EESTI VABARIIGIS KEHTIVAD MAKSUD JA MÄÄRUSED käibemaks - 20% Eesti ettevõtte tulumaks - 21% (erisoodustustelt ja trahvidelt) üksikisiku tulumaks - 21% palgamaksud - 37,2% (sotsiaalmaks, töötuskindlustus) käibemaks -20% Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult Töötuskindlustusmaksu makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu- ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud (palgatulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit) peale erisoodustuste, kingituste, dividendide. Nende pealt maksab tulumaksu juriidiline isik.
omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. 34. Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse? Tulumaks peetakse kinni: 1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt, arvestades lubatud mahaarvamisi; 2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt, arvestades lubatud mahaarvamist; 3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult.
omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile käesoleva seaduse 3. ja 5. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. 34. Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse? §41 Tulumaks peetakse kinni: 1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt. 2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt. 3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult 4) residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile või
tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile TuMS 3., 5. ja 51. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. (TuMS § 40 lg 1) 34. Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse? Tulumaks peetakse kinni: . (TuMS § 41) - residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (TuMS § 13 lg 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (TuMS § 13 lg 2), arvestades TuMS §-s 42 lubatud mahaarvamisi; (TuMS § 41 p 1) - mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (TuMS § 29 lg 1) ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (TuMS § 29 lg 2), arvestades TuMS § 42 lg-s 5 nimetatud mahaarvamist; (TuMS § 41 p 2)
töötaja eest sotsiaalmaksu 3300 krooni). Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2010. aastal on 4350 krooni (278 eurot).
Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2009. aastal on 4350 krooni. Maamaks - Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel
hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 3. Sotsiaalmaks 1)Kes maksab maksu - Tööandja 2)Mille pealt maksu makstakse- töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. 3)Milline on maksumäär - 33% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 26 970,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse? - Riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) 4. Käibemaks 1)Kes maksab maksu - põhimõtteliselt kõik, kes ostavad kaupa/teenust 2)Mille pealt maksu makstakse - kauba/teenuse 3)Milline on maksumäär - 20%, 9% või 0%
Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust sotsiaalkindlustussüsteemi tervikuna (st vastuhüve puudub), osaliselt kindlustatakse konkreetse isiku riske (st vastuhüve on olemas)
Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust sotsiaalkindlustussüsteemi tervikuna (st vastuhüve puudub), osaliselt kindlustatakse konkreetse isiku riske (st vastuhüve on olemas)
vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures. Sotsiaalmaks- makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2013. aastal on 290 eurot. Maamaks- Maamaks on riiklik maks, mis laekubtäies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga
transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Sotsiaalmaks 1. Kes maksab maksu- Tööandja 2. Mille pealt maksu makstakse -Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. 3. Maksumäär 33% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 750 540 053 eurot (sisaldab ka sotsiaalkindlustusmakseid) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks
[2] Alates 1. mai 2010 kehtestati uueks käibemaksumääraks 20 protsenti[3] Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt ja töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt. [5] Töötuskindlustusmaks - Töötuskindlustusmaksu makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu- ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada. 2010. aastast alates on töötaja maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4% 21. Raamatupidamise seadus
hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõeldud hüvitis või viivis ja puhkuseseaduse alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. [3] Reeglina toimub töötaja Eestist teenitud tulude maksustamine tulumaksu kinnipidamise teel. Nii on väljamakse tegija kohustatud tulumaksu kinni pidama töötajale makstavalt palgalt või teenustasult. Töötajale tehtud väljamaksetest peab enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata tulumaksuvaba miinimumi, väljamakselt kinnipeetud elatise, kui sellest on tulumaks kinni peetud, seaduse kohaselt kinnipeetud töötukindlustusmakse ning kogumispensionide seaduse kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse. 9 Näide 3: Tulumaksu arvutamine Eestis.
10. FIE ja Sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt
26. oktoober Riigikogu võttis vastu rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse. 19. november Tallinnas Pärnamäe kalmistu krematooriumis toimus esimene tuhastamine. Ülemaailmne noorteorganisatsioon Junior Chamber International valis aasta november inimeseks poliitika vallas Eesti peaministri M. Laari. Riigikogu võttis vastu uue tulumaksuseaduse: alates 1. jaanuarist 1994 peetakse kinni põhitöökohalt makstavalt palgalt 26% ja väljaspool põhitöökohta makstavalt 8. detsember palgalt, honorarilt jms 15%. Peaminister M. Laari väitel on Eesti maksukoormus Euroopas üks madalaimaid. 17. Merle Karusoo pälvis Eesti Kultuurifondi suure auhinna Eesti lähiajalugu käsitleva detsember vabaõhulavastuse „Circulus” eest. 19. Peterburis alustas taas tegevust eestlaste luterlik kogudus. detsember
(2) Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta. (3) Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa. § 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Tulumaks peetakse kinni: 1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §s 42 lubatud mahaarvamisi; 2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2);
pensionifondi osakuid ning mis makstakse välja pensionifondist või mille maksab välja kindlustusandja (KPS § 2 lg2). Iga inimene, kes saab tasusid, mis kuuluvad maksustamisele kohustusliku kogumispensioni maksega, on kohustatud valima endale pensionifondi, millesse tema eest hakatakse tegema sissemakseid. Kohustusliku kogumispensioni makse suuruseks on 2 % maksustatavast sissetulekust (KPS § 9) Lisaks nimetatud summale suunab maksuamet 4% isiku pealt makstavalt sotsiaalmaksust oma korda vastavasse pensionifondi. Hetkel on kohustuslik liituda kohustusliku kogumispensioni skeemiga nendel isikutel, kes on sündinud pärast 01. jaanuari 1983 (KPS § 66). Isikud, kes on sündinud varem eelpool nimetatud kuupäevast, on valiku õigus, st nad kas liituvad kohustusliku kogumispensioniga või mitte. Kui isik on juba liitunud kohustusliku kogumispensioniga, siis ta ei saa oma avaldust tagasi võtta.
väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele vastava deklaratsiooni.Töötuskindlustusmakse arvestatakse tehtud väljamakselt enne 51 tulumaksu kinnipidamist. Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. 52 6 PENSIONISÜSTEEM EESTIS Pensionisüsteemi kavandamine Eestis sai kindlama kuju aastal 1997, kui võeti vastu ''Pensionireformi kontseptuaalsed alused'', millega kiideti heaks alustada nn. Rahvusvaheliselt tunnustatud kolme sambalise pensionisüsteemi käivitamist
annaabi.ee 
