10 LÜLI OKAS LEHIS 2 1.2 Näide kiirmääramisest OKASPUUD Puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest Lülipuit esineb: Vaigukäigud esinevad LEHIS Lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud puuduvad KADAKAS Erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad. Maltspuit
Puuliikide määramine Kiirmääramine OKASPUUD Puit on ehituselt väga ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest. I Lülipuit esineb: 1) vaigukäigud esinevad: LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND: lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad: KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. II Lülipuit puudub: 1)vaigukäigud esinevad: KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. 2)vaigukäigud puuduvad:
südamikuosas ja ääreosas. Selle tingib erinev puidu ehitus. Maltspuit Maltspuit on puutüve välimine, heledama värvusega puiduosa, mis koosneb elavatest vedelikke juhtivatest rakkudest ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Lülipuit Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Lülipuidu niiskusesisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Lülipuit niiskub aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on ka väiksemad kahanemis- paisumismuutused. Küpsel puul moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest. Vananev puu ei vaja vedelike transpordiks enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30 40 aasta vanust hakkab elutegevus tüve keskosas vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks ja selle ainsaks ülesandeks jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja
12. Mis on maltspuit? Lülipuit? Küpspuit? Väärlülipuit? Mille poolest need sarnanevad, mille poolest erinevad? Maltspuit – on puidu välimine, heledam osa, mis koosneb vedelikke juhtivatest elusatest rakkudest, ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust Lülipuit – tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Väärlülipuit - Maltspuiduliste liikide (näiteks - haab, kask, vaher jt) tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks – väärlülipuiduks. Väärlülipuidu piirjoon on ebamäärane ja ei ole piiritletud ühe konkreetse aastarõngaga. 13. Mis on vaigukäik?, peensoon?, jämesoon?, tüll?, astmeline perforatsioon?, soonelüli?
PUIT- VÄLISVOODER ÜLDINFO Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvali- teediklass B). Kuivades "sulguvad" kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb "avatuks" ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väik- semad. Välisvoodri paigaldusel peab kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, kuna kuivades tõmbub puit kokku. See võib põhjus- tada probleeme, eriti sulundatud voodrilaudade kasutamisel (puidu kuivades sulund avaneb)
6.2Lakitud põrand 6.3Mitmesuguste plekkide eemaldamine 6.4Remont 6.5Puhastus avalikes ruumides 6.6Plekkide eemaldamine 6.7Perioodiline hooldus õlitus Puitpõrand Põrandalauad on sulundatud, st neil on sulundi keel ja soon. Mõnikord on lauad ka otstest sulundatud. Kuuselaua värv on ühtlaselt hele ja muutub aja jooksul veidi kollaseks. Männilaudu liigitatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust). Lülipuidu tumenedes toonivahe suureneb. Kandev puitpõrand Tavaliselt naelutatakse puitpõrandad puittaladele. Laudade soovitatav paksus talasammul 400 mm on 28 mm. 600 mm talasammu korral võiks põrandalaud olla 33 mm paks. Ettevalmistus Niiskusest tingitud mõõdumuutuste vältimiseks on tähtis, et paigaldatava puitpõranda niiskussisaldus vastaks paigaldamise ajal ruumi kekmisele niiskusele.Kui puit materjal
Puitvoodrilaudade enimkasutatavad profiilid on näha joonistel. STS Paksus 12-21 mm Laius 70-195 mm STK Paksus 12, 15, 18 mm Laius 120-195 mm STV Paksus 12-21 mm Laius 70-195 mm SYH Paksus 18, 21 mm Laius 95-120 mm STP Paksus 12-21 mm Laius 70-195 mm STH Paksus 18,21 mm Laius 95,120 mm 2. Välisvooderdus Üldinfo Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvaliteediklass B). Kuivades "sulguvad" kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb "avatuks" ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väiksemad.Välisvoodri paigaldusel peab kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, kuna kuivades tõmbub puit kokku. See võib põhjustada probleeme, eriti sulundatud voodrilaudade kasutamisel (puidu kuivades sulund avaneb).
Maltspuit- juhtkude, mööda seda liiguvad üles juurtega maapõuest ammutatud vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad, millest fotosünteesi teel saab lehtedes puule tarvilik toitemahl - seega niiskem lülipuidust ja eriti lülipuidu kevadpuidu osad. Ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa. Maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu. Lülipuit- puidu tugikude, seetõttu tugevam maltspuidust. Ei osale aktiivselt elutegevusest, seega väiksema niiskussisaldusega kui maltspuit. Ristlõikes vaadeldes ümber säsi paiknev puidu keskmine, tihti tumedam osa- meistrite eelistus. Lülipuidu paksus ristlõikes suureneb iga aastaga, sest vananev puu ei vaja toormahlade trantspordiks enam kogu tüve läbilõiget. 30...40 a. hakkab elutegevus tüve keskmises osas vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Kuna lülipuit vaid tugikude ja
2) KORKKUDE kaitsta puitu järskude temp. Kõikumiste eest . 3) NIIN seal liiguvad toitemahlad. 4. Millistes kihtides liiguvad toitemahlad ja millises kihis toimub kasvamine? Toitemahlad liiguvad NIINES, kasvamine toimub MÄHK. 5. Mille poolest erineb maltspuit lülipuidust? Maltspuit on heledamat värvi puit ja Lülipuit on tumedamat värvi puit. 6. Millest koosneb aastarõngas? Koosneb kevadpuidust ja sügispuidust ehk siis puidu heledast ja nooremast osast ehk maltspuidust ja vanemast puidu osast ehk lülipuidust. 7. Mida tähendab termin ,,broilerikuusk"? Väetamise tulemusel saadakse 0,5 cm aastane kasvurõngas. Puit on nõrk. 8. Milline vahe on lülipuidulistel ja küpsepuidulistel? Lülipuidulistel on nii malts- kui ka lülipuit. Küpsepuidulistel on nii malts kui ka lülipuit, kuid lülipuit on hele. 9. Millised Eesti puud kuuluvad maltspuiduliste hulka? Kask, lepp, haab, vaher. 10. Millised puidust omadused on välisel vaatlusel eristatavad
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus (lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all.
kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist sööb tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Lehis (Larix sp.) Puhtaid lehise puistusid esineb Eestis vähe. Lehis on meile sisse toodud puu, mis on sobiva kliima tõttu siin hästi kohanenud. Lehis on lülipuiduline puu. Lülipuit on punakaspruun ja erineb teravalt kitsast valgest maltspuidust. Aastarõngad on kõigil lõigetel hästi näha. Vaigukäike on vähe. Lehise puit on väliselt sarnane männi puidule, kuid märksa raskem ja kõvem. Paistab silma veel suure tugevuse, väikese okste arvu ja mädanemiskindluse poolest. Säilib hästi vees. Puuduseks on raske töödeldavus, suur kokkukuivamine ja sellega kaasnev lõhenemine. Lehise tekstuur on väga sarnane männile erineb peamiselt selgemini eristuva sügispuidu osas.
jne.) ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Kuusk – üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav. Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Lülipuit puudub. Vaigukäigud esinevad. Mänd – Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud esinevad. Nii kuuse kui männi puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest ja parenhüümrakkudest. Kask – Hajulisooneline ilma lülipuiduta (maltspuiduline). Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähatavad heledate täppidena. Laiad säsikiired puuduvad. Esineb pruune
vaiguta. Vanadelt puudelt mitmetel muldadel Harilik elupuu (Thuja occidentalis); Hiigelelupuu päikesepaistet, kärpimist, linnade saadud puit on (sood kuni suht (Thuja plicata); Korea elupuu (Thuja koraiensis) keskkonnatingimusi, hinnatuim mädanemiskindel. kuivad mullad); ilupuurühm. Lülipuit erineb maltspuidust värvuse poolest vähe, on lõhnav, peene, ühtlase tekstuuriga ja heade Põhja-Ameerika mehaaniliste omadustega, ida- ja Taluvad -25 kuni -30 kraadi Mägiebaküpress (Chamaecyparis pisifera) hästi töödeldav, vähe läänerannik;Jaapan, külma.
määral ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis korba ja niine vahelisel piiril. Maltspuit ja lülipuit Maltspuit on puutüve välimine, heledama värvusega puiduosa, mis koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ja seetõttu sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Lülipuidu niiskussisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Vananev puu ei vaja vedelike transpordiks enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30...40. a vanust hakkab elutegevus tüve keskmistes osades vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentin, vaigud, rasvad ja aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse.
tangidetaoliselt). Alamperekond Haploxylon jagatakse omakorda sektsioonideks Cembra (Pinus cembra alpi e. euroopa seedermänd, P. cembra subsp. sibirica siberi seedermänd, P. koraiensis korea seedermänd, P. pumila kääbus-seedermänd, P. flexilis painduv mänd), Strobus (P. strobus valge mänd, P. monticola läänemänd, P. lambertiana suhkrumänd, P. peuce makedoonia mänd, P. wallichiana pisarmänd). Mändide puit on värvuselt kelekollakast maltspuidust eristatava kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga, mis hakkab tekkima peale 40. eluaastat. Puidu tihedus on 500...530 kg/m3. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune, need on suuremad kui kuusel ja lehisel ning paistavad kevadpuidu ristlõikes tumedate ja sügispuidus heledate tüppidena. Heleda maltspuidu vaik on vedel, lülipuidul tardunud. Kuid vaigukäike leidub ka koores ja okastes, kuid need pole ühenduses puidu vaigukäikudega.
loomsete liimidega liimitavust. · 2) maltspuidu ebaterved väärtused, kujutavad endast värskelt raitud voi seisnud puidu maltsa osa värvuse muutumist värvust muutvate seente toimel. · Enam levinud on nn sinavus mis esineb kõigil puidu liikidel. Sagedamini aga okaspuidu juures, sinakas halli värvusena. · Sinakus ei muuda enamal juhtudel puidu tugevust, kuid muudab puidu vastu võtlikuks teistele enamohtlikele seentele. · Sinavuse kõrval esineb maltspuidust veel oranzi ,kollaka, roosaka või pruuni värvusega laike. · Maltspuidu ebaterved ei alanda oluliselt puidu tugevust Kuid rikuvad puidu välimust. Tekitavad probleeme loomsete liimide liimisel. · Maltspuidu mädanemine tekkib pealmiselt halbades tingimustes säilitatava ümarmateljali samuti ka saematerjali juures. · Okaspuidu maltspuidu maltspuidu osale tekkivad kollaka varjundiga hallikas pruunid laigud.
tüve keskosast väljapoole surnud puidu tsoon, mis on puul juba olemas. mida nimetatakse lülipuiduks. • Esmaseks ja kindlaimaks tõkkeks on puukoor, • Lülipuit (puu tumedamat värvi südamiku- mis ümbritseb nii tüve, oksi kui juuri. Mida osa) koosneb surnud puidurakkudest ning see õhem on koor mingis puu osas, seda haavata- on maltspuidust kõvem, tihedam ning vähem vam ta on. Eriti õhuke on koor peentel juurtel; elastne. Lülipuit ei arene välja puu esimestel mõnikord suudavad agressiivsete lagundajate 6 seeneniidid sellest läbi murda isegi siis, kui koor on terve ja puu ise täies elujõus. • Seeneniidistiku sissetungi takistab ka maltspui- dus sisalduv niiskus.
*Selle tingib erinev puidu ehitus. Maltspuit on puutüve välimine, heledama võrvusega puiduosa, mis koosneb elavatest vedelikke juhtivatest rakkudest ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Maltspuit – elvadrakud seda, et seal toimub mingi laadne elutegevus selles on suurem niiskus. Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike traspordist. Lülipuidu niiskusesisaldus on maltspuidust mägatavalt madalam. Lülipuit niiskub aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on ka väiksemad kahanemis- paisumismuutused. Küpsel puul moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest. Lülipuit – surnud rakud seal vedelike ei liigu. Lülipuiduga puid nim. Lülipuidulisteks ( tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel) Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks ( lepp, haab, kask , pöök, vaher)
Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor- mähk- maltspuit- lülipuit- säsi. Aastarõngas koosneb kevadpuidust( hele ja poorne)ja sügispuidust( tume ja tihe). Koorealune helepuit on maltspuit, Südamiku ümber olev tume puit on lülipuit. Kui südamiku ümber olev kuivem osa tumedam ei ole siis nim seda küpsepuiduks. Koosneb surnud puurakkudest ja on kuivem. Puud jagunevad kolme rühma: lülipuidulised( lülipuit ja maltspuit), maltspuidulised( koosnevad ainult maltspuidust), Küpsepuidulised( neil on maltspuit ja küpsepuit). Tähtsamad puuliigid: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp, haab. Puidu omadused: Värvus:valge, kollakas, pruunikas või punakas.Võib aja jooksul tumeneda.Ebaloomulik värvus( sinakas, hallikas, rohekas) annab märku puidu haigestumise kohta. Tekstuur(muster):kevad ja sügispuit on eri värvi, oksad, mis suunas on puitu lõigatud( risti, radiaal, tangentsiaal lõige) Niiskus: on puidus alati
aastal), pärast tolmlemist hiliskevadel (juuni alguses). Käbide seemnesoomused on puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp (apofüüs). Kattesoomused on redutseerunud. Seemned on tiivaga või tiivata (seedermännid) ja asuvad kahekaupa seemnesoomuste hõlmas vastavates õnarustes. · Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri. · Mändide puit on värvuselt kelekollakast maltspuidust eristatava kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga, mis hakkab tekkima peale 40. eluaastat. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Käikudes liikuv rõhu all olev vaik kaitseb puud haiguste ja kahjurite vastu. · Enamik männiliike on suure majandusliku tähtsusega, sest nende väga hinnalist puitu kasutatakse laialdaselt tarbepuiduna nii siseruumides kui välistingimustes, alates
nimetatakse maltspuiduks. Südamiku ümber on tumedam osa. See on lülipuit. Lülipuit koosneb kuivanud puurakkudest ja on kuivem kui koorealuse puidu (maltspuidu) osa. 24 Kui südamiku ümber ei ole kuivem osa tumedam, siis nimetatakse seda küpsepuiduks. Kõik puud jagunevad nimetatud tunnuste järgi 3 rühma: 1. Lülipuidulised. Neil on lülipuit ja maltspuit. 2. Maltspuidulised. Need koosnevad ainult maltspuidust. 3. Küpsepuidulised. Neil on maltspuit ja küpsepuit. Puul on elementaarosakesteks puurakud. Need on enamasti piklikud torukujulised kestad. Rakkudest moodustuvad mitmesugused puukoed. Enamik okaspuid sisaldavad vaiku, mis on puule kaitsevahendiks. Joonis 3.2.2. Neljaaastase männi tüvelõik (suurendatult). -------------------------------------------------------------------------------------------------
annaabi.ee 
