Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4.Pinnaehitus Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus.
olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. • Kuna Kuu ei liigu ümber Maa ühtlase kiirusega, siis on võimalik natuke "nurga taha" piiluda. See libratsiooni nime all tuntud efekt võimaldab näha 59% kogu Kuu pinnast. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. aastal, kui nõukogude automaatjaam "Luna 3" edastas sellest pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod
Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)bassein ks. 3. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärse t atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb
tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Miks on Kuu üks külg meie poole? Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tõusu ja mõõna nähtused maal Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme
Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Faasid Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu
o Kokkusurutavad, sest nende molekulid asuvad üksteisest suhteliselt kaugel o Gaasi molekulid liiguvad kiiresti · VEDELIKUD o Toatemperatuuril kindel ruumala, kuid pole kindlat kuju · TAHKED AINED o Kindla kujuga ja ka säilitavad selle · PLASMA ionoseeritud gaas, milles on positiivse ja negatiivse laenguga osakesi o Tähtedes ja Päikeses on aine plasmana o Maistes tingimustes esineb plasma küünlaleegis ja gaaslahenduslambis ALLOTROOPIANÄHTUS üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena (allotroopne teisend) · tingitud aatomite erinevast arvust molekulis nt O, O2, O3 · tingitud kristallistruktuuride erinevusest nt grafiit, teemant, karbüün, fullereen AATOMI MASS aatomi tegelik mass (väga väike) AATOMMASS - keemilise elemendi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (1/12 süsiniku aatomi massist)
Keskajal olid palverännakud ohtlikud ja vaevarikkad ning rännaku eesmärk oli religioosne: saada pattudest vabaks. Tänapäeval on palverändurite sihtkohad muutunud osaliselt turismiobjektideks, ka rändurite eesmärgid on väga erinevad. Ühed lähevad kogema osadust jumalaga, teised enda kinnijooksnud elu üle mõtisklema, luhtunud suhtest üle saama või lihtsalt niisama ennast pikal rännakul proovile panema. Tants omandas juba väga ammu olulise rolli maistes rituaalides. Seesmiselt läbitunnetatud liigutused sobisid teatud tegevuste, olukordade või hingeseisundite sümboolseks väljenduseks. Tantsu kaudu on ürgsest ajast saadik püütud luua kontakti ka nähtamatu maailmaga, kultuslike tantsudega on teenitud jumalusi. Tantsu abil taotleti võitu kurjade jõudude üle ja otsiti kontakti vaimudega, püüti saavutada nende poolehoidu või siis painutada neid oma meelevalla järgi.
paavasti otsustega, mis tagas sellele ajaga parema kaasaskäimise, olles modernsem arhailisest õigusest. Kanooniline õigus tekkis 12. saj kristlike koguduste kohtumistel vastuvõetud otsustest (canones juhtnöör), millele hiljem lisandusid paavstivõimu dekreedid. 12. sajandil sai paavsti kuuriast kõrgeim õigusistants. 5. saj töötas paavst Gelasius I välja kahe mõõga doktriini keiser on kiriku poeg, kellele on antud mõõk valitsemaks maistes asjade üle ja mõistmaks õigust maistes asjades (regalis potestas), kuid kirikliku ehk jumaliku õigusemõistmise õigus on antud paavstile ja piiskoppidele (auctoritas sacrata pontifisuim); keisri autoriteet pärines jumalalt ja seetõttu ei võinud ta tegutseda jumaliku korra vastu. Rooma õigust tõlgendati ja muudeti kiriku kasuks, nt pidi kirik testamendis saama ühe poja osa. Kanooniline tsiviilprotsess tunnistas vaid kirjalikke do-kumente mida pole kirjas, seda pole olemaski.
kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv
vabastamiseks. Prootonid ja neutronid on kõige tugevamini üksteisega seotud keskmise suurusega tuumades. Neist raua tuumades on eriseoseenergia suurim. Seepärast saab energia vabaneda mitte ainult suurte tuumade lagunemisel keskmisteks, vaid ka kergete tuumade ühinemisel samuti keskmisteks. Kõige soodsam oleks kasutada selleks muidugi kõige kergemat tuuma- vesinikku, sest sel puudub eelnev seoseenergia hoopis. Vesinikust raua tegemine ehk sünteesimine osutub aga maistes tingimustest ebareaalseks. Heeliumi tuuma osakestel on suhteliselt suur seoseenergia ja seepärast sobib 4 osakesest koosnev heeliumi tuum sünteesireaktsiooni lõppsaaduseks. Hariliku vesinikus pole heeliumi moodustamiseks hädavajalikku neutronit. Sellepärast ei saa seda isotoopi, mida kõik ookeanid täis on tuumkütuseks kasutada. Teisest küljest, kui see nii ei oleks, siis poleks universumi kujunemise kosmoloogilised protsessid meile sellisel hulgal vesinikku ka jätnud
Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui
vaimsete kui ka hingeliste täielikust rakendamisest. Mediteerimisharjutustes muundati ching (füüsiline energia) chi'ks (vaimne või peen energia), chi aga shen'iks (hingeenergia), seejärel lasti shen ühinema Absoluutse Teadvuse enesega. Öeldakse, et saavutanud kord kõrgeima teadvuse seisundi, võivad taoismi mõttetargad ilmuda surematult ükskõik millise olemise tasandil, isegi elada kahanematu elujõuga sajandeid oma maistes ehades. Taoism on keskmise läänelase pingeterohke eluviisi täielik vastsnd. Lastes kehal, vaimul ja hingel rohkem nautida seesmist ja välist rahu, on võimalik luua harmoonilisemat elu. 6 SUFISM Sufismi peetakse üldiselt üheks islami müstitsistlikuks vooluks, kuid on arvatud, et selle juured peituvad hoopis kaugemas minevikus. Nii või teisiti on
oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv
Kuuga on seotud ka varjutused. Kuu on oma suuruselt väike, tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem Maa omast, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10 000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks, sest märg pinnas on tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651
ka Päikesesüsteemi suurim - Olümpose mägi. Tema kõrgus jalamilt on tervelt 21 km, samal ajal kui Maa kõrgeim Mauna Loa (Havail) küünib vaid 9 km kõrgusele oma jalamist Vaikse ookeani põhjas. Voolusängides on sadu miljoneid aastaid tagasi voolanud vesi, praegu on Marss äärmiselt kuiv isegi maiste kõrbetega võrreldes. Kui kogu Marsi pinnal ja atmosfääris olev vesi kataks terve planeedi ühtlase kihina, oleks selle paksus vaid 0,014 mm, maistes kõrbetes oleks sellise kihi paksus tervelt 1 mm. Maalt teleskoobiga vaadates on sellest kõigest näha vaid punakas ketas ja polaarmütsid, suurema teleskoobi ja hea nähtavuse korral paistavad ka mõningad tumedamad ja heledamad laigud. Need ei vasta täpselt mingile Marsi pinnavormile, vaid kujutavad endast erineva peegeldumisvõimega alasid, näiteks tihedalt kraatritega kaetud alad paistavad olevat tumedamad.
tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 5 Kuu pind ja ehitus Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus
Kuul on õhtu. Faasid korduvad iga 29 ja poole päeva järel. [6] Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. [6] Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja, kuid mõnedes uuritud piirkondades on leitud kohalikke magnetvälju. Nende mõnesaja kilomeetrise ulatusega aladel küünib magnetvälja tugevus vaid miljondikuni Maa keskmisest. Ka on magnetiseerunud Kuu kivimid, seejuures seda tugevamalt, mida vanemad nad on. Ilmselt on Kuul olnud varasematel aegadel magnetväli
3 Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal.
hüvede nautimine. Kaks riiki (civitas terrena ja civitas Dei, maine ja Jumala riik) on loodud kahe armastuse poolt: 1) esimeses riigis valitseb enese armastus ja põlgus Jumala suhtes 2) teises jumalaarmastus ja põlgus enda suhtes. Jumalariigis inimene kiitleb Jumalas, maises riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses. Maises linnas elavad inimesed inimese kombel, otsivad oma ihu ja hinge kasu, kiitlevad oma tarkuses ja on uhked, nad kummardavad loodut enam kui loojat. Jumalariigis aga pole inimtarkust, on vaid jumalakartus, tõelise Jumala teenimine ning Jumal on kõik kõiges.
Oma maise eksistentsiga rahul olevale on elu vaid pidu, kuid kellelegi ei meeldi healt peolt lahkuda. Kui inimene naudib oma olemasolu maa peal, ei lahku ta nii lihtsalt mingisugust surmajärgset elu elama, millest ta pealegi midagi kindlat ei tea. Idamaade müstilised usundid õpetavad inimest hoiduma igasugusest teadlikust tahtest edu saavutada, et nad võiksid lahustuda universumi kosmilises teadvuses ja teha kõik, et hoiduda heast ja tervislikust eneserahuldamisest või ausast uhkusest maistes võimalustes! On huvitav märkida, et neil aladel, kus seda tüüpi usundid vohavad, pole materiaalsed väärtused kuigi lihtsalt kättesaadavad. Sellepärast peabki valitsev religioon oma järgijates õhutama materiaalsuse taunimist ning hoiduma märgistusest, millega on seotud kindel hulk materiaalsete väärtuste saavutamise tähendusest. Selliselt saab inimesi rahulikuks sundida ning õpetada hindama neile määratud saatust ja vara, olgu seda siis kui tahes vähe.
Sõjad kuuluvad maise riigi valdkonda ning sõdade eesmärgiks on maiste hüvede nautimine. Kaks riiki (civitas terrena ja civitas Dei, maine ja Jumala riik) on loodud kahe armastuse poolt: 1) esimeses riigis valitseb enese armastus ja põlgus Jumala suhtes, 2) teises jumalaarmastus ja põlgus enda suhtes. Jumalariigis inimene kiitleb Jumalas, maises riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses. Maises linnas elavad inimesed inimese kombel, otsivad oma ihu ja hinge kasu, kiitlevad oma tarkuses ja on uhked, nad kummardavad loodut enam kui loojat. Jumalariigis aga pole inimtarkust, on vaid jumalakartus, tõelise Jumala teenimine ning Jumal on kõik kõiges.
annaabi.ee 
