kui suuremat kasvu mees ei leidnud ka pika otsimise peale endale sobivat ülikonda. Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudele, mida sai võetud .Ateljee rätsep hakkas veenma, et ülikond sai tehtud täpselt mõõtude järgi, kuid klient on vahepeal kaalus juurde võtnud ning soovitati kaalus alla võtta. Klient sellega nõus ei olnud ja nõudis mõõtudele mittevastava ülikonna eest makstu hüvitamist. 2.1. Kuidas lahendada vaidlus? Kindlasti sai täpsed mõõdud paberile märgitud hetkel, mil klient seal viibis. Parim oleks, kui rätsepal oleks kohe paber kohe ette näidata kliendile, kes selle ka kuidagi fikseerib (näiteks foto). Juhul kui mõõdud ei vasta tellimusele, on süüdi ettevõte. 2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub, et ülikond on tehtud mõõtude järgi?
lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud, kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega. Näiteks korteriomanikest võlgnikud kes ei maksa kommunaalmakseid on sellisel juhul osavõlgnikud siis ei saa tarnija võlgnikuks mitteolevatelt korteriomanikelt võlga välja nõuda. Solidaarvõlasuhtes peavad võlgnikud täitma kohustuse selliselt, et võlausaldaja võib igaühelt neist nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses või osadena, kuigi kokku mitte rohkem kui korra tervikuna. VÕS § 63
Enne seda oli kolhoosidega liitunud talude hulk väike, kuid pärast seda kasvas see väga järsult. Esialgu oli tegemist väike kolhoosidega. Enamasti kolhoos ühe küla piires. Töö tegemine käis ühiselt. Rahapalka maksti esialgu väga vähe. Oli kasutusel omamoodi mõõtühik: normipäev. 2 ha maa kündmine andis ühe normipäeva. Aasta lõpus liideti kõikide kolhoosnike poolt tehtud NP tulud kokku. Tulud olid ülejäägid riigile makstu eest, traktorijaamale makstu ülejääk. See rahasumma, kartul ja teravili jagati normipäevadega. Inimese normipäevadega korrutati sellega läbi. Ning saadigi teada, kuidas peaks talupojale maksma. Kolhoosnik teenis oma aiamaa pealt. Kellel oli võimalus lahkuda, läks linna. Selle takistamiseks kehtis passisüsteem. Kolhoosnikel passi ei olnud ning ilma selleta lahkuda ei saanud. Eestkätt said noored, kes õppima läksid, passi
kui suuremat kasvu mees ei leidnud ka pika otsimise peale endale sobivat ülikonda. Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudele, mida sai võetud .Ateljee rätsep hakkas veenma, et ülikond sai tehtud täpselt mõõtude järgi, kuid klient on vahepeal kaalus juurde võtnud ning soovitati kaalus alla võtta. Klient sellega nõus ei olnud ja nõudis mõõtudele mittevastava ülikonna eest makstu hüvitamist. 2.1. Kuidas lahendada vaidlus? Kui ülikonna mõõdud ei vasta algselt võetud mõõtudele siis peaks rätsep kahju hüvitama. 2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub, et ülikond on tehtud mõõtude järgi? Sellisel juhul pole kahju vaja hüvitada. Kui just mõõdud valesti polnud võetud. 2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust!
kui suuremat kasvu mees ei leidnud ka pika otsimise peale endale sobivat ülikonda. Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudele, mida sai võetud .Ateljee rätsep hakkas veenma, et ülikond sai tehtud täpselt mõõtude järgi, kuid klient on vahepeal kaalus juurde võtnud ning soovitati kaalus alla võtta. Klient sellega nõus ei olnud ja nõudis mõõtudele mittevastava ülikonna eest makstu hüvitamist. 2.1. Kuidas lahendada vaidlus? Kui ülikonna mõõdud ei vasta algselt võetud mõõtudele siis peaks rätsep kahju hüvitama. 2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub, et ülikond on tehtud mõõtude järgi? Sellisel juhul pole kahju vaja hüvitada. Kui just mõõdud valesti polnud võetud. 2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust!
3.2. Kas esineb vabandatavaid asjaolusid VÕS § kokkulepitud hind X mittekohase täitmise väärtus : 103 järgi; kohaldatakse muud standardit kohase täitmise väärtus = uus hind 4. Õiguskaitsevahend Kui hind on tasutud – ülemääraselt tasutu Kas on tüüptingimusena kehtiv VÕS § 42 lg 3 p 5 Või: ülemäära makstu tagasinõudmise õigus, VÕS § järgi. 112 lg 3 Nõude sisu: VÕS § 113 lg 1 ja 6, § 94 (tarbijakrediidilepingu puhul piirang tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1) Võlgniku võimalus nõuda viivise vähendamist, § 113 lg 8, 162 järgi; erinorm - VÕS § 1131 15
Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Lõige 3 - Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Lõige 4 - Hinda võib alandada ka enne teise lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist samadel eeldustel, nagu on sätestatud käesoleva seaduse §-s 117 lepingust taganemise kohta enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Lõige 5 - Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. V-14 Korterelamu korteriomanik Aari R
(2) Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. (3) Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. (4) Hinda võib alandada ka enne teise lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist samadel eeldustel, nagu on sätestatud käesoleva seaduse §-s 117 lepingust taganemise kohta enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. (5) Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. § 113. Viivis
Kui lepingueelsetel läbirääkimiste käigus kokku lepitud tingimused ei kajastu notariaalses müügilepingus, muutuvad need kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. RKTKo nr 3-2-1-113-07, p-d 10, 12-13 kinnistu piiridest lepingueelselt ettekujutuse loomine Asjaolud: Martin Knoli (hageja) hagi Terje Mei (kostja I) ja Nigul Heki (kostja II) vastu makstu tagastamiseks hinna alandamise tõttu ja leppetrahvi saamiseks. Kostja I müüs, (kostja II andis nõusoleku müümiseks,) hageja ostis kinnistu. Hageja avastas pärast lepingu sõlmimist, et müüdav maa on ettenäidatust neljandiku võrra suurem. 7 Õiguslik küsimus ja riigikohtu seisukoht: Kas kostja peab hüvitama hagejale kahju?
Küsitakse O nõuete järgi M vastu. Mis tüüpi nõudega on tegemist ja millisel alusel võiksid need tekkida? Müügilepingu järgsed põhikohustused ostjal on maksta § 208 lg1 ja asja vastu võtta; müüjal on kohustus anda asi üle ning võimaldada omani üleminek ostjale. Ostjal on täitmisnõue § 108 vs § 222. § 222 ei tule kõne alla, kuna tegu on mittetäitmisega. Täitmisnõude aluseks on § 108. Kas O-l on võimalik nõuda ML täitmist. Alternatiivina soovib O tema poolt makstu tagastamist või uue asja asendamist. Taganemisõiguse aluseks on § 116 + § 223. § 223 ei saa olla iseseisev nõudealus. 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1, täpsemalt tarbijalemüük lg 4. 2. Rikkumine: a. Kohustuse sisu: rikutud on asja üleandmise kohustust § 209 lg 4 mõttes, M-l on kätteviimisvõlg. (liigivõlg liigitunnustega asjadel vs tükivõla puhul võlgnetakse see konkreetne asi § 77 lg 3)
(4) Kui võlgnik ja võlausaldaja peavad kohustused täitma üheaegselt, võib võlgnik seada hoiustatu võlausaldajale kätteandmise tingimuseks, et võlausaldaja täidab oma kohustuse. (5) Isik, kelle juures hoiustamine toimub, võib keelduda hoiustatut võlausaldajale välja andmast, kui võlausaldaja ei tasu talle kõiki hoidmisega seotud kulusid. Pärast hoiustatu väljaandmist peab isik, kelle juures hoiustamine toimub, tagastama võlgnikule hoiustamise eest makstu sõltumata sellest, kas võlausaldaja on hoidmisega seotud kulud tasunud või mitte. Kui võlgnik võtab hoiustatu tagasi, kannab ta hoiustamise kulud. Õigus võlausaldaja viivituse korral võlgnetav hoiustada on võlgniku jaoks väga oluline õigus, sest annab võimaluse kasutada hoiustamist täitmisnõuet välistava vastuväitena. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral (VÕS § 122 lg 1) loetakse võlgnik kohustuse täitnuks hoiustamise ajal.
Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad 21 võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud, kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega. Aktiivse paljususega võlasuhtes võib iga osavõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Seega lepingutes, milles tuleb kohustus täita mitmele võlausaldajale, kohaldatakse osavõlausaldajate kohta käivaid sätteid ainult
Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad 21 võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud, kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega. Aktiivse paljususega võlasuhtes võib iga osavõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Seega lepingutes, milles tuleb kohustus täita mitmele võlausaldajale, kohaldatakse osavõlausaldajate kohta käivaid sätteid ainult
märgitud 907 m2. Tuvastatud asjaoludest ei tulene, et kostja I oleks lubanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus hagejale müüa 1163 m2 suuruse kinnistu. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et puudub alus alandada hinda selle tõttu, et hageja pidas kinnistu pindala tegelikust suuremaks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kinnistu suuruse mittevastavus aiaga piiratud maatüki suurusele ei ole käsitatav kinnistu mittevastavusena müügilepingu tingimustele. Kuigi hageja nõudis makstu tagastamist seoses hinna alandamisega, tugines ta muu hulgas sellele, et rahasumma, mida ta nõuab, kajastab turuhinna vähenemist ja kostja I poolt lepingu rikkumisega hagejale tekitatud täiendavaid kulutusi (vt käesoleva otsuse p 1). Hageja märkis hagiavalduses, et kui ta käis enne müügilepingu sõlmimist kinnistuga tutvumas, ei teavitanud kostja I teda, et piirdeaiaga piiratud maatükk ei ole identne müüdava kinnistuga. Hageja eeldas, et kostja I tegutseb
annaabi.ee 
