tekitada neli Plasmodiumi Third level liiki Fourth level kõige sagedasem ja ka Fifth level kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum Nakatumine Toimub emase hallasääse hammustusega Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid Haiguse kulg ja sümptomid peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat väga kindla intervalli järel korduvad palavikuhood külmavärinatega võib kaasneda pea- ja lihasvalu, iiveldus ja kõhulahtisus Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus Raskematel juhtudel teadvusehäired kuni koomani Õigeaegse ravita võib põhjustada surma Levik maailmas ja Eestis
MALAARIA Malaaria levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. . Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5- aastast last päevas see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. Malaaria peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat
Nad elavad kas inimkeha õõnsustes (sooles), kudedes või rakkudes parasiitidena ning põhjustavad mitmeid raskeid haigusi. Malaaria Malaaria ehk halltõbi on haigus, mida tekitab algloom Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Malaaria sümptomid Punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus. Maksa ja põrna suurenemine. Kehvveresus. Malaaria ravi Levinuim malaariaravim on klorokviin. Kõige tõhusam meetod on
· ...on geograafia haru, mis uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke- ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. MALAARIA · Malaaria ehk halltõbi · Transmissiivne haigus · Punalibledes elavad eukarüootsed algloomad · Neli erinevat malaariavormi MALAARIA LEVIK · levinud troopikas ja lähistroopikas · Must Aafrika, Aasia ja Ameerika · Soe ja niiske kliima, hallsääskede paljunemine · emase hallasääse hammustus MALAARIASSE HAIGESTUMINE, RAVI · Sporozoiidid liikumine maksarakkudesse · Malaariaravim klorokviin MALAARIA SÜMPTOMID · Palavikust ja külmavärinatest teadvuse kaotuse ja koomani HIV/AIDS · Viirus · Nõrgestab inimese immuunsüsteemi · Vastuvõtlikum haigustele · Suhteliselt ,,uus haigus" HETKESEIS... · Aastal 2012 suri HIV viirusesse rohkem kui 1,5 miljonit inimest (peamiselt AIDS) · 2012 aasta seisuga 35,3 miljonit inimest elab HIV- viirusega. (3,4 nendest lapsed) · Eestis: 168 HIV nakkusega isikut (18.juuli 2014)
o Ehk alkoholihepatiit o See haigus võib tekkida nii noorematel kui ka vanematel inimestel, kes tarvitavad pikema perioodi jooksul suurtes kogustes alkoholi o Alkoholhepatiit on taaspöörduv juhul, kui alkoholi tarvitamine lõpetatakse o Kui maksapõletiku puhul jätkatakse alkoholi tarvitamist, võib see muutuda krooniliseks ning kujuneda maksatsirroosiks RASVMAKS o Ehk alkoholmaks o Pidevalt alkoholi tarvitavatel inimestel hakkab maksarakkudesse kogunema rasva o Rasvmaks esineb 90%il korraga suuri alkoholikoguseid või pidevalt alkoholi tarvitavatest inimestest o Rasvmaksale omased muutused taanduvad alkoholi tarvitamise lõppedes kahe nädala kuni kahe kuuga MAKSATSIRROOS o Ehk alkoholitsirroos o Alkoholtsirroos kujuneb välja umbes igal kümnendal kuni igal viiendal alkoholi liigtarvitajal o Haiguse väljakujunemine võib võtta kümme aastat o Selle tekkeks piisab, kui juua elu jooksul 100 kg puhast alkoholi
Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma. Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: paljunemine emase sääse organismis ning inimeseorganismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende paljunemine. Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvadvereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid. Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ehk erütrotsüütidesse ning seal jätkub nende areng. Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus punavererakke ning tungivad uutesse.
õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma. Võib nakatuda vereülekandel (nt saastunud süstlanõelte kaudu). Võib esineda kaasasündinud malaariat. Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: 1. Paljunemine emase sääse organismis ning inimeseorganismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende paljunemine. Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvad vereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid. 2. Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ning seal jätkub nende areng. Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus punavererakke ning tungivad uutesse.
imavad endasse suurel hulgal vett. Rakkude paisumuse tulemusena suurenevad ka organite mõõtmed, konsistents pehmeneb ja koejoonis muutub ebaselgeks. Üldjuhul pöörduv kahjustus, kuid raskema kulu korral võib see üle minna: Vakuoolseks Hüaliintilgaliseks düstroofiaks Lisaks võib kaasneda lipsiiddüstroofia Hüaliintilgaline düstroofia Avaldub hüaliinsete valgutilkade kogunemises rakkudesse. Kahjustus võib raku hävitada, tekib nekroos. Alkohooliku maksarakkudesse koguneb alkohoolne hüaliin ehk Mallory kehake. Parkinsoni tõve puhul koguneb närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy kehakestena Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia
väljakujunemine. Tagajärjeks raseduse katkemine, loote surnult sündimine või väärareng. 11) MALAARIA def. Haigus, mida põhjustavad tippeosloomad Malaaria plasmoodiumid. Levik: Aafrika (80%), Lõuna-ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika. Malaariatekitajate areng: 1) paljunemine emase sääse organismis. 2) sääse hammustusega satub inimese verre 3)parasiidid liiguvad maksarakkudesse, kus paljunevad 4)hävitavad maksarakke, satuvad vereringesse 5)vereringes tungivad punastesse verelibledesse, kus jätkavad arenemist, purustavad need ja liiguvad järgmistesse. Peiteaeg: liigiti erinev 2-4 nädalat Sümptomid: Hoogudena esinev palavik. Haigus algab külmavärinate ja kiire palaviku tõusuga
(LPL) aktiivsust o CM-tes apoB-48 o VLDL ja LDL puhul apoB-100 o HDL apoA - CM-ringluse (metabolismi) ülesanded - Mukoosrakkudes toodud lipiidide seedimisproduktide (Chol, rasvlahustuvad vit) ja mukoosrakkudes sünteesitud kehaomased TG, PL, EC (esterifitseeritud kolesterool-kolesteriidid) transport vere kaudu kudedesse - Chol toomine söömisjärgselt maksarakkudesse (kus see kasutab sapphapete sünteesil, salvestatakse kolesteriididena) - Rasvlahustuvaid vitamiine maksarakkudesse (vit E-tokoferool, vit A retinoid, vit D -kaltsiferool ) - TOITUMISVAHEAJAD!!! vajalikud et vältida söömisjärgse ägeda ja kestva düslipideemia ilmnemist üks väga oluline ateroskleroosi riskifaktor!! - VLDL ringluse (metabolismi) ülesanded - Kehaomaste TG transport maksast perifeersetesse kudedesse (rohkesti
Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Maksal on veel teisigi ülesandeid: Maksaensüümid muudavad kahjutuks organismile kahjulikud või mürgised ühendid, mis on koos toiduga verre imendunud. Seejärel väljuvad aga need ühendid sapi koostises inimese organismist. Maks hävitab ka baktereid, kui neid on soolestikust tulnud veres. Maks kontrollib ja reguleerib toitainete jaotumist. Veri viib kõik meile vajalikud toitained kõige pealt maksarakkudesse ja alles siis laiali ülekogu keha. 1.6. Peensool. Maost liigub osaliselt seedunud toidukört edasi peensoolde. Selle algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks, kus toimub suur osa seedimisest. seda põhjusel, et sinna suubuvad olulised seedenõred - maksa- ja kõhunäärmenõre. Peensooles muudetakse toit lõplikult imenduvaks, mille järel see imendub e. absorbeerub kas vere- või lümfisoontesse. Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind. 1.7
Vein 12 4 Burbooni viski 43 1,5 Shoti viski 50 1 Bakardi viski 75,5 1,5 Puskar 100 0,5 PEAMISED TERVISEPROBLEEMID KÕHT: eritab happeid, mis toovad kaasa ärrituse, gastriidi ja haavandid. Seedesüsteem võib kahjustuda, põhjustades alatoitumist ja verejooksu. MAKS: alkohol vähendab maksa võimet rasvu metaboliseerida. Rasva kuhjumine maksa blokeerib verevoolu teistesse maksarakkudesse ja need surevad. See toob kaasa hepatiidi ja tsirroosi. Tsirroos on sageduselt seitsmes surmapõhjus USA's. AJU: alkohol mõjutab aju kõiki osi, mis omakorda mõjutab südamelöökide kiirust, koordinatsiooni ja kõnet ning põhjustab ajurakkude hävimist. SÜDA: alkoholi kuritarvitamisel on spetsiifilised toimed südamelihasele, mis võib lõppeda haigestumisega. Alkoholist tingitud kardiomüopaatia sümptoomiks on krooniline
Soolenõre ensüümid on aminopeptidaasid. Nende ensüümide tulemuseks on põhiliselt vabad AH-d, aga ka di- ja tripeptiide. Viimastest enamus viiakse enterotsüütidesse, kus nendest saavad ka AH-d. AH-te imendumine: umbes pool seeditud valkudest resorbeerub duodeenumis, 95% on iileumi jõudmisel resorbeerunud. Jämesoolde jõuab 3-10%, mis seal bakteriaalselt muundatakse. Imendumine soolerakku toimub peamiselt Na-gradiendi energia arvel. Kapillaarverest satuvad AH portaalverre ja võetakse maksarakkudesse. 2. Valkude biofunktsioonid Biofunktsioonid: a) Ensümaatiline/katalüütiline b) Regulatoorne: metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt c) Transpordifunktsioon: biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel või läbi plasmamembraani valkkandjate vahendusel. d) Struktuurne: biomembraanides, tsütoskeletis, kõõlustes veresoonte seinas, küüntes, karvades. e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon.
pankreasenõre ja soolenõre ensüümide (proteaaside) abil. Peensoole valendikus hüdrolüüsitakse valgud vabadeks aminohapeteks. Verre imenduvad ainult vabad aminohapped. Soolevalendikust imenduvad aminohapped soolerakkudesse kasutades selleks energiat. Soolerakkudest kapillaarverre läbi basolateraalmembraani kõrgendatud difusiooni teel ja passiivselt kandja abil. Kapillaarverest satuvad aminohapped portaalverre ja võetakse suures enamuses maksarakkudesse. 5% aminohapetest läheb lümfi. Enamik aminohappeid läheb maksas organismi spetsiifiliste valkude biosünteesiks. Ülejäänud kantakse verega organite ja kudedeni. Aminohapete sisenemine rakkudesse on aktiivne protsess, mis vajab jällegi energiat (ATP). Aminohapete fond Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal, s.t. valgud uuenevad.
Toime: kortisool ja teised glükokortikoidid kiirendavad lipolüüsi ekstreemtingimusts (kestev tugev lu, pika- ajaline nälgimine) 5.2 Liposünteetiliselt toimivad · Insuliin Toime: stimuleerib rasvhapete sünteesi ja TG-de sünteesi raskoes. Pärsib lipolüüsi rasvkoes ja maksas (langetab cAMP taset ja pärsib TG-lipaasi toimet): rashapete hulk veres väheneb. · Somatotropiin (STH, GH) Toime: stimuleerib vabade RH-te vastuvõttu lihaskoerakkudesse ja maksarakkudesse. 6. Aminohapete metabolismi reguleerijad 6.1 Anaboolse toimega hormoonid · Somatotropiin (STH, GH) Toime: stimuleerib kõikide kudede (luud, kõhred, lihased jt) kasvu insuliinisarnaste kasvufaktorite IGF-I ja IGF- II vahendusel, indutseerides maksas ja neerudes, vähem ka teistes kudedes nende polüpeptiidide sünteesi. STH suurendab aminohapete transporti lihasrakkudesse ja intensiivistab lihastes valgusünteesi (suurendab DNA ja RNA sünteesi)
suuri peptiidifragmente. Peensool: on valkude seedimise põhikoht, kus valgud (polü- ja oligopeptiidid) lõhustatakse imendumisvõimelisteks aminohapeteks. Pankreasenõre ja soolenõre ensüümide summaarse hüdrolüüsiva toime tulemuseks on pühiliselt vabad aminohapped, aga ka teatud kogus di- ja tripeptiide. Verre imenduvad reeglina ainult vabad aminohapped. Kapillaarverest satuvad aminohapped portaalverre ja sealt edasi maksarakkudesse. Umbes pool valkudest pärit aminohapetest resorbeeritakse duodeenumis. Jämesoolde jõuab vaid kuni 10% aminohapetest, mis seal bakteriaalselt muundatakse. Aminohapete imendumine soolerakku toimub peamiselt Na-gradiendi energia arvel, happelised dikarboksüülsed aminohapped imenduvad aga passivselt kandja abil. (lk 52-55, medbiokem II osa) Valkude ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Mäletsejaliste mahukates eesmagudes, eriti vatsas ja võrkmikus, asub seede
2. türeoidhormoon- kiirendav valkude AV, ebanormaalne türeoidide produktsioon lapseeas- kehaproportsioonid normist väljas , vaimne areng pärsitud. 3. meessuguhormoonid- anaboolne toime (suurendab koevalkude sünteesi) testosteroon- eelkõige lihaskoes valgusünteesi stimuleeriv toime. 4. insuliin- stim valgusünteesi. Stim aminohapete transportimist verest rakkudesse, maksarakkudesse muudab valgusünteesi intensiivsemaks, stim mRNA sünteesi rakkudes. glükokortikoidid- (olulisim kortisool) stim ensüümvalkude sünteesi maksas, teistes kudedes sünteesi pidurdav toime. Lihaskoe puhul katoboolne efekt. Erand südamelihas- anaboolne efekt Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid.. SV u 100-200g päevas. 1 g SV te Toidus leiduvad SV: SV jaotatakse: liht e monosahhariidideks ja liit e polüsahhariidideks
Aspartaat(Asp). Kuna ta on transamiinitav OAA-ks (glükoneogeneesi üks võtmeühend), siis ka Asp on tähtis glükoneogeneesi substraat. Laktaat – Organism kasutab laktaadis olevat energiapotensiaali veresuhkru tootmiseks ja integreerib glükoneogeneesi ja anaeroobse glükolüüsi. Nimelt, intensiivselt töötavas lihases (ka mitokondriteta rakkudes, nt erütrotsüütides) tekib anaeroobses glükolüüsis rohkem laktaati. See vabaneb verre, võetakse maksarakkudesse ja koverteeritakse glükoosiks. See on glükoos-laktaat ringlus maksa ja lihaste vahel. 27 Maris Kallus KKS 2010 Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon 1. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel :
malaariapiirkondades: Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna- Ameerika põhjaosas. Kui reisitakse nendesse piirkondadesse, tuleb enne ja kogu reisi vältel võtta malaariavastaseid ravimeid. Joonis: Malaariatekitajaga nakatumine. Selgitus: 1. Nakatumata hallasääsk imeb malaariahaige inimese verd. 2. Malaariatekitajad hakkavad hallasääses arenema. 3. Nakatunud sääsk nakatab tervet inimest malaariatekitajaga. 4. Malaariatekitajad liiguvad maksarakkudesse ja seejärel vererakkudesse, kus nad paljunevad. 5. Malaariatekitajaid täis punased vererakud lõhkevad. 6. Malaariatekitajad liiguvad uutesse vererakkudesse. --- 79 Milline on Algloomade tähtsus inimesele 1. Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. 2. Algloomade liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. 3. Haiguste põhjustajad koduloomadel ja inimestel. 4. Kodadest moodustunud setteid kasutatakse mitmel otstarbel.
annaabi.ee 
