Kogumispensioni makse Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid, mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6. punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et: isik on sündinud aastal 1983 või hiljem, isik on saanud 18-aastaseks, isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a SMS §6), st. et tema saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kogumispensioni makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu, ehk teiste sõnadega kõik Eestis tegutsevad tööandjad.
Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 3. Sotsiaalmaks 1)Kes maksab maksu - Tööandja 2)Mille pealt maksu makstakse- töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. 3)Milline on maksumäär - 33% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 26 970,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse? - Riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) 4. Käibemaks
alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Milleks kasutatakse sotsiaalmaksu? Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust
alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Milleks kasutatakse sotsiaalmaksu? Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust
Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Sotsiaalmaks 1. Kes maksab maksu- Tööandja 2. Mille pealt maksu makstakse -Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. 3. Maksumäär 33% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse:
algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. (Raamatupidamisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12769864 ). · Riiklikud maksud tulult: · Tulumaks: 21% · Sotsiaalmaks 33% · Tootuskinldustusmaks FIE-l endal puudub. · Kohumispensionimakse 2% juhul kui FIE on liitunud kogumispensioni 2. sambaga · Juhul kui FIE-l on töötajaid, swiis maksab ta töötajale makstavatelt tasudelt kõik riiklikud maksud vastavalt seadusele või lepingule (nt töövõtulepingu alusel töötajate puhul). · FIE-t ettevõtlusvormina soovitatakse pigem lisatööde tegemiseks, põhitööks soovitatakse valida mõni äriühingu liik. · Loe FIE maksustamise kohta Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. 3.2 Osaühing · OÜ on äriühing, millal on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest
perekonnaliikmed (perekonnaliikmete osa ning ettevõtja enda kasutusosa tuleb jagada ettevõtluse ja isikliku tarbimise vahel). 10. FIE ja Sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud
Reeglina jagunevad need liht- ja eelisaktsiateks ning märgistatakse tähtedega (A-, B-, C-seeria aktsiad). Erineva klassi aktsiad annavad aktsionäridele erinevad õigused: näiteks A-seeria aktsia võib anda omanikule ühe hääle, B-seeria kolm häält, C-seeria eelisaktsia ühe hääle. Lihtaktsiad (Common Stock) on enamasti tavalised hääleõigusega aktsiad. Aktsionär teenib kasumit aktsia hinna tõusult ja ettevõtte makstavatelt dividendidelt. Paljud aktsiad on vabalt kaubeldavad reguleeritud turgudel. Eelisaktsiate (Preffered Stock) puhul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul piiratud või puudub täielikult. Eelisaktsia omanik ei saa tavaliselt ettevõtte juhtimises osaleda, kuid eelisaktsia annab tavaaktsiaga võrreldes erilised õigused dividendide saamisel ja aktsiaseltsi likvideerimisel allesjäänud vara jagamisel.
Kogumispensioni makse Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid, mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6. punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et: isik on sündinud aastal 1983 või hiljem, isik on saanud 18-aastaseks, isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a SMS §6), st. et tema saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kogumispensioni makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu, ehk teiste sõnadega kõik Eestis tegutsevad tööandjad.
erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult; (SMS § 2 lg 1 p 7) - töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu SMS § 6 lg 1 p 7 alusel; (SMS § 2 lg 1 p 8) - SMS § 2 lg 1 p-des 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. (SMS § 2 lg 1 p 9) 50. Kui suur on sotsiaalmaksu määr ja miinimum kuumäär ning kuidas seda arvutatakse? Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt. (SMS § 7 lg 1) 26 Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel: (SMS § 2 lg 3)
võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul; 6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult; 7) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, 8) käesoleva lõike punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. 50. Kui suur on sotsiaalmaksu määr ja miinimum kuumäär ning kuidas seda arvutatakse? §21 Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. 51. Milliseid summasid sotsiaalmaksuga ei maksustata? §3
võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt; 6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult; 7) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu; 8) seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. 50. Kui suur on sotsiaalmaksu määr ja miinimum kuumäär ning kuidas seda arvutatakse? Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 430 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 141,90 eurot kuus. Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1
22. Mille jargi planeeritakse tööjõukulud, kulum, tulumaks? Tõõjõukulud: Kui ettevõttes on tukipalk siis parameeter, kui tunnipalk siis kasvumaar. Parameetriliselt planeerime kaib muugitulu jargi. Kasvumaaradega planeerimisel tuleb arvestada ettevõtte siseste ja valiste teguritega (nt. valine - riigi keskmine palk ja sisene - ettevõtte võimekus palku uldse maksta.) Kulum: Parameetriline ning planeeritakse põhivara jargi. Tulumaks: Planeeritakse valja makstavatelt dividendidelt. 23. Mille jargi planeeritakse turustuskulud, uldhalduskulud? Turustuskulud: planeeritakse kasvumaarade meetodil ehk tuleb arvesse võtta ettevõtte siseseid ja valiseid tegureid. Valised- inflatsioon, sisesed turundusplaan nng kas on soovi ja võimalus hoida kokku uldhalduskulusid. 24. Mille jargi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto saab rahavoo eelarvest.
millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas; FI töövõtu-, käsundus- vm teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu; erisoodustused, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluv tulumaks; töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised, muudelt nimetamata, seaduse vm õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SM makstakse summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal. SM määr 33%: jaotub laekunud sotsiaalmaksu kannab EMTA 15 tööpäeva jooksul üle järgmiselt: 20% või 16% riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 4% väärtpaberite keskregistri pidajale; 13% riikliku ravikindlustuse vahenditesse; al 2007 sm määr 13% töötuskindlustushüvitistelt. SOTSIAALMAKSU ARVESTAMINE, TASUMINE: Maksustamisperiood: Kalendriaasta:
saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (töötamisest, ettevõtlusest) saadud tulu. Maksustatavate tulude loetelu sätestab sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 ja mittemaksustatavate loetelu on esitatud sotsiaalmaksuseaduse §-s 3. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Töötukassa poolt makstavatelt töötuskindlustushüvitiselt ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktides 31, 32, 6, 61, 8, 9, 11, 13 ja 15 sätestatud juhtudel 13%. Sotsiaalmaksu maksavad: 1. maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; 2. füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; 3. riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg-tes 1 ja 11 loetletud isikute
annaabi.ee 
