Toonesepp ehk puidukoi: . Neid on 28 liiki ja on väga levinud. . Puidukoid on musta, pruuni ja punakat värvi(üldiselt väikesed) . Silindrilise kehaga mardikad. . Elavad puidu sees ja suhteliselt niisketes tingimustes. . Tegutsevad öösiti ja nende jälgi näeb alles siis kui nad on puidu seest lahkunud. . Nad kahjustavad puitu . Vastsed söövad mitmeid sorti puid(lemmik on neil lehtpuit) Foto1. Tooneseppade poolt rängalt kahjustatud puutükid. Majasikk: . Eelistab maltspuitu . On suured umbes 20mm.Teda tunneb pikkade tundlate järgi mis on ta kehast pikemad . Kahjustab eelkõige hooneid närides seintesse sügavad augud. . Eelistab okaspuitu ja soojemaid kohti . Puidu pealmise kihi jätab puutumata ja oma augud täidab tihedalt puidupuruga. . Vastne võib olla kookonis headel tingimustel 2.aastat ja halvematel tingimustel kuni 12.a . Üksinda ei tekita ta suuri kahjustusi aga kui neid on palju siis on ka kahjustus suurem. Foto 2
Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidustruktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakseimmutusaine vesilahus immutustanki jasurvestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu im-mutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam
Ebatuletael kübar algul kolakas-roosakas, sellele ilmuvad mitme aastane, konsooljas u 20 cm ja kuni valkjad laigud. Areneb tumepruun 10 cm paksune. Ülakülg vaoline, radiaalselt kuubikuteks arenev puit. 3. faasis puit lõhestunud, pruun või peaaegu must. Serv laguneb pulbriks (sõrmede vahel). Mädanik lai ja ümar, seeneliha kõva tume areneb tüve alumises osas. Tungib ka roostepruun. Torukesed kihilised ja väga maltspuitu. Põhjustab pargipuudel õõnsuste kõvad. Poorid korrapärased, ümarad peened, teket, tormimurru oht. Areneb ka surnud vahel halli kirmega kaetud, kahjustab puidus. Kahjustab tamme ja remmelgaid. On paljusid lehtpuude liike. Ei ole leitud eestis peamine tamme südamemädaniku tammel haaval. Tekitab tüvel tekitaja. Viljakehad juunis-juulis. südamemädanikkul (lülipuit eriti). Ka Lehtpuude puitu lagundavad seened
hallikate karvadega. Nad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Lihav kollaka lapiku kehaga vastne võib kasvada väljaarenenuna kuni 3,5 cm pikkuseks. Kõige enam kahju teeb vastne, rajades puidus tunneleid 2-12 aasta jooksul. Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida on juba kahjustanud seened. Majasikk asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid ja kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib 4 mõjutada ka lülipuitu. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%. Kahjur armastab
Elutsükkel:Emane muneb munad suvest varasügiseni puidupragudesse. Munad on kollakast hallikasvalge värvuseni, elliptilised ja teravikuliste otstega ning kooruvad 2-3 nädala pärast.Kõige enam kahju teeb vastne, rajades puidus tunneleid 3-11 aasta jooksul.Vastne nukkuvad puidupinna lähedal ning täiskasvanud putukas ilmub välja umbes 3 nädala möödudes pärast nukkumist. Harjumused:Asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid. Kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib mõjutada ka lülipuituAsustamine toimub isoleeritud olukorras, pakitud puidu transpordil. 1.2.Sinisikk & Sinklased. Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 34x510 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru
..28%. Loomulikult ei Puidu kaitseimmutus Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, tule kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitseimmutuseks.tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu immutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda
rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul. Kõik koed mida kambium toodab väljapoole moodustavad teiskoore, sissepoole aga teispuidu. Aastaringid: kevadel toodab kambium enamasti suuri trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikeseid trahheiide ja rohkem puidukiude ja põhikudet. Vanemate puutüvede ksüleemis saab reeglina eristada sisemist tihedat ja kõva lülipuitu ning välimist ja heledat maltspuitu. Lülipuit enam ei transpordi põhikoe rakud on surnd. Teiskoor sisladab samu rakutüüpe mis primaarne niineosa kuid niinekiud ja sõeltorud asetsevad siin rühmiti. Mitmeaastased varred on kaetud tavaliselt ebaühtlase paksuse felleemiga(korkkoega)(surnd) mille all asub fellogeen korgikambium mis toodab väljapoole felleemi ja sisse fellodermi. Kõik koos periderm. Felleem ei lase läbi vett- kõik väljapoole jäävad rakud surevad, tekib korp(koosn. Priderm, koore ja niinerakkuest)
_____________________________A. Roos______________________________ 5 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Oluline on, et tisler tunneb puidu anatoomilisi elemente ja suudab nende abil eristada erinevaid puiduliike ja lõikeid. Puutüve ristlõikes on näha säsi (keskel), aastarõngad ja kooreosad (niin ja korp). Tüves võib eraldada veel tumedamat siseosa, lülipuitu, ja heledamat välisosa, maltspuitu. Joonis 4. Vasakul kuuse radiaallõige, paremal kuuse tangentsiaallõige. 2.2 Miks on oluline teada puidu põhisuundasi? Puidu suunad määravad saematerjali lõikeviisi on oluline teada millise tekstuuriga (kiudude suunaga) saematerjali soovime. Tekstuur määrab toote hea väljanägemise. Kiudude suunal on oluline roll liimpuidu valmistamisel (vt. Peatükk puidu füüsikalised omadused). Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest
elav ja sellest toituv organism. Need on nt mahakukkunud puude, kändude ja saematerjali lagundajad, aga ka mitmed eluspuude tüvede surnud keskosas, lülipuidus nn südamemädaniku tekitajad.) toituvad seened. Surnud puidu lagundajaid ei maks alahinnata, sest kuigi need mädandavad vaid lülipuitu, muudavad sellega puutüvr mehhaaniliselt nõrgaks ning murdumisohtlikuks. Ka üksikud poolparasiitsed seened põhjustavad alguses südamemädaniku, võivad aga hiljem tungida edasi maltspuitu ja pehastada aastate jooksul mõne tüveosa täielikult. Väikesed koorekahjustused, mis ulatuvad ainult maltspuiduni, põhjustavad vaid paikse haavamädaniku, sinetuse jt nakkuste teket. Puu seisukindlusele ega tervisele need ei mõju, küll aga võivad olla teerajajateks teistele, agressiivsematele mädanikutekitajatele. Sügavamad ja ulatuslikumad maltspuidu vigastused põhjustavad aga kahjustatud puidu kuivamise ning nakatumise mitmesuguste mikroorganismidega. Olenevalt
mikroskoobi abil. Vanemate puutüvede ksüleemis saab reeglina eristada kaht osa -- sisemist, tihedamat, kõvemat ja värvuselt tumedamat lülipuitu ning välimist, heledamat maltspuitu. Lülipuit ainete transpordis enam ei osale, sest siin on trahheed ja trahheiidid ummistunud tüllidega -- ksüleemi põhikoe rakkude tsütoplasma väljasopistustega. Lülipuidus on ka ksüleemi põhikoe rakud surnud. Lülipuidu rakkude kestad on mõnedel
mil lehed ei ole veel langenud. Viimaste puhul teati, et lehestik aitab aurustada üleliigse vee puu seest. Renessansiajast on teada, et tarbepuitu ei valita metsatüki lääneservast, kus see on enim murduma kalduv, mädanikku sisaldav ja kiiva tõmbunud. Lõunaserva puit on veidi parem, kuid seal kipub see olema kuiv ja ebaühtlasem. Põhja- ja idapoolsetes puudes on niiskus ühtlasemalt jagunenud ja neis on vähe maltspuitu. Mööbli jaoks parim puit kasvab metsa idaservas või metsa keskel.11 Pragunematut puitu saadi, kui langetatud puud kooriti osaliselt ribadena, mis aeglustas kuivamist. Poolkuiv palk kooriti või tahuti mõlemalt poolt ja laoti virna selliselt, et tuule pääseks vahelt liikuma. Alles poole aasta pärast tuli palgid ümber laduda nii, et alumised pooled jäid üles ja sisemised väljapoole. Nii pidid palgid seisma vähemalt kaks aastat. Alles siis võis puidu laudadeks saagida
nim keskelt säsist puu väliskihtide suunas .Piki aastarõngaid naaberraku vahel.Rakusein-noorte puidurakkude vahel.Vahelamell koosneb tangentsiaalsuunaks.Puutüve ristlõikes on näha säsi(keskel),aastarõngad ja pektiinist,polüsahhariidide segust ja ligniinist.Vahelamelli ja tonoplasti vahel kooreosad(niin ja korp).Veel lülipuitu(tumedam siseosa )ja mood esmalt primaarsein,siis sekundaarsein.rakusein koosn maltspuitu(heledam välisosa).Okaspuudel täidavad trahheiidid mitmeid tselluloosist,hemitselluloosist ja ligniinist.Rakuseinas mood tselluloosi ülesandeid,seetõttu puit ühtlasema asetusega .Lehtpuu puidu ehitus molekulid mitselli(protofibrilli).Mitsellide õhu ja veega täitumine põhj puidu keerulisem:koosneb mitmest erinevast rakuliigist.Suurematest soontest e kahanemist ja paisumist.Mikrofibrillid-on koondunud fibrillideks,mis
Värvused levivad otspindadelt ja külgpindadelt raadiust mööda sortimendi sisemusse. Ümarsortimentide otspindadel on nähtav kiilutaoliste laikudena või maltspuidu lausvärvusena. Ümarsortimendi külgpindadel ja saematerjalides ilmnevad vöötide või piklike laikudena. Maltspuidu seenvärvused on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, suuremal määral okaspuudele. . Seenvärvused ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab välisilmet ja suurendab vee imavust. Maltspuitu värvivad seened võivad lagundada liimi ja lakiainet. 2.1.4.1. Sinavus. Sinavus tekib puitu värvivate seente toimel toores või jalalkuivanud puidus, kuid ei põhjusta puidumädaniku teket. Tekib puidus materjali ots- või külgpinnalt radiaalsuunas. Metsamaterjalide otspinnal nähtav kiilukujuliste laikudena või hõlmab kogu maltspuidu, külgpindadel nähtav ribade või piklike laikudena. 2.1.4.2. Maltspuidu seenvärvus.
tegevuses raugeb. Vananevad puidurakud too- Terved elujõulised puud suudavad end lagundaja- davad bakteritele ja seentele mürgiseid ühen- seente rünnakute eest kaitsta juhul, kui inimene sel- deid, mis ladestuvad rakuseintesse. Pikkamisi lele kaasa aitab, st majandab puid lähtuvalt nende puidurakud surevad. Igal aastal kasvab puutüve bioloogiast. Puudel on lagundajaseentega võitlemi- välispinnale juurde uus aastarõngas maltspuitu seks olemas nii passiivsed kui aktiivsed barrikaadid. ning enam-vähem samas tempos laieneb puu- Passiivset kaitset pakuvad sellised koed ja ühendid, tüve keskosast väljapoole surnud puidu tsoon, mis on puul juba olemas. mida nimetatakse lülipuiduks. • Esmaseks ja kindlaimaks tõkkeks on puukoor, • Lülipuit (puu tumedamat värvi südamiku- mis ümbritseb nii tüve, oksi kui juuri. Mida
Näit. Kuumutamine, ultraviolettkiirgusega töötlemine 4. Liimitavate pindade keemiline töötlemine Näiteks gruntimine naket parandavate ainetega. Puidu liimimist mõjutavad tegurid. Puidu ehitus Puit on oma omadustelt anisotroopne Liimitavus eri suundades on erinev – parim pikikiudu ja halvim ristikiudu Lülipuidu pikikiudu ja halvim ristikiudu Lülipuidu poorid on sulgunud – seetõttu on teda raskem liimida kui maltspuitu Puidus leiduv vaik raskendab liimimist Puidu defektid (oksad, kaldkiulisus) Liimühenduses vähendavad tugevust. 2. Niiskus puidus. * Liimitava puidu niiskus peaks olema piirides 5...15% * Liiga kuiv puit märgub liimiga halvasti * Liiga niiske puit imeb liialt liimi – liim lahustub puidus olevas niiskuses * Niiskuse muutused puidus põhjustavad pingeid liimühenduses * Oluline oleks saavutada tasakaaluniiskus enne liimimist
Tänapäevalt enam ei kasutata armeerimiseks asbesti. Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilistest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Katusekate maksimaalne üleulatus 70mm. Bituumensindlitest katus Bituumensindlid sobivad katustele, mille kalle on >11 kraadi. Aluseks on laudis või ehitusplaat. Bituumensindlid vajavad SBS baasil kuumbituumenit sisaldavat aluskatet. (2 kihti). Puitkatus Kalle 35-45 kraadi. Kasutatakse mändi, immutatud maltspuitu, kuusk, lehis. Materjal on kuiv <18% niiskust. Paksus, laius. Vihmavee paremaks ärajuhtimiseks freesida laudadesse sooned. Vastupidavuse suurendamiseks laudu immutatakse või tõrvatakse. Lauad peamiseks katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullkate. Katuse naelutamiseks kastutatakse kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid. Laastukatus Mänd, haab, lehis...10cm laast/50 aastarigi (tihe). Laastu pikkus on 60...75 cm laius 7...12 cm paksus 4...6mm
puudele ja tegemist on seenhaigustest põhjustatud puidurikkega. Kasel on see pruuni, haaval punakaspruuni värvusega. Maltspuit on puiduosa välimine heledama värvusega osa, milline talitleb vee ja mineraalsoolade transpordikoena ja orgaaniliste ainete säilituskoena. Maltspuidu osakaal on puutüves väga muutlik, haarates enese alla tavaliselt 2 kuni 40 aastarõngast. Tüüpilised maltspuidulised puuliigid on meie lehtpuud: kask, haab ja lepad. Neil võib esineda ka nn. sisemist maltspuitu, milline on enamasti põhjustatud seenhaigustest või külmast. 3. Puistu fotosüntees ja seda mõjutavad tegurid. Albeedo.Valgusnõudlikud ja varjutaluvad puuliigid. Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed peale materjali (süsihappegaas, vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll. Fotosünteesi intensiivus oleneb valguse intensiivsusest. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed:
annaabi.ee 
