Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents
istutusmaterjal) 2) lõpetamata toodang (noor- ja nuumloomad, lõpetamata toodang) 3) valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes Kapital • ... Töisest varast võõrandunud kasutoov aineline vara. • Tunnused: kestev(osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel); kaupade ja teenuste tootmise sisend(tootmises tarbitakse ära kapitali teenused); on ise toode(tootmisprotsessi väljund) • Liigid: reaalkapital; kaupkapital; rahakapital • Kapitali ringkäik: rahakapital→tootlik kapital→kaupkapital→rahakapital Kulud • ... Teatud hüviste tootmiseks on võtdsed nende tootmiseks kasutaud tegurite panuste väärtusega • Käitiskulud – kõik ettevõttes tootmistegevuses tehtud kulutused • Tootmiskulud – kõik ettevõttes tehtud kulutused pluss kapitali kulunõudlus • Alternatiivkulud – tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud
põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on samuti üsna viljakad. Üldiselt on mullad väga viljakad, väljaarvatud piirkondades, kus on väga soe ja sajab vähe. Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Igal pool pole kindlasti võimalik tegeleda põllumajandusega, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Selle põhjuseks on see, et seal piirkondades pole nii viljakat mulda, sademeid on vähem. Hispaanial on suhteliselt piisav rahakapital põllumajanduse arendamiseks. Umbes pool rahvastikust on hõivatud põllumajandusega. Hispaanias süvendab probleeme suur sisseränne Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Ka Euroopast suunduvad inimesed tihtipeale just Hispaaniasse paremat elu otsima. Hispaania põllumajandusliku tootmise vormid on rantšod, istandused, segatalud ja korilus. Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad. Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille –ja suhkrupeedikasvatuse
Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maailmaturul. Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, poliitiline süsteem. Looduslikud tegurid: kliima, loodusvarad. Inimtegurid: rahakapital, inimkapital. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nim. tööjõuks. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik(õppurid, haiged, invaliidid, pensionärid). Ettevõtete paigutuste iseärasuse põhjal jaotatakse tootmisharud: materjalimahukaks (põlevkivist elektrienergiat), energiamahukaks(hüdroenergia) tööjõumahukaks(masina- toidutööstus) Kartogramm on mingi nähtuse või leviku iseloomustus geograafilisel kaardil.
1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab
Killustatus Eestis Lõuna-Eesti- liigestatus mõjutab maalappide suurust, masinate kasutust Lääne-Eesti- madal, osati kivine, põuatundlik muld, madal saagikus. Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustik- leostunud ja leetjad mullad, kõige viljakamad Kirde-Eesti- põlevkivi kaevandused Kapital ja tööjõud majanduses Majandust mõjutavaks teguriks on inimene Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Kapitali all mõistetakse: Rahakapital Inimkapital Tööealine rahvastik Hindamaks inimkapitali,Majanduslikult Majanduslikult mitte aktiivne rahvastik aktiivne rahvastik kui majanduse arengutegurit tuleb Hõivatud isikud Pensionärid koguda infot tööhõive,Töötud Õppurid vanuse koosseisu kohta. Tööealised on 15-75 a Pereliikmete eest inimesed, jagunevad hoolitsejad
Mullad on suhteliselt viljakad, välajaarvatud sellistes piirkondades, kus on suviti väga soe ja sajab vähe. Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks, Hispaanias kulutatakse selleks ca 66%. Hispaanias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna seal on ka kiltmaid ja mäestikke. Hispaanial on suhtelisel piisav rahakapital põllumajanduse arendamiseks. 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st, põllumajandusega on hõivatud 5.7% tööealisest elanikkonnast. Valitsuse majanduspoliitika tegeleb põllumajanduse arenguga, võeti ka laenu põllumajanduse arendamiseks Euroopa Liidu pangast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%, Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust
Loodusressursid (maavarad, kliima, maa jne) Inimressursid e. tööjõud- edukas majandamine eeldab, et riigi käsutuses on piisaval hulgal tööealisi, hea tervise ja vajaliku väljaõppega inimesi. Thtis tööjõu kvaliteet ning töö motivatsioon. Kapital- jaguneb reaalkapitaliks(tehased, masinad, seadmed) ja rahakapitaliks. reaalkapital- ei ole loodusandvaid sõltub ettevõtjate oskusest olemasolevaid tootmistegureid kombineerida. rahakapital- vajatakse tootmisvahendite ostuks, investeeringuteks. Võimaldab ehitada uusi ettevõtteid, neid lainedada jne. Ettevõtlikkus Mis on sotsiaalne sidusus ? Inimarengu jätkamiseks peavad ühiskonna liikmed olema omavahel seotud sellisel viisil, et nad saaksid normaalselt areneda: õppida, töötada, suhelda, osa võtta ühiskonna ning omaenese asjade korraldamsiest vastavalt igaühe huvidele ja võimetele. Mis on sots. tõrjutus ?
8. Sotsiaalne kihistumine, selle riskid ühiskonnale ja ideaalne variant Sotsiaalsel kihistumisel jagatakse inimesed mitmete ühiskonna jaoks oluliste tunnuste alusel kihtidesse. Ühe tunnuse väärtustamine ei tohi hakata teistest tunnustest rohkem domineerima, sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse. 9. Agraarühiskond: rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis Industriaalühiskond: teaduse ja tehnika areng, rahakapital ja tööjõud, ratsionaalsus, bürokraatia, töö ja puhkuse sfäär eraldus, ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda: Primaarne sektor – põllumajandus, kalandus, maavarade kaevandamine
(riigi majandamine).Loodusge ograaf-uurib lood.tingimusi,looduvaru,küsimused merest,mullast,veest,õhust,loodusvaradest.Majandusteadla ne-majanduse planeer,majandustegevus.Rahvastikugeograaf-uurib tarbijaskonda,tööjõudu,oskused,vanus, lapsed,haridus.Riigi majandust mõj.tegurid-Ühiskondlikud(asulastik,teedevõrk,poliitiline süst,majanduse avatus),Looduslikud tegurid(looduvarad-taastuvad,taastumatud,looduslikud tingimused- pinnamood,kliima) ,Kapital(inim-teadmised,oskused,kogemused,rahakapital-tööga valm.tootmisvahendid,säästetud/laenatud raha).Tööealine rahvastik-maj.aktiivne(hõivatud isikud,töötud)ja maj.mitteaktiivsed(pensionärid,õppurid ,pereliikmete eest hoolits.haiged/iinvaliidid,heitunud,muud)Töötuse määr-töötute osatähtsus maj.aktiivses rahvastikus.Tööhõive määr-hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus.Tööpuudust aitavad vähend .kõik isikud.Maavaradest võetakse kasut.asulatele ja liiklusteedele lähemad maardlad
energeetikat. Põllumajanduse jaoks pole eriti soodne koht, saagid palju väiksemad kui lõunapoolsetes riikides. Energeetika tegelemist mõjutab loodusvarade rohkus ja asukoht. Põlevkivivarud asuvad Kirde-Eestis, seepärast on suured soojuselektrijaamad ehitatud just sinna. 39. Mis on kapital ja millistesse rühmadesse seda jaotatakse Kapital- inimese loodud tootmistegurid Jaotatakse kolme rühma: 1)tööga valmistatud tootmisvahendid( füüsiline kapital) 2)säästetud või laenatud raha(rahakapital) 3)inimesed oma teadmiste, oskuste, kogemuste ja isikuomadustega(inimkapital) 40. Kuidas jaguneb tööjõu-uuringutes tööealine elanikkond Tööealine elanikkond jaguneb kaheks: 1)majanduslikult aktiivne rahvastik(hõivatud,töötud) 2)majanduslikult mitteaktiivne rahvastik(pensionärid,õppurid,pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud isikud, muudel põhjustel mittetöötavad) 41. Millest sõltub riigi või piirkonna tööjõu kvaliteet
ametipostil) • Vertikaalne – liikumine erinevate ühiskonnagruppide vahel (NT: tõus või langus tööpostil) Eelduseks on haridus! Ühiskonnamudelid Agraarühiskond Enamik inimesi elab maal. • Rikkuse allikaks maavaldus • Pärisorjuse kriis Industriaalühiskond Enamik inimesi elab linnades. • Teaduse ja tehnika areng Nõudlus lihttööliste järele. • Rahakapital ja tööjõu • Ratsionaalsus • Bürokraatia (ametnike hulk, kes hoidis kõike ohjes) • Töö ja puhkuse sfäär eraldus • Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus (muutus tööhõive erinevate majandussektorite vahel) Postindustriaalne ühiskond Suurimaks tõuseb teenindussektor. • Kõrgtehnoloogia Nõudlus spetsialistide järele • Info, teadmised ja loovus kui uus kapital (kõrgtehnoloogia programmeerijad). • Haritud spetsialistid
kehtestatud miinimum määrad , millest madalam maksumäär olla ei tohi. Kuid võib olla kõrgem.. Näiteks EL.i miinimum käibemaks on 16% see tähendab, et alla selle ei tohi olla üheski liikmesriigis. Eestis on 18% ja mõnes teises riigis üle 20%. Miinimum määrad on ka aktsiisile, nii alkoholi, tubaka kui kütuse. Selle seadusega on reguleeritud ka vallasvara ja rahakapitali liikumine. Vallasvara on see mida saab liigutada (auto, mööbel ja muud asjad). Rahakapital tähendab investeerimist (väärtpaberite ostmist, ettevõtte seadmete ja muu vara liigutamist ühest riigist teise). Sotsiaalpoliitika Sotsiaalsete tagatiste Süsteemi kuuluvad riigid süsteemi tüüp PÕHJAMAADE MUDEL Rootsi,Taani,Soome Töötab maksimaalselt palju inimesi, maksavad makse vastavalt sissetulekutele,
(laissez faire), mittesekkumine Riigiettevõtted Eesti Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Sadamad Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad) · Kapital püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks, vaid uute väärtuste loomiseks 1) Reaalne kapital (asjastunud kapital tootmishooned, rendipinnad ) 2) Rahakapital rahasumma, mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid) Ettevõtlus on igasugune seadusandlusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kaupade tootmise või teiste teenuste osutamise kaudu. (varimajandus ei ole seadusandlusega kooskõlas - ümbrikupalgad)
Mille alusel paigutatakse ühiskondi ühe või teise eelpoolloetletud kategooria alla? Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda? agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor) ● Rikkuse allikaks maavaldus ● Pärisorjuse kriis( saadi aru, et olenemata töö kvaliteedist endi elu ei parane) industriaalühiskond (peamine töötlev/sekundaarne sektor) ● Teaduse ja tehnika areng ● Rahakapital ja tööjõud ● Ratsionaalsus (tööl lähtuti kellaaegadest, tegeleti ainult tööga) ● Bürokraatia (linnastumise suurenemisel vaja rohkem ametnikke) ● Tööpäevadel tehti korralikult tööd ja puhkepäevadel puhati ● Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Linnas pered väiksemad, vanvanemad ja lapsed pigem maal postindustriaalne ühiskond (peamine teenindav/tertsiaalne sektor)
*OY soome keelest *Aktsia väärtpaber, tõendab omanduse olemasolu, on paigutatud aktsiseltsi raha. Aktsiaid on lihtaktsiad ja eelisaktsiad. Lihtaktsia annab hääletusõiguse, kellel rohkem aktsiaid, sellel tugevam hääleõigus. Eelisaktsia annab võimaluse saada kasumit. Bond lähedane eelisaktsiale ja obligatsioonile (vekslile). Aktsionärid vara omanikud, mitte aktsiaselts Dividend aktsiakasum Kontrollpakk sisaldab teoreetiliselt 50% + 1 aktsia Aktsiakapital rahakapital ja füüsiline kapital Finantseerimine enesefinantseerimine (aktsiakapitali suurendamine) ja võõrvahenditega finantseerimine (võetakse laenu). Bilanss Aktiva (varad näitab, mis sul on) ja passiva (aktiva allikad ehk kustkohast varad oled saanud). TOOTMISKULUD 1. Kulud ja kasumid Firma eesmärk saada maksimaalselt kasumit. Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind (ehk
(nafta pumpamine kaugemalt ja sügavamalt, nn pakkumiseinflatsioon). Mõõdukas inflatsioon tavaliselt kaasneb majanduskasvuga ja väheneb ka tööpuudus. Inimesed tarbivad meelsasti, sest raha väärtus väheneb, laenud ja arved, ka palgad makstakse veidi odavama rahaga. Hüperinflatsioon mõjub majandusele halvasti, kõik on ebakindel, keegi ei säästa enam ja levib elupõletaja mentaliteet. Majandus vajab tarbimise kõrval ka säästmist, sest nii tekib rahakapital, mida saab investeeringuteks laenata. Kui inflatsiooniga tööpuudus ei vähene, siis seda nimetatakse stagflatsiooniks. Stagflatsioon oli lääneriikides 1970nendatel aastatel. Deflatsioon (ladina keeles ärapuhumine) on hindade langus ja raha ostujõu kasv. Tavaliselt lõppeb majanduskasv ja suureneb tööpuudus. Raha väärtuse kasv soodustab säästmist ja pidurdab tarbimist. Laenud ja arved tuleb tagasi maksta kallimas rahas ja see vähendab ettevõtlikust.
· laienes Schneideri-Creusot' sõjatööstus jne. Tööstuse kontsentratsioon viis (eriti tööstuses) suurte koondiste tekkele. 20. sajandi algul see protsess süvenes: nüüd tekkisid veel võimsamad ühendused: trustid ja kontsernid.(Prantsuse tööstuse kontsentreerumine toimus siiski aeglasemalt kui Saksamaal, Usa-s või Suurbritannias). Prantsusmaa pangandus 20. sajandi algul. Olulisemad pangad. Kiiresti kasvas ja saavutas suure võimsuse krediidi- ja rahakapital. Pankade kontsentreerumine viis 20. sajandi algul mõned üksikud pangad ülemvõimule kogu riigi finantssüsteemi üle. Neljale pangale (Lyoni Krediitpank, Rahvuslik Diskontokontor, Üldühing, Pariisi ja Madalmaade pank) kuulus väärtpaberite väljaandmise täielik monopol. Prantuse Pank-täitis riigipanga funktsioone. Panga juhatuse liikmed valiti Prantsuse suurpankurite ja miljanäride hulgast. Prantsusmaa kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajndi lõpul 19
või viljakusega. Kapitali hinna aluseks on valmidus maksta õiguse eest omandada kapitali tulevasi tulusid. 3. Kapital on ise toode s.t protsessi väljund. Seetõttu seostuvad kapitali loomisega kulutused. Kapitali maksumus kujuneb tema tootmises realiseeritud (kulutatud) ressursside väärtusest lähtudes. Kapital esineb oma ringkäigus kui: 1)tootmis- (teenus-) vahenditena s.o reaalkapital (reaalne vara) 2)toodetud kaupadena s.o kaupkapital 3)väärtpaberitena s.o rahakapital. Kapital esineb oma ringkäigus: rahakapitaltootlik kapitalkaupkapitalrahakapital. Kaupkapital ja rahakapital üheskoos esinevad käibekapitalina. Põhikapital on aineline vara, mis esineb püsivas või kestvas vormis ning on korduvalt kasutatav, s.t käibib aeglaselt, mitme tootmisperioodi kestel (hooned, rajatised, masinad). Käibekapital on aineline vara, mis täidab oma ülesannet ühes tootmistsüklis, s.t tooraine, materjalid.
annaabi.ee 
