähelepanufookust nii alt-üles kui ülalt-alla mehhanismide põhitõdedele toetudes). 14. Kuidas on tähelepanu seotud töömäluga ja pikaajalise mäluga ning, mil moel on võimalik neid teadmisi kasutada õpilastele uue materjali tutvustamisel? Töömäluks nimetatakse seda osa mälust, mis hoiab aktiivset, töödeldavat materjali. Töömälu üheks ülesandeks on kontrollida infovoogude valikut ehk tähelepanu. Informatsiooni liikumise lõppsihiks on pikaajaline mälu. See, kui kauaks ta sinna püsima jääb, sõltub infole omistatud tähtsusest ning uue info ja varasema kogemuse seostamisest Uut materjali peaks pidevalt seostama juba varem õpituga, sest siis on suurem tõenäosus, et ka uus info salvestub pikaajalisse mällu. Uue materjali esitamisel peaks arvestama ka
· haistmis-, · maitsmis-, · kompimis- ja · liigutustaju. Taju areneb tegutsemise ja oppimise kaudu. Taju on keeleliselt vahendatud. Taju on üldistus, mida enamasti nimetatakse ka sõnaga. Mälu Mäluga seoses räägitakse eraldi mäluliikidest ja mäluprotsessidest. Mälu protsessideks on meeldejätmine (omandamine, kodeerimine), säilitamine ning meenutamine (meeldetuletamine, ammutamine, reprodutseerimine). Töömälu. 1. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kui ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm 2. Toomälu piirangud avalduvad ka siis, kui laps peab korraga tegelema mitme tegevusega. Verbaalse info töötlemise bloki maht suureneb esimestes klassides alltoodud pohjustel. 1. Tõuseb mäluprotsesside toimumise kiirus. 2. Vanematel lastel on teadmisi rohkem ning need on selgemalt struktureeritud kui noorematel lastel. 3
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kest...
noorus · Frontaalsagara kahjustused · Neurotransmitterite (dopamiin, serotoniin jm) madal tase, mida tõstetakse stimulantidega (Ritalin) · Keskkondlikud tegurid (kaootiline kodukeskkond) soodustavad, kuid ei põhjusta Käitumise pidurdamatus Suutmatus pidurdada potentsiaalset vastust Suutmatus katkestada praegust vastust Vähene kontroll konkureerivate segavate stiimulite üle Kehv töömälu Kõne Ebaküps Takistatud (sündmuste, (mitteverbaalne) internaliseerimine emotsioonide mõistete jne) takistatud (puudulik Regulatsioon ümber-konstrueerimine verbaalne töömälu) piiratud afektide piiratud võime tegevust halvad
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
hea mehhaaniline mälu, aga ei uurita, kas laps luuletuse/lause sisust aru saab. Lugemine sõna haaval -> infotöötlus väga ressursimahukas. Sõna tähendusele leitakse vaste eelnevast sõnast sõltumata. Ei seosta sõnu eelmiste sõnadega. Sel viisil on lause sisu kokku saada väga aeganõudev, ebaökonoomne. Teksti töötlus – eeldab, et lausete kooslusest saadakse aru Töömälu probleemid ei võimalda kogu vajalikku infot aktiivsena hoida. Hoidla maht on vähenenud või ei tööta kordamine nii nagu peab. Selle tõttu on kogu teksti mõistmine häiritud – teksti algus võib ära kaduda. Seetõttu tuleb silmas pidada, kui pikad tekstid valitakse õppetegevuseks. Kui tahame, et laps tekstist tervikuna aru saaks, siis need peaksid olema lühemad kui tavaarenguga lastel.
Mälu Mina valisin see kord oma essee teemaks mälu, kuna see oli esimene asi, mis pähe tuli, kui räägiti, et essee tingimus on, et peab sisaldama tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga. Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel. Näiteks tuleb lõhnamälu kasuks kokkadele ja degustaatoritele, samamoodi nagu liigutusmälu(lihasmälu) tuleb kasuks sportlasele ja nägem...
parempoolset hiire klahvi ja valid sealt Paste. (Lühem variant:selekteerid kopeeritava faili vajutad klahvide kombinatsiooni ctrl+c ja pärast seda aktiveerid kausta kuhu sa soovid faili kopeerida ning kasutad klahvide kombinatsiooni ctrl+v) 10. Mida tähendavad kB, MB, GB ja TB? -need näitavad mälu mahtu. 11. Kui suur on CD ja DVD maht? CD- 700 MB ja DVD- 4.7 GB 12. Kui suur on tüüpiliselt tänapäeva personaalarvuti töömälu? 1 GB 13. Kui suur on tüüpiliselt tänapäeva personaalarvuti kõvaketta maht? Tavaliselt 80-320 GB 14. Kuidas saada teada faili suurust? Klõpsad parempoolset hiire klahviga failile peale sealt vali Properties ja seal on Size see ongi faili suurus. 15. Kuidas hinnata, kas mingi kausta sisu mahub CD-le? Klõpsad parempoolset hiire klahviga kaustale peale sealt vali Properties ja seal on Size on disk ja see ongi kausta sisu mälu, et selle järgi saab teada kas mahub CD-le. 16
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks. Too näide! Seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. Pikaajaline mälu - ajaline kestvus - suu...
suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi · On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud erinevate aju osadega Mälu struktuur Mälu liigid · Lühimälu (short-term memory) Sensoorne mälu: ikooniline ja kajamälu · Vahemälu (intermediate memory)? · Püsimälu (long-term memory) · Töömälu (working memory) Vaata järgnevat joonist 5 sekundit ja proovi seejärel see üles joonistada · Känkimine informatsioon organiseeritakse ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks (pakitakse kokku) Näiteks isikukoodi meelde jätmine on lihtsam kui võtta arvesse, et see koosneb mõtestatud ühikutest · Protseduur on tegelikult päris lihtne. Esiteks paigutage nad erinevatesse gruppidesse. Muidugi piisab võib-olla ka ainult
mõistmise raskusi. Kirjutuspuuetena - häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi kirjutamisel. Lapse eakohaselt arenenud kõne on lugema-kirjutama õppimise põhiline eeldus. Düsleksia puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Peamine kognitiivne nõrkus on lugemisraskustega õpilastel töömälu: kuuldud häälikud ja sõnad ning sümbolid ei jää meelde ega liigu edasi pikaajalisse mällu. See ilmneb spetsiifilise raskusena lugema ja kirjutama õppimisel ning on kõige tavapärasem õppimisraskuste põhjus koolieas. Selle sümptomiteks on raskused hääldamisel, lugema õppimisel, loetu mõistmisel, kirjutama õppimisel ning mõnikord ka arvutamisel. Õpilastel, kellel diagnoositakse düsleksia, esinevad raskused oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
