Riik oleks pidanud äkkitselt rikkaks saanud inimestele seadma suuremad maksud ja nende maksude eest oleks saanud aidata põhja läinud inimesi nii oleks ka nemad saanud endale ladutesse seisma jäänud kaupu osta. Ameeriklased süüdistasid majanduskriisi alguses eurooplasi kuna nemad ei suutnud Ameerika mäjandustõusuga kaasas käia ja ei suutnud osta Ameerika tootetud kaupu mis jäid seetõttu ladutesse. Eurooplased süüdistasid majanduslanguses aga Ameerikat, kes kehtestastasid kaupadele liiga suured sisseveomaksud. Ja nii toimus ka Euroopas Ületootmine. 1929. aastal puhkes Ameerika suur majanduskriis mis levis mõne aja pärast üleriigiliseks ja siis ka Euroopasse. Kuni sinnani oli olnud Ameerikas suur õitsengu aeg majanduses. Põhiliseks põhjuseks oli ületootmine. Kriis lõppes 1933. Aastal.
sõja tegevust.Aga Suurbritannia areng jäi juba enne maailmasõda USA-le ja Saksamaale alla , ning nüüd kaotas Suurbritannia lõplikult oma kunagise juhtpositsiooni maailma majanduses. 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust suur tagasilöök. Algamas oli majanduskriis,milles süüdistati majanduskriisi alguses eurooplasi kuna nemad ei suutnud Ameerika majandustõusuga kaasas käia ja ei suutnud osta Ameerika tootetud kaupu .Eurooplased süüdistasid majanduslanguses aga Ameerikat, kes kehtestastasid kaupadele liiga suured sisseveomaksud. Majanduskriisi peamised põhjused on maailmamajanduse kohanematus,pankade laenuprotsentite tõus, vale majandamine ning kaupade ületootmine. Ja nii toimus ka Euroopas ületootmine.Tuhanded vabrikud ja tehased lõpetasid tegevuse, miljonid inimesed jäid tööta ning kaotasid sissetuleku. Kriis ei piirdunud ainult USA-ga. Mõne aja pärast levis see üleriigiliseks ja ka Euroopasse
Seega käituvad nad meedias tihti vastutustundetult ja väljakutsuvalt, kutsudes esile oma fännide käitumises mässumeelsust ja ebaloomulikku käitumist. Sarnast vastutustundetut käitumist oma kuulajate suhtes kohtab väga tihti kahjuks ka Eesti poliitikute hulgas. Paljud neist ei põlga ära ka negatiivset meediakajastust selleks, et nende nimi võimalike valijateni jõuaks. Opositsioonipoliitikutel on meediavahendusel lihtne sõimata valitsusparteisid ja süüdistada neid majanduslanguses, ise konkreetseid samme välja pakkumata. Poliitikud kasutavad ära tõsiasja, et paljud inimesed pole kunagi millegagi rahul ja lubavad neile praktiliselt võimatut. Iga endast lugupidav ajakirjanik, peaks üritama vältida selliste katteta lubaduste meedias kajastamist. Meedial on ka üsna suur negatiivne mõju. Kui keegi on midagi valesti või halvasti teinud, võimendab meedia seda üle, muutes asja palju hullemaks, kui see tegelikult oli. Kui on
sellest. Kui rikkamaid inimesi paneb see ainult mõtlema oma elu üle järele siis kahjuks on tuhandeid inimesi kellele käib see kriis üle jõu ning neil kaovad kodud ning hävivad elud. Sellepärast tuleb inimestel loota palju riigi abile ja toetusele. Õnneks ei tabanud Eesti riiki majanduskriis väga tugevalt. Eestil ei olnud nii suuri võlge kaelas ning me ei pea maksma nii kõrgeid summasid suurte tehaste ja firmade aitamiseks. Samuti oleme majanduslanguses üldiselt 1 vähesel määral süüdi. Peamiseks kriisi tekke põhjuseks võib pidada Ameerika kinnisvara kokku kukkumist, mis põhjustas hüpoteegi kriisi. Samuti jagasid maailma pangad liiga kergelt laene mida paljud inimesed lõpuks tagasi ei jaksanud maksta. Ning kuna Eesti majandus sõltub maailma majandusest väga palju, siis ei olnud meie riigi valitsusel eriti võimalusi seda vältida.
rajada kõigepealt 20-meetrine alusvundament." Äripäeva rikaste top500-s neli korda esikohale platseerunud suurärimees Toomas Annus, kes on Merko Ehitus AS suuromanik ja nõukogu esimees, rõhutas pärast oma esimest Eesti rikkaima mehe tiitli võitmist, et kõik algab tugevast majanduslikust haridusest ja raha kontrollimise oskusest, mitte suurest unistusest ning võhiklikkusest. Kui pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist, mis oli kindlasti üks mitmetest põhjustest majanduslanguses, on Merko Ehituse aktsiad pidevas languses olnud ja viimastel kuudel tõusma hakanud, siis mina ei peaks Toomas Annust positiivseks eeskujuks, sest tugev äriomanik peab kasumit teenima nii turu tõustes kui ka turu langedes. Eeskujuks näiteks Tallink Group, mis suutis esialgsest turu hüppelisest allakäigust sõltuvalt kiireid firmasiseseid muudatusi teha, kindlale pulgale püsima jääda ja seejärel vähehaaval jälle tõusma hakata.
Nüüd siis on kõik targad omad pead kokku pannud, iga ettevõte püüab olla originaalne ja pinnale ujuda, riik võitleb, rahvas on muutunud aktiivsemaks ja usinamaks, et oma töökohtadest kinni hoida, kindlasti oleme ka kõik nüüd säästlikumad kui kunagi varem. Kõik see on üks huvitav aeg kindlasti majandus analüütikutele jälgimaks, mis kõik ümberringi majanduses toimub. Üritan selle essee teema käsitlemisega välja tuua olulisemad positiivsed ja negatiivsed punktid Eesti majanduslanguses. Majandusekspertide analüüside põhjal olid esimesed märgid majanduskriisi tekkimise võimalikkusest selgelt nähtavad juba 2007. aasta algusest. Olulisemateks märkiteks tol ajal olid majanduse kiire kasv, palkade ja kinnisvara hindade ohjeldamatu tõus, ebanormaalne olukord tööjõuturul ning hinnapoliitikas. Pangad väljastasid laenusid kergekäeliselt, selle abil asutati palju uusi ettevõtteid, arvestamta turu mahuga. Ning seetõttu tekkis turul tööjõu puudujääk
Kui eelmine aasta oli see veel 3%, siis see aasta ähvardab Eesti Panga kevadiste majandusprognooside arvutuste järgi moodustada puudujääk koguni kuni 4% SKPst. Mis on seda mõjutanud? Miks on 1 Plaan on kokku pandud erinevate oma ala spetsialistide poolt. Maastrichti rahanduse kriteerium, mis oli üks tugevamaid positsioone euroga liitumisel, järsku muutunud Eesti kirstunaelaks? Süüdlast peab otsima üleilmses finantskriisis ja majanduslanguses, mis on põhjustanud kiire eelarvetulude kahanemise, mis omakorda ongi põhjustanud eelarve puudujäägi. Probleeme võib tekitada sotsiaalmaksu liigne positiivne laekumise kava järgmiseks aastaks olukorras, kus tööpuuduse kasvutrend pole näidanud peatumise märke. Selleks, et euro unistus aastaks 2011 säiliks, on äärmiselt tähtis, et hoitaks riigieelarve puudujääk Maastrichti eelarvekriteeriumi piires. See on praegu ilmselt ka kõige raskem ülesanne
reklaamida ja muuta silmapaistvaks, kuna reklaami hinnad on langenud. Nii reklaamivad ennast näiteks kakskeelne lasteaed Adelion Sky Pluss´i raadio vahendusel ja Äripäeva veebiversioonis Triikimiskeskus. Seega on majanduslangus pannud puhuma uued tuuled reklaamimaastikul, tuues reklaamiturule uusi tegijaid ning loob sellega uusi võimalusi tavapäratutele reklaamijatele. [ Turundusguru.ee 2009] Tihti kipuvad ettevõtjad majanduslanguses ekslikult kärpima ja külmutama turunduse eelarvet. Ollakse arvamusel, et turunduse eelarve pealt on võimalik kõige rohkem kokku hoida. Tegelikkuses vajab piiratud vahenditega turundusjuht kvaliteetseid andmeid ja vettpidavaid analüüse rohkem kui kunagi varem. Tuleks keskenduda nendele toodetele ja brändidele, mis on strateegilise tähtsusega. Hea ülevaade peab olema ka kõige lojaalsematest ja kasumlikematest tarbijatest, mille tagab regulaarne uuring.
rahvusvaheline konkurents sunnib igat rahvast keskenduma neile majandusaladele, milleks tal on kõige soodsamad eeldused. Esimesele maailmasõjale järgnenud ebastabiilsus ja raskused põhjustasid aga vabakaubanduse põhimõtetest tagaemise 1930. aastail. Selle asemele tuli taas p r o t e k t s i o n i s m - siseturu kaitse kõrgete tollidega ning ka oma maa eksportkaupade riiklik subsideerimine. 8.7. KEYNES`IANISM JA HILISKEYNES`IANISM Üldises majanduslanguses ja süvenevas protektsionismis pani Inglise majandus- ja riigitegelane professor JOHN MAYNARD KEYNES aluse uuele majandusseaduslikule suunale. Seda hakatigi tema järgi keynes`ianismiks nimetama. Suuna aluseks olid Keynesi soovitused , kuidas kiiremini ravida kahte peamist majanduskriisi tulemust : tootmise langust ja eriti enneolematult suurt tööpuudust. Tähtsama abinõuna kasutati siin riigi poolt tekitatud i n f l a t s i o o n i.
tema eelkäija oli samuti vabariiklane. Seda suutis osavalt ära kasutada Obama, kes paratamatult sidus tollast vabariiklasest kandidaati endise presidendiga. Bush´i ametiaja lõpus sattus riigi majandus katastroofi äärele. Peaaegu iga näitaja- GDP kasv, keskmine sissetulek, finantsturu suutlikkus-langes. Kui Bush 2001. aastal ametisse astus, olid vabariiklased ja demokraadid jõudnud tugevale veendumusele, et finantsiline vastutus on hädavajalik ning loonud ka hea põhja selleks. Riik oli majanduslanguses, ajutine tagasipöördumine defitsiiti oli vältimatu. Kuid Bush´i maksukärped ja kulude suurenemised tõid USA püsiva defitsiidini. Kindlasti ei põhjustanud see küll 2008. aasta kriisi, kuid ta jättis valitsuse väga nõrka positsiooni, et selle üldse vastu hakata. Sarnaselt Reagan´ga tegi ka Bush vea, vähendades makse hästiteenivatel, surudes keskklassi sügavale maasse, finantsturgude sissetulek aina vähenes ning see kõik viis buumini.
hakkama. Praegu ei tooda meie firmad( ei tööstusettevõtted ega ka teaduslahenduste pakkujad) tihti lõpptooteid ja brändideni ei küünditagi. (Sealsamas 203) Ettevõtete investeeringute maht järgmisel aastal aga tõenäoliselt väheneb. Augustis- septembris väitsid paljud äriliidrid, et investeeringud kasvavad. Sest konkurents nõuab seda. Tegelikkuses võib eeldada, et on hea, kui maht jääb 2008. aasta tasemele. Lainevad vähesed ning ka laienemise kulu on majanduslanguses väiksem. (Sealsamas) Riigisektori investeeringud oodatud Suureks küsimuseks on riigisektori investeeringud. Need sõltuvad poliitilistest ja seni on valitsus andnud märku kulude kärpimisest. Samas tuleks praegu panustada infrastruktuuri, sest hinnad on all ning riik saaks ühtaegu vajalikud tööd ära teha, ettevõtteid käigus hoida ning ka Euroopa Liidu ressursse kasutada. (Sealsamas 204) Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane usub, et riigist oleks väga rumal praegu
ole olemas ühtainust valemit, mida saaksid kõik firmad kasutada nii, et kõik nad saaksid olla samal ajal turul heal positsioonil. Selle valemi puudumine on tingitud just sellest, et kõik ettevõtted äritsevad erinevate toodetega. Ning positsioneerimise põhimõte ongi ju teistest ettevõtetest erineda nii palju kui võimalik. Toode on kõik see, mida saab osta ja müüa, seega sinna alla kuuluvad ka teenus, informatsioon ja tarbija vajadust rahuldavad esemed. Praeguses majanduslanguses näeme mööda linnatänavaid ikka majadel silte, et need on müüa või üürile anda ning seda ilma vahendajateta, ka kuulutuste portaalides pakuvad eraisikud kas autot või korterit müügiks. Kuid nende puhul on see ühekordne äri ning neil ei pea olema erilisi teadmisi turundusest ning seal oma toodete positsioneerimisest, seda teevad need ettevõtted kelle portaalidesse nad oma kuulutused üles panevad. Näiteks nagu soov.ee's olevaid kuulutusi on võimalik näha ka teistes portaalides.
püsikliente, pakkudes neile tooteid/teenuseid, mis kutsuvad klienti rahakotti avama. Nt soodustused korduvkülastustel võimalus premeerida oma püsikliente. Kliendiklubide loomine, eripakkumised ainult parimatele ja olulisematele klientidele, uudiskirjad ja sõnumid kõiksugu pakkumiste kohta püsiklientidele. 31 Samuti on võimalus kuidas majanduslanguses ellu jääda hoida omad kulud kontrolli all. See ei tähenda mitte ainult kulude vähendamist vaid kulutamist ainult sellele, mis on tõeliselt vajalik ja kasutoov. Maksevõime vähenemine. Tuleb arvestada käibe ning tulu langusega teatavatel perioodidel nt sessoonsuseväline periood, kuid laenumaksed ning igakuised kulutused palkade ja kommunaalteenuste näol tuleb tasuda. Seetõttu tuleks mõelda ja ervestust pidada pikaemas perspektiivis nt aastased kulud-tulud ette planeerida.
Siis majanduse areng aeglustus. Turumajanduse sotsiaalne pool oli toonud palju garantiisid. Hakkas tekkima tööjõu puudus. Sõjast tulnud auk hakkas tunda andma ja inimesed ei olnud nõus enam igat tööd tegema. Esimesena tulid võõrtööjõuna sisse itaallased. Kui nemad tagasi olid läinud, tulid türklased suure lainena. Peeti kinni Hallsteini doktriinist (SLV on saksa rahva ainus esindaja). Selle raames ei tunnustatud SDV ja riike, millel sellega poliitilise liite oli. Majanduslanguses süüdistati valitsust. Võimule tulid sotsiaaldemokraadid. See tõi endaga kaasa muutused SLV välispoliitikas. Uut välispoliitikat hakati nimetama uueks idapoliitikaks, selle väljatöötajaks oli W. Brandt. See seisnes selles, et suhteid parandati SDV ja idalepinguid tehti Poola ja NSVL. Nõustuti sellega, et võib olla üks rahvas ja kaks riiki. Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) sai alguse 1949.aastal. NSVL hakkas ettevõtete sisustust välja vedama
seega on konkreetsele kinnisvarale keerulisem õiglast hinda leida. Mida homogeensem on ehitis, seda lihtsam on määrata kinnisvarale ühtset hinnataset. (Kask 2000: 251) Majandusteadlased on ühisel seisukohal, et krediidi tsükkel toimib paralleelselt majandusaktiivsuse taseme ja kinnisvara tsükliga. Iacoviello ja Neri (2010) tuvastasid USA andmete põhjal tugeva seose majandusaktiivsuse ja eluasemeturu vahel. Kui kinnisvara on suures mahus finantseeritud pangalaenude toel, võib majanduslanguses kinnisvarahindade langemine põhjustada pankadele likviidsusriske, mis muudab majanduse ja finantssüsteemi ebastabiilseks (Cocconcelli, Medda 2013: 392). Selles kohta on olemas laiaulatuslik kirjandus ning empiirilised uurimused, mis käsitlevad antud kolme sektori omavaheliste seoste kirjeldamist. Kinnisvarasektori käitumismustrite ja tsüklilisuse parimaks hindamiseks on arvutatud kinnisvara hinnamuutusi iseloomustav indeks. Kinnisvara hinnaindeks on üheks
annaabi.ee 
