lagundamise vähenemise tõttu. Naatrium omakorda suurendab vedeliku kogunemist organismi. Põhjused Sagedasemad põhjused: Krooniline maksapõletik (maksatsirroos) Neerupuudulikkus Alkohoolne maksahaigus (alkoholhepatiit) Krooniline hepatiit Pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik Südamepuudulikkus Maksakasvajad või kasvajate metastaasid maksas Peritoneumile levinud vähk Rasedushepatoos Haruldasemad põhjused: Maksaveeni tromboos Perikardiit ehk kõhukelmepõletik Nefrootiline sündroom Kõhukelmepõletik ehk peritoniit Lümfiringe sulgus maksas ja lümfiteede kahjustus Nälgus Valkude imendumishäired Hüperaldosteronism ehk aldosteroonisünteesi suurenemine Tuberkuloos Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus Kõhunäärmevähk Eosinofiilne peritoniit Mesotelioom Pankreasehaigus Sümptomid Raskustunne alakõhus Õhupalli tunne või täis tunne
ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik soolest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa ülesanded · vere glükoosisisalduse regulatsioon · plasmavalkude süntees · vere punaliblede lagundamine · kahjulike ainete lagundamine · sapi tootmine · aminohapete sisalduse regulatsioon · rasvade sisalduse regulatsioon · vitamiinide varu säilitamine · punaste vereliblede süntees lootel · kolesterooli süntees Tsirroos on maksa-põletik, mis tekib
ehk pankreasel. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Maks kontrollib veres sisalduvaid Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse aineid osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes, samuti on seal eriti palju glükoosi metabolismiga seotud ensüüme. Maksa ülesanded: · vere glükoosisisalduse kontroll,
Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Maks kontrollib veres Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu sisalduvaid aineid kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes, samuti on seal eriti palju glükoosi metabolismiga seotud ensüüme. Maksa ülesanded: · vere glükoosisisalduse kontroll, · aminohapete sisalduse kontroll,
Lõppeb piimhappe tekkimisega. Seda nimetatakse laktaatiliseks võlaks, Aeroobne glükoosi lagundamine. Lõppeb CO2 ja H2O- ga. Jagub tundideks. Organismis toimub: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel. Maksa roll: Maks reguleerib veres sisalduvate ainete hulka. Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Maksa ülesanded on järgmised: Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon.; Plasmavalkude, kolesterooli süntees.; Punaste vereliblede süntees lootel.; Kahjulike ainete lahundamine.; Sapi tootmine.; Vitamiinide varu säilitamine. Meeste ja naiste viljakus Meeste viljakus vananedes väheneb, kud selle , kui vanalt nad võivad veel isaks saada, määrab nende üldine tervislik seisund. Naised
amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; võõrkeha emboolia. Emboli tüüpiline liikumine: - sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse - südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Retrograadne liikumine: - raskusjõu mõjul alumisest õõnesveenist maksaveeni. Emboolia võib tekitada kopsuarteri sulguse, suures vereringes infarkti, ohtlik ajus, südames, septiline emboli korral mikroobikollete levik, veresoonte laiendid embolitest, kasvajate metastaseerumine. Loode oma raskusega vajutab vaagent läbivatele veenidele ning nendes verevool aeglustub või ka kohati seiskub, mille tagajärjel veri kipub hüübima. Teatud kehaasendite korral aga nendesse soontesse pääseb
glükogeeniks või suurendavad valkude ja rasvade sünteesi. Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükogooni. See hormoon aktiveerib rakkudes ensüümid, mia hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos läheb verre ja tõstab selle glükoosisisaldust. (NB! Vaata ka Tokko antud suurt lehte) Maks reguleerib veres sisalduvate ainete hulka. Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Maksa ülesanded on järgmised: - Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon. - Plasmavalkude, kolesterooli süntees. - Punaste vereliblede süntees lootel. - Kahjulike ainete lahundamine. - Sapi tootmine. - Vitamiinide varu säilitamine.
Klükoosi sisaldus veres on muutuv suurus, normaalne on 3,9-6,0 millimooli liitrikohta. Vahetult pärast söömis klükoositase tõuseb. Kõhunäärme insuliin aitab jõuda klükoosil rakusisse, kui insuliini ei ole(või on seda vähe) on inimene suhkruhaige). Kui inimene ei ole söönud hakkab kõhunääre tootma glükakooni, mis hormoonina lagundab maksa ja lihtsate glükogeeni veresuhkruks(glükoosiks). Nii reguleeritakse hormoonidega veresuhkrut. Verreimenduvad toitained suunatakse edasi maksaveeni kaudu maksa. Maks on suurim seedenääre. ·Maks on veresuhkru reguleerija. ·Lagundab ülearuseid amilohappeid aga ka mürke, H2O2, alkoholi. ·Varuainete hoidmine, nt. A ja B12, Rauda, vaske ja kõige tähtsam glükogeeni(loomne tärklis, millest saab vajadusel glükoosi). ·Toodab verehüübimiseks vajalikke verevalke. ·Sünteesib sappi ja kolesterooli. ·Reguleerib rasvas sisaldust. ERITUSELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON
Stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutust. Kolmas hormoon on VIP vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid 6. Maksa funktsioonid. Sapi teke, koostis, väljutamine ja omadused. Maks on parema roidekaare all. Koosneb maksarakkudest ja omab väga head verevarustust. Maksa tuleb kogu veri seedeelunditest. Toitained, mis seedeelunditest verre imenduvad, läbivadki kõige esimesena maksa. Venoosne veri siseneb maksa värati e portaalveeni kaudu. Maksast ära voolab maksaveeni kaudu. Maksa funktsioonid: VEREPLASMA VALKUDE SÜNTEES GLÜKOGEENI SÜNTEES (glükogeen on depoo süsivesikud organismis; glükogeen tekib maksas glükoosist; kogu glükogeeni varu organismis võib olla kuni 400 g, maksas sellest ligikaudu 100g; organism vajadusel glükogeenist sünteesib uuesti glükoosi, mida ta energiaallikana ära kasutab; öösel toimub energia saamine maksa- ja 5
rakkudesse siseneda, selle kontsentratsioon veres tõuseb. See hakkab takistama vereringet, tekitab pideva janutunde. Keharakud ei saa kasutada energiaallikana glükoosi, nad peavad lagundama rasvu ja valke. See viib kehakaalu alanemisele, inimene kõhnub kiiresti. Glükoos jõuab ka uriini, sest neerud ei suuda seda tagasi imeda. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid Maksa läbib väga intensiivne vereringe, kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete regulatsioonis. Pideva ja suurtes kogustes alkoholi joomise tagajärjel võivad maksa rakud hukkuda. Nende asemele kasvab sidekude, mis enam maksa ülesandeid ei täida. Seda protsessi nim maksatsirroosiks. Maksa ülesanded on: vere glükoosisisaluduse kontroll; aminohapete sisalduse kontroll; plasmavalkude süntees;
kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 30 126) Kõhuõõne veenid Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni. Maksa sisenev värativeeni moodustab: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 127) Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit.
kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 61 113) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte? Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit, mis moodustavad arterioosringi 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel)
verest). Koos maksaarterist pärineva interlobulaararteri ning portaalveeni lõppharu – interlobulaarveeniga moodustub maksatriaad. Maksaarter ja portaalveen hargnevad sagariku ümber interlobulaararterite ja interlobulaarveenidena. Kui interlobulaarveenist suundub veri otse sinusoididesse, siis arteri ülesandeks on ka interstitsiaalse koe varustamine. Maksasagariku keskel paiknevast tsentraalveenist suundub veri sublobulaarveeni, mis on maksaveeni algharu. Sapipõis -vesica biliaris Sapipõie seina moodustavad limas-, lihas- ja adventitsiaalkestad. Limaskest moodustab hulgaliselt kurde ja on kaetud resorptsiooniks spetsialiseerunud kõrgprismaatilise epiteeliga. Epiteeli all paikneb hulgaliselt elastseid kiude sisaldav sidekoeline limaskesta päriskiht e proopria. Epiteeli rakud kontsentreerivad sappi reabsorbeerides vett. Kaela piirkonnas paiknevad tubuloalveolaarsed näärmed, mis toodavad sekreeti sapi lahjendamiseks.
kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 61 113) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte? Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit, mis moodustavad arterioosringi 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel)
4. Stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutust. Kolmas hormoon on VIP vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid Maksa funktsioonid Maks on parema roidekaare all. Koosneb maksarakkudest ja omab väga head verevarustust. Maksa tuleb kogu veri seedeelunditest. Toitained, mis seedeelunditest verre imenduvad, läbivadki kõige esimesena maksa. Venoosne veri siseneb maksa värati e portaalveeni kaudu. Maksast ära voolab maksaveeni kaudu. Maksa funktsioonid: 1. VEREPLASMA VALKUDE SÜNTEES 2. GLÜKOGEENI SÜNTEES (glükogeen on depoo süsivesikud organismis; glükogeen tekib maksas glükoosist; kogu glükogeeni varu organismis võib olla kuni 400 g, maksas sellest ligikaudu 100g; organism vajadusel glükogeenist sünteesib uuesti glükoosi, mida ta energiaallikana ära kasutab; öösel toimub energia saamine maksa- ja lihasteglükogeenist, hommikuks on glükogeeni varud otsas, seepärast tulebki hommikul süüa.) 3
cava inferior) kogub venoosset verd alajäsemetelt, selja piirkonnast ning kõhu- ja vaagnaseintelt, lühidalt – allpool diafragmat jäävatest kehaosadest. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Joonis 3.20. Keha suuremad veenid Portaalsüsteem Vere eemaldamine sooltest on seotud eripäradega. Toitainetega rikastatud veri kogutakse portaalsüsteemis kokku ja suunatakse maksa. Nõnda saabub maksa veri nii maksaarteri kui ka värativeeni (v. portae) kaudu ja lahkub maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni (v. cava inferior). Värativeen kogub verd kõhuõõne paaritutelt elunditelt (sooled, põrn, kõhunääre ja sapipõis). 64 Portaalsüsteemi ja tavalise veenisüsteemi piiriks on söögitoru alaosa ja pärasoole veenide punutis. NB! Maksa haigusliku seisundi korral tekib vere äravoolupais ja sellega seoses need veenid laienevad, mille tulemuseks võivad olla verejooksud (nt söögitorus) (→ ptk „Patsiendid verejooksudega suust ja ninast“)
annaabi.ee 
