haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees – antenataalne areng
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees
Selleks lülitatakse sisse kompensatoorsed mehhanismid: hüpertoofia, atroofia, regeneratsioon. Kompensatsioon= haiguste puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil. HÜPERTROOFIA hypertrophia Koe või elundi mahu suurenemine põhikoe (elundi põhifunktsioonist osavõtvate ehk parenhüümi) rakkude arvel. Elundi funktsioon intensiivistub. See on taaspöörduv protsess. morfoloogia: 1. makroskoopilisel: elundi mõõtmete, mahu, kaalu suurenemine. õõneselundites pakseneb sein. 2. mikroskoopiliselt: a. rakkude mahu suurenemine b. rakkude arvu suurenemine vormid: 1. füsiloogiline a. töö hüpertroofia: näiteks sportlastel b. neuroendokriinne: rasedus 2. patoloogiline a. asendav ehk vikateeriv: paariselunditel
15. Mis on metapopulatsioonid? rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. 16. Mis on ko-evolutsioon? Too näide. on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon Koevolutsiooni võib täheldada erinevail bioloogilisel tasemel. Nt mikroskoopilisel tasemel on proteiinis toimunud korreleeruvad mutatsioonid aminohapete vahel; makroskoopilisel tasemel esineb erinevatel liikidel omavahelisi korreleeruvaid tunnuseid. Koevolutsiooni klassikaline näide: õied ja kimalaste - teineteisest sõltuvus on ellujäämiseks hädavajalik 17. Mis on risttolmlemise eelised isetolmlemise ees? Maasikate puhul: Viljad on punasemad • Ei rikne nii kiiresti • Saak suureneb 18. Kui suur osa on tolmeldajatel meie toidulauast? Väga suur osa inimese tarbitavast toidust on otseselt või kaudselt seotud tolmeldajatega.
Kolesterooli kontsentratsioon pleuraefusioonis Kolesterooli kontsentratsiooni pleuraefusioonis on kasutatud koos teiste lipiidi fraktsioonidega selleks, et eristada külotooraksit ja pseudokülotooraksit omavahel. 13 Külotooraksi puhul on vedelik pleuraõõnes lümfaatiline mitte eksudatiivne. Külotooraksi korral on vedelik valge ja hägune ning sisaldab suurel hulgal triglütseriide. Pseudokülotooraksi korral näeb pleuravedelik makroskoopilisel uuringul välja piimjas kõrge kolesterooli sisalduse tõttu. Selleks, et pseudokülotooraks tekiks, on vajalik pleuravedeliku kogunemine pleuraõõnde pika ajajooksul. Kolesterooli on võimalik kasutada lisaks ka transudaadi ja eksudaadi eristamiseks. Antud väärtuse lävi, mis määrab ära selle, mis tüüpi efusiooniga on tegemist, on 60 mg/dl. Eksudaadid omavad kõrgemat kui 60 mg/dl kolesterooli väärtust ja transudaadid madalamat.
5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided). Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms (oksüdatsiooniastme muutus) Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. (raua roostetamine). Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, s.t kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel. Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite abil. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1. Andmete kogumine. 2. Seoste otsimine andmekogumites. 3. Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. 4. Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid.
· Pressimisel, · Sepistamisel, · Valtsimisel, · Keevitamisel jt. protsessidel. 15. Mis on makroskoopia? Makrostruktuuri uurimine 16. Mis on mikroanalüüs optilises metallograafias? Metallide ja sulamite mikrostruktuuri uurimine 17. Mis vahe on makro- ja mikrostruktuuri vahel? Makrostruktuur hõlmab silmale nähtavaid osi, mikrostruktuur on palja silmaga vaatamiseks liiga väike ja vajab suurt suurendust. 18. Mis vahe on optilises metallograafias mikroskoopilisel ja makroskoopilisel analüüsil? Makroskoopilist analüüsi saab teha väikese suurenduse all ning ka palja silmaga. Mikroskoopilist analüüsi peab sooritama mikroskoobi all, et tuua nähtavale mikrostruktuur.(?) ELEKTRONID 1. Mis on ergastusruum? Aine sees olev pirni- või tilgakujuline ruumala, mille sees toimubki elektronide ja aine vastasmõju ning elektromagnetiliste kiirguste ja vabade elektronide tekkimine. Elektroni trajektoori on võimalik teoreetiliselt
protsessidest, millede tulemusel nad tekkisid. Ligilähedaselt püsiva mineraalse koostise ja ehitusega ning iseseisva lasumusvormina esinevaid kivimeid käsitletakse kivimtüüpidena, millel on kindlad nimetused, näiteks liivakivi, graniit ja lubjakivi. Ühte kivimtüüpi iseloomustavad suhteliselt püsivad omadused. (1) Petrograafia on teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega. (1) 2. Kivimite füüsikalised omadused Kivimite makroskoopilisel kirjeldamisel jälgitakse kivimi omadusi, mis pole omased ühelegi tema koostises olevale mineraalile üksikuna, vaid iseloomustavad nende kogumit. Seega väljendavad kivimi füüsikalised omadused tema koostiskomponentide omaduste keskmisi väärtusi. Ainult ühe mineraali kristallidest koosnevate monomineraalsete kivimite füüsikalised omadused tihedus, kõvadus, värvus, soojusjuhtivus, sulamistemperatuur langevad ligilähedaselt kokku neid moodustava mineraali omadustega. (1)
a. Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine b. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu c. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase - toimuvad silmaga nähtavad või mõnel muul viisil jälgitavad muutused, eksperimendid toimuvad reeglina makroskoopilisel tasemel.* Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms Näiteks: 2Mg(t) + O (g) = 2MgO(t) 2 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: · Andmete kogumine · Seoste otsimine pole andmekogumites · Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine · Teooria formuleerimine (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad, ennustused teooria põhjal, mudelid) 7
Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees antenataalne areng. Postnataalne areng vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus).
Materjaliteadus – Materjalide uurimine, lähtudes nende keemilisest struktuurist ja koostisest. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited)? Mikroskoopiline tase: Aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. Nt (2Mg(t) + O2(g) -> 2MgO(t) Makroskoopiline tase: Toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, ehk kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel. Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite abil. Tänapäeval on võimalik paljusid makroskoopilisi protsesse edukalt arvutiga modelleerida, saamaks paremat ettekujutust mikroskoopilisel tasemel toimuvast. 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod? Andmete kogumine Seoste otsimine andmekogumites Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine Teooria formuleerimine:
(sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendite uurimine, anorgaaniline keemia- kõigi teiste elementide ja nende ühendite uurimine, füüsikaline keemia- keemia põhimõtete uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided). Makroskoopilisel tasandil tegeleb keemia suurte ja nähtavate objektide omadustega, käsitledes muutusi, mis on hästi jälgitavad, nt. Kütuse põlemine, lehtede värvi muutumine sügisel. Mikroskoopilisel tasandil käsitleb keemia muutusi aatomite ümberorganiseerumise kaudu, nt. Magneesiumi ja hapniku aatomid moodustavad magneesiumoksiidi, tekib uus ainevorm, kuid aatomeid ei teki juurde ega kao. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod.
b. Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine c. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu d. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase - toimuvad silmaga nähtavad või mõnel muul viisil jälgitavad muutused, eksperimendid toimuvad reeglina makroskoopilisel tasemel.* Mikroskoopiline tase - aatomitevaheliste sidemete muutumine jms Näiteks: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: ● Andmete kogumine ● Seoste otsimine pole andmekogumites ● Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine ● Teooria formuleerimine (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad, ennustused teooria põhjal, mudelid) 7
Keemiainseneriteadus tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg(t) + O2(g) 2MgO(t) Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, s.t kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel. Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite abil. 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetod algab andmete kogumisega. Pärast seda otsitakse andmekogumitest seoseid. Järgnevalt formuleeritakse hüpotees(id) ning kontrollitakse eksperimentaalselt. Seejärel formuleeritakse teooria. Teooriad võivad olla nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed. Teooriaks võib olla ka mudel. 7. Aatomi ehitus
Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng
See koosneb ühe või enama elemendi aatomitest. Mineraalid esinevad kristallilises olekus. Erinevatel mineraalidel on erikujulised kristallid. Maalt, meteoriitidest ja Kuu kivimeist käesolevaks ajaks leitud üle 3700 erineva mineraali. Mineraale uuriv teaduharu on mineraloogia. Mineraali koostise individuaalsus seisneb tema koostisosade aatomite, ioonide ja ioonrühmade seostumise kindlas vahekorras, mida väljendab mineraali keemiline valem. Mineraalide makroskoopilisel määramisel toetutakse nende mitmesugustele füüsikalistele omadustele. 30. Mineraali kristallvõre struktuur, elementaarrakk ja kristallid. Kristall on tahkudega piiratud keha, mille väliskuju sõltub tema sisemisest ehitusest ehk kristallstruktuurist. Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad (sõltuvad mineraalide aatomite ,,pakendatutesest", mis sõltub omakorda aatomite suurusest ja paigutusest): 1. kuubiline 2. heksagonaalne (+ trigonaalne)
Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Põhilised makroskoopilisel tasemel jälgitavad omadused on värv, vorm ja suurus. Lisaks on tuvastatavad ka aine olek (tahke, vedelik, gaas), viskoossus (kui aine olek tingib) ning aine tiheduse sõltuvus keskkonnateguritest. N: raua roostetamine, mee viskoossuse muutumine temperatuuri kõikumisel, vee ruumala suurenemine jäätumisel Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine (teke, katkemine) jms. N: oksüdatsiooniastme muutus, molekuli ehitus
toiduvalikuga Loodusliku valiku vormid 71 Riigieksamiküsimused loodusliku valiku kohta: loodusliku valiku küsimus läbi joonise. On antud väited ja peab otsustama, millise valikuvormiga on tegemist. Seletage oma sõnadega, mis on looduslik valik. Etteantud tekstist valikuvormi äratundmine. Kohastumused Kohastumused on pikaajalised pärilikud muutused nii mikro kui makroskoopilisel tasandil, mis aitavad organismidel elukeskkonnas toime tulla. Konkreetne kohastumus on seotud kindla elukeskkonnaga (kõrbetaimed ei suuda kasvad püsivalt niiskes tingimustes- koolis kaktuste ülekastmine; varjevärvus, mis on mõeldud liivasele foonile ei sobi mudase fooniga; kõrbelaik ei sobi metsas). Iga kohastumus esineb paljude alavariantidena (alavariandid tekivad tänu kombinatiivsele muutlikkusele, sarvede olemasolu on kohastumus, aga sarved erinevad pikkuse,
Keha peab olema piisavalt laetud selleks, et keha ,,ümber" hakkaks aegruum kõverduma. Ja kui see aegruum on kõverdunud ümber keha lõpmatuseni, siis ongi eesmärk saavutatud. Kuid reaalsetes olukordades ei ole võimalik saavutada väga suuri laenguid seega näiteks elektriväljade potentsiaale. Kuid on teada seda, et kvanttasandil on umbes aatomite või isegi aatomituumade mõõtkavas väljade tugevused ( potentsiaalid ) miljardeid kordi suuremad kui makroskoopilisel tasandil on need kunagi üldse saavutatavad. Näiteks elusa raku membraanis ( puhkeseisundis ) ulatub väljatugevus vähemalt 20 miljonini N/C. Kui keha ,,ümber" või selle pinnal on väga suur välja potentsiaal, mille mõõtkava jääb umbes aatomi või aatomituumade suurusjärku, siis tekibki aegruumi lõpmatu kõverus. Selleks on vaja loomulikult väga suurt energiat. Kuid laetud keha poolt tekitatud aegruumi kõverusest ja selle
annaabi.ee 
