Pärnumaa Kutsehariduskeskus Soome vabariik Koostas: Siim Paluoja Juhendaja: Ene Külaots PÄRNU 2011 1 Sisukord: 1 Riigi nimi 2 Soome välispoliitika 3 Soomlased 4 Soome riigi lipp 5 Geograafiline asend 6 Loodus tingimused 7 Soomele kohane kliima 8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament-
...6 3.1.Eksport ja import .................................................................................................................8 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses………………………………………………………10 3.3. Majanduskasv………………………………………………………………………………....…10 3.4.Majanduse struktuur…………………………………………………………………………..….12 3.5.Maksutase...........................................................................................................................13 3.6.Väliskaubandus……………………………………………………………………………….…...13 4.Riigikord…………………………………………………………………………………………….…..13 5.Soome vaatamisväärsused……………………………………………………………………….…..14
FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika tulemusel oli Soome eelarve aastail 19982008 ülejäägis, maailmamajanduse kriisi ajal see kahanes kiiresti ja 2010. aastal oli riigi majanduse puudujääk juba 5,4% SKPst Majanduskriisi aegu oli riik sunnitud laenamist suurendama ning võlg, mis 2011. aastal oli 45%, arvatakse lähiaastail kasvavat uuesti 5060%ni SKPst. MAKSUPOLIITIKA Soome maksutase on OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) riikide hulgas esirinnas. OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda. MAKSUMÄÄRAD SOOMES 2015 Käibemaks: üldjuhul 24% ehituses pöördmaksustamine Ettevõtte tulumaks: 20% ; 2014. aastast
päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Majanduskasv 2000-2007 Aasta Majanduskasv 2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,5% Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada. Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. 6 Kliima: Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C
Sisukord: Sissejuhatus Üldandmed Geograafiline asend Loodus Kliima Majandus Ajalooline ülevaade Soome majanduses Majanduskasv Majanduse struktuur Maksutase Väliskaubandus Arengutase Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised Rahvastik Tööelu Suurimad linnad Energiavarud Maavarad Energia Majandussidemed Põllumajandus Metsamajandus Keskkonna brobleemid Tööstus Transport Soome minek Turism Mida teha ja vaadata Populaarsemad turismi piirkonnad Suusakeskused Soome 10 suurimat suusakeskust
Võttes arvesse, et tegemist on maksumaksjatega, siis võib juhtuda, et neile ei meeldi, kui nende maksurahaga tehakse midagi, mille vastu nad on, lisaks sellele veel tõstetakse makse. Võidakse hakata protesteerima valitsuste vastu ning võimule võivad pääseda radikaalsemate vaadetega poliitised parteid, kes kasutavad kohalikes valitsevaid põgenikevastaseid meeleolusid ära. Lisaks võib see ajendada oma rahvast riigist hoopis lahkuma mujale, kus on elukorraldus ja maksutase rohkem nende meele järgi. Võttes arvesse kõiki neid faktoreid, siis minu arvates on paguluskriisil positiivne mõju makroökonoomika pinnal, kus eelduste kohaselt peaks riigi majandus hakkama kasvama ning negatiivsem mõju riigi sotsiaaltoetuste osas, kus tuleb hakata toetama ka sisserändajaid ning riigi enda elanike sotsiaaltoetuste vajadused saavad seeläbi vähem kaetud ning kaasneda võib ka maksutõus. Kõige rohkem sõltub mõju sellest, et
Põhjamaad: Rootsi, Norra, Soome … http://www.mkm.ee/videod/ Eesti jaoks sobiv lahendus? 1. "Ettevõtluse roll Eestis" Lektorid: Juhan Parts, Andres Arrak Võimalus rikastuda, kaasneb kõrge maksutase … 2 18.11.2016 "Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks."
Euroopa Liitu. Majanduskasv 2000-2007 Aasta Majanduskasv 2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,50% Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada. Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Tuumaenergia Soomes Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy.
aastastel 5,2%) ja töötuskindlustusmaksu (0,34%). Need maksud arvutatakse brutopalgast ning peetakse automaatselt palgast kinni. . Soomel on sõlmitud Eestiga kahepoolne leping. See tähendab seda, et kui paljud Eestlased käivad Soomes tööl, siis makstud maksud on üldreeglina võimalik Soome tulumaksust maha arvata ning vastupidi Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma ligi 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Keerulise väljakutse on Soomele esitanud EL laienemine, kus töökohtade säilitamise nimel tuleb võistelda Eesti (ja ka teiste uute EL liikmete) madala maksutasemega. OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda. Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude.
Kõige enam muudatusi seadusandluses ongi ette tulnud seoses Euroopa Liidu ühinemisega. Sellest tulenevalt on paljud projektid ja koolitused saanud rahastamist EL-i poolt. Tänuväärse panuse TKHK arengusse on oma tegevusega andnud ka SA Innove. Majanduskeskkond Eesti tugevuseks võib pidada stabiilset makromajanduslikku keskkonda, mida eelkõige iseloomustavad valitsussektori tasakaalustatud eelarve põhimõtete järgimine, soodsa investeeringutekliima loomine ning mõõdukas maksutase. Statistikaameti andmetel on Eesti majandus tõusuteel ja toimub SKT kasvu järk-järguline taastumine ning kasumid on suurenenud enamikul tegevusaladel. Seoses mõned aastad tagasi eset leidnud globaalse majanduslangusega, on tulnud kohaneda muutustega enamik ettevõtetel. Sellest johtuvalt on tekkinud vajadus analüüsida makrokeskkonna mõjusid TKHK arengule. Kooli finantseerimine riigieelarvest toimub lähtuvalt riigis kehtestatud
î juhtimisalast või tehnoloogilist kompetentsust. D lepingulise tootmisega: Eelised: î ettevõte ei pea lahendama tööjõuga seotud probleeme î võimalik on toodet reklaamida, kui kodumaist kaupa î kui risk osutub liiga suureks või turumaht liiga väikeseks, siis on odavam lõpetada leping kui sulgeda uus tehas î lepinguline tootmine ekspordi asemel säästab transpordikulusid î võib tekkida kokkuhoid maksudes (sihtriigi maksutase võib olla madalam) Nõrkused: î kvaliteedi kontroll î sobiva koostööpartneri leidmine on raske. D lepingulise juhtimisega - müüakse ainult oma (juhtimisoskusi) ja teadmisi konkreetsel alal. Kogu tootmine jääb kohaliku omaniku valdusesse. î Eeldused: kõrgetasemelised teadmised ja oskused mingi valdkonna firmade juhtimisel. î Kõige olulisem põhjus: soov osaleda laiemalt mingi tegevusvaldkonna konkurentsi- situatsiooni kujundamisel.
(eluaseme) korrashoiule investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine,kindlustunne 46. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule Vajalik on suur algsumma, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele 47. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust 48. Põhilised valdkonnad, mille kaudu riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist Seadusandlus: - Kodanikuõigused (õigus eluasemele) - Omandiõigus - Elamuseadus (osapoolte õigused ja kohustused) - Sanktsioonide süsteem kohustuste täitmise süsteemi tagamiseks *planeeringute korraldus ja tagamine-regionaalareng *järelevalve korraldus
investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele. 54. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule. Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust. 55. Põhilised hoovad, millega riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist . Eluasemetoetused,sotsiaaltoetused. 56. Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid. Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud kavandatavad,kontrollitavad ja
korrashoiule.investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele. 54. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule. Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust. 55. Põhilised hoovad, millega riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist . Eluasemetoetused,sotsiaaltoetused. 56. Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid. Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi
investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine.// 48. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele. // 49 Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule. Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust.// 50. Põhilised hoovad, millega riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist. Eluasemetoetused,sotsiaaltoetused. // 51 Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid. Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud
võim: peamine võim on hääletada valimistel. Ettevõtjate sidusgrupi huvid: · majanduslik stabiilsus (enamike huvid) · majanduskasv (enamike huvid) · kättesaadavad toetused (väiksema hulga huvid) · kasusaamine turutõrgetest (väga väikese hulga huvid) · stabiilne inflatsioon (pikaajalised majanduses osalejad) · stabiilne SKP kasv (pikaajalised majanduses osalejad) · suhteliselt madalad intressimäärad (pikaajalised majanduses osalejad) · madal maksutase (pikaajalised majanduses osalejad) · juurdepääs odavatele rahastamisallikatele (pikaajalised majanduses osalejad) · kiire leevendus kriisi ajal rahaliste programmide näol · paindlikud hinnad ja turg Poliitilise eliidi sidusgrupi huvid: · Rahva usalduse saavutamine ja hoidmine võim: väga suur Rahvusvaheliste institutsioonide sidusgrupi huvid: · Stabiilsed finantsturud · Stabiilne globaalne kasv 3
annaabi.ee 
