Enesetesti küsimused ja vastused: 1) Maitsemeele puhul kehtib nii spetsiifilisusteooria kui mustriteooria. JAH 2) Sea mõisted vastavusse meeltega: a. NOTSITSEPTOR valutundlikkus b. HAISTESIBUL haistmismeel c. VESTIBULAARNE SÜSTEEM tasakaalumeel 3) Kehast pärit info, mis jõuab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA. 7) Eristuslävi on: Vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 8) Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi.
refleksikaare aferentse osa. 3. Rr pharyngeiplexus pharyngeusneelu lihased ja limaskest koos näärmetega, pehmesuulahe lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa). 4. R musculi stylopharyngei m stylopharyngeus 5. Rr tonsillares kurgumandite ja kitsuse limaskestale ja näärmetele 6. Rr linguales keele tagumine 1/3 limaskest koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust 4. N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv Nucl ambiguus branhiomotoorne Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse) Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele hästi tagant (ei küsita) Nucl solitarius vistserosensoorne (üldtundlikkus) Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad 1. Peaosa harud somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades · R meningeus kõvakelme tagumise koljuaugu pk
maitse, oma valik ja oma esteetiline tunne. 23. Kas David Hume'i arvates on maitsenormi kehtestamine võimalik? David Hume arvates maitsenormi kehtestamine ei ole võimalik, ta rõhutab maitse subjektiivsust. Inimeste eelistused sõltuvad nende kalduvustest ja iseloomu laadist, sellepärast erinevused hinnangutes on paratamatu. Ja kuna "niipalju kui inimesi niipalju arvamusi", ei saa kehtestada maitsenormi. 24. Kuidas on David Hume'i arvates võimalik oma maitsetundlikkust suunata ja harida? Seda saab arendada mingi konkreetse kunsti praktiseerimisel ja mingi konkreetse ilutüübi uurimisel või selle üle mõtisklemisel. 25. Kuidas on Immanuel Kanti arvates võimalik maitseotsustuste universaalsus? Selleks, et paremini aru saada sellest küsimusest, võtame kasutusele Kanti tuntud roosi näide: Miks me kõik nõustume, et üks kaunis roos on tõesti kaunis?
kilpnääret ja kõrvalkilpnäärmeid. R musculi stylopharyngei M stylopharyngeus'ele Rr tonsillares Kurgumandlite- ja kitsuse limaskestale Rr linguales Lõppharud, mis innerveerivad keele tagumise 1/3 limaskesta ja näärmeid, kust juhivad ka maitsetundlikkust 6 X N vagus Sulcus Foramen jugulare Sensoorsed kiud algavad (samuti kui IX närvil) Nucl ambiguus (branhiomotoorsed 4. ja järgnevate posterolateralis, ganglion superius et inferius'est. Ganglion kiud) innerveerib motoorselt 4. ja
Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse. Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. 12. Maitsmismeel Maitse ehk maitsmissensorid asuvad keele pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse ehk maitsmiskarikad. Keele eeesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked. Rakukehad asuvad geniikuliganglioonis, tsentraalsed jätked lõppevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentraalsed jätked lõppevad samuti maitsmistuumas. 13. Puutemeel Mehhanosensorite tüübid- aeglaselt adapteeruvad (SA-sensorid), kiirelt adapteeruvad (RA-sensorid) väga kiiresti adapteeruvad (PC-sensor). Esimene meesl, mis arenema
Siis vallanduvad aktsioonipotentsiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. Erinevad maitsekvaliteedid realiseeruvad erinevate neurokeemiliste radade kaudu. Adekvaatne stiimul depolariseerib sensoorse raku membraani, tekib AP ning selle tulemusena avanevad pingeletundlikud Ca2+ kanalid, mille tulemusena vallandub neuromediaator (põhiliselt glutamaat) ning sensoorsel kiul tekib AP. Keele eesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked, rakukehad asuvad geniikuliganglionis, tsentraalsed jätked lõpevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti e üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keele-neelunärv, mille tsentraalsed jätked lõpevad samuti maitsmistuumas. Üksikkulgla tuumast suunduvad närvikiud mediaallingu kaudu talamuse kõhtmisse ja posteriomediaalsesse tuuma ning läbi sisekihnu suurajukoore posttsentraalkääru piirkonda.
2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: raud Fe (hemoglobiini e verevärvniku kasutuses ), tsink Zn (mõjutab maitsetundlikkust) 2. mittemetallid: jood I (vajalik kilpnäärme hormoonide jaoks), fluor F (tagab hambaemaili terviklikkuse) Mikroelementide puhul on võrdselt ohtlik nii nende puudus kui ka üleküllus. Mesoelemendid esinevad 0,...% (kümnendik protsentides) Ca, Na, K, Mg, (Cl) 1. osalevad ainete transpordis rakku ja rakust välja 2. reguleerivad organismis veereziimi. Nt. Na seob vett, kui inimesed söövad soolast toitu, siis võib tekkida vedelikupeetust
Insula (ld k saar). Maitsmiskeskuses on spetsiifilised närvirakud erinevatele maitsekvaliteetidele (hapu, magus, soolane, mõru). Selles pk-s on osa neuroneid tundlikud keele suu liimaskestalt pärit puute- ja temp-i ärrituste suhtes. Keelel on lisaks maitserakkudele ka puuterakud, kuid need ei ole samad, nad asuvad vaid kõrvuti. Kõige rohkem on magusrakke (keele otsas), külgedel on hapu ja umbes samas kohas ka soolane. Mõru maitset tunneb kõige rohkem keele peal tagumisel kolmandikul. Maitsetundlikkust võib mingil määral mõjutada ka haistmismeel. Nägemiskeskus: Esmane ehk primaarne nägemiskeskus paikneb kuklasagarates. Seal on Brodmani väljad 17,18,19 (need 3 moodustavad kogu nägemiskeskuse). Esmane neist on ainult 17. 17.nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt. Selles pk-s on nn lihtsad retseptiivsed väljad. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute- ja kuulmistundlikkus
koos näärmetega, pehmesuulaelihaseid (kõiki peale m. tensor veli palatini-V), kilpnääret ja kõrvalkilpnäärmeid. Üldreeglina IX närv (glossophaaryngeus) innerveerib neelu ülemist osa, X närv alumist osa. 3.3.4 R. musculi stylopharyngei M. stylopharyngeusele. 3.3.5 Rr. tonsillares Kurgumandlite ja kitsuse limaskestale ja näärmetele. 3.3.6 Rr. linguales Lõppharud, mis innerveerivad keele tagumise 1/3 limaskesta koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust (pupillae vallatae et foliatae) 1. Trummiõõne limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior n. glossopharyngeus gangl. superius gangl inferius n. tympanicus plexus tympanicus trummiõõne limaskest 2. Kuulmetõrve limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior n. glossopharyngeus gangl. superius gangl. inferius n. tympanicus plexus tympanicus kuulmetõrve limaskest 3. Gl. parotidea ja gll
ülemise kolmandiku limaskestal. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonikanalite läbilaskvuse ja membraanipotensiaali muutus. Kui sensoripotensiaal saavutab lävitugevuse, siis vallanduvad aktsioonipotensiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. Kelle eesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked, rakukehad asuvad geniikuliganglionis, tsentraalsed jätked lõpevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentriaalsed jätked lõpevad samuti maitsmistuumas. Üksikkulgla tuumast suunduvad närvikiud mediaallingu kaudu talamuse kõhtmisse ja posteriomediaalsesse tuuma ning läbi sisekihnu suurajukoore posttsentraalkääru piirkonda
kord kümne päeva jooksul. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonkanalite läbilaskvuse ja membraanipotentsiaali muutus. Kui sensoripotentsiaal saavutab läbitugevuse, siis vallanduvad aktsioonipotentsiaalis, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. Keele eemiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näovärvi peroieersed jätked, rakukehad asuvad geniikuliganglionis, tsentraalsed jätked lõpevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentraalsed jätked lõpevad samuti maitsmistuumas. Üksikkulgla tuumast suunduvad nävikiud mediaallingu kaudu talamuse kõhtmisse ja posteriomediaalsesse tuuma ning läbi sisekihnu suurajukoore postsentraalkääru piirkonda.
Kokku on maitsepungi umbes mõni tuhat. · Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. · Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub rakupinna retseptoriga. Selletagajärjel tekib ioonikanalite läbilaskvuse ja membraani potentsiaali muutus, sensorpotentsiaal. · Kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse, siis vallanduvad aktsiooni potentsiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. · Keele eesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näo närviperifeersed jätked, keele tagumises osas keeleneelu närv ja uitnärv. ·Erinevad maitsed saadakse nelja põhilise maitsekvaliteedi: magusa, hapu, soolase ja mõru kombinatsioonist. (lisaks on viimasel ajal lisandunud umaami"soolata lihaleeme"-ja tanniinimaitse) · Keele piirkonnad on maitsete suhtes erineva tundlikkusega. Magusa tundlikkus on suurim keele tipul, hapu-ja soolase tundlikkus keele külgedel, mõru tundlikkus on suurim keelepäral.
välja. Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad.. areneda. Maitsetunne asub temporaalsagar. Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis Neuropsühholoogia uurib, kuidas ajukahjustusega inimene hakkama saab jne: (vt slaid) analüüsib maitsetundlikkust. Ja frontaalsagaras on...o5 min. Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine), kõne, ruumitaju ja Epifüüs on käbinääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2) orienteerumine, sensoorne pool ja...(15) kontrollib ööpeävarütmi. Pärilikkus, keskkond, prenataalne aeg on üliolulised tegurid
annaabi.ee 
