Hulkjalgsed Hulkjalgsed (Myriapoda) on lülijalgsete alamhõimkond, kuhu kuuluvad teiste seas sada- ja tuhatjalgsed. Hulkjalgseid on umbes 13 700 liiki ja nad kõik on maismaalise eluviisiga. Hulkjalgsetel nagu nimigi ütleb on palju kerelülisid ja jalapaare. Igas kerelülis asub närvitänk. Hulkjalgsetel on paar antenne ja liht- ehk täppsilmad. Hulkjalgsetel puudub vastsejärk. harilik kivihark Tuhatjalg Sadajalg Kivihark
pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaalise eluviisiga. Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedab pinnasesse kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25... 40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera.
Fifth level Click to edit Master te xt styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elupaik ja -viis § Valdavalt maismaalise eluviisiga, läheb vette vaid kudemisperioodil § Talub ka riim- ja soolast vett § On avamaastiku liik, asustades aiamaid, põlde ja muid suhteliselt kuivi elupaiku § Septembrist märtsi-aprillini on talveunes näriliste urgudes või pinnasesse kaevunult, kus talvitub 3...4 isendit § On öise või videvikulise eluviisiga, kullesed on päevase eluviisiga Toitumine § Toitub peamiselt mardikatest, röövikutest, lutikatest, sipelgatest ja tigudest §
mittetäielikul lagunemisel. Enamvähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas > pruunsüsi > kivisüsi > antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid Dolokivi Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim Seda kivimit nimetatakse reeglina dolomiidiks
kaudu. Toituvad selgrootutest ja talvituvad pinnasesse kaevunult. Elutsükkel: maismaaloomad, kes sigivad vees. Areng on moondega: muna – vastne/kulles – täiskasvanud. Selts päriskonnalised: Sugukond: konlased Sugukond: kärnkonlased Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn, veekonn, järvekonn). 1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad, niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes.
toimuvad keemilised protsessid, mille tulemusena tekib muld, nimetatakse pedosfääriks. MIS ON PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik, hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Pedofäär asetseb atmosfääri ja litosfääri vahel õhukese kihina. Pedosfäär on pidevas vastastikmõjus järgnevate geosfääridega: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Pedosfääri levik planeedil Maa pole pidev, kuna selle levikut takistavad tehislikult inimmõju ning looduslikult takistavad seda veekogud, mäestikud ja liustikud. MIS ON HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär ehk vesikeskond peamiselt veega seotud geosfäär. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett,
Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid grislisid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud. Taiga loomi Ahm (kaljukass) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline. Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom. Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja- Ameerika, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad.
Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. 3. Sfäärid moodustavad koos tervikliku süsteemi kus toimub aine- ja energiavahetus. Sfäärid muutuvad ajas ja ruumis st, et on dünaamilised. Sfäärid on omavahel seotud selle poolest, et koos on nad loonud maa. Sfääridel on ühtne kese planeedi keskpunktis. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. • Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). • Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri
eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast KIVISÜSI Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Värvuselt must või hallikasmust Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, kuid esineb ka merelise tekkega kivisütt. Maailma kivisöevarud on moodustunud peamiselt Mesosoikumis. Suurimateks kivisöevarude valdjateks on USA, Hiina ja Venemaa PRUUNSÜSI Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit. Pruunsüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Sarnaselt kivisöele kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Pruunsöe kütteväärtus on kivisöe
Osa nendest ussidest on ujuvad (röövtoidulised), teised roomavad (segatoidulised), kolmandad põhjamudas tegutsevad (detriiditoidulised või filtreerijad) liigid. Mõnedel röövtoidulistel liikidel on suus üsna tugevad lõuad, nii et võivad ka inimest hammustada. Sigimisviisid väga mitmekesised. Tuntud hulkharjasussid on harjasliimukad, liivatõlv, merihiir ja paloolo-uss. Klass: Vöösed. Nende tuntuimad esindajad on vihmaussid (Eestis 14 liiki). Vihmaussid on maismaalise eluviisiga ja elavad mullas. Nende keha igal lülil on vaid neli harjast. Nahklihasmõik on hästi arenenud ning etendab olulist osa usside liikumisel mullas. Liikumine toimub keha läbimõõdu ahendamise (surutakse keha mulda) ja suurendamise (surutakse käik laiemaks) abil. Olulist osa liikumisel etendab ka kehaõõne vedelik ja nahas paiknevate limanäärmete eritis. Närvisüsteem on neil tüüpiline nöörredel-tüüpi. Silmad puuduvad, valgusele reageerivad kogu keha pinnaga
Mida maismaalisema eluviisiga liik, seda rohkem on arenenud kopsud ja teisejärgulisem on nahahingamise osa. Näiteks kärnkonna kopsud on palju paremini arenenud kui roheliste konnade omad. Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 6. Peamised muutused, mis on kaasnenud täielikult maismaalise eluviisiga. 7. Elupaiganõudlus eri liikidel, mis peab olema? KÄRNKONNAD Harilik kärnkonn maismaa, võimeline sigima kaladega veekogus, kuna kullesed on kergelt mürgised. Septembri lõpp-aprill pinnasesse kaevunud. Kõre e juttselg-kärnkonn olulised elupaigatingimused: päikesele avatus, madal või vähene taimestik; madalad, kiiresti soojenevad ajutised veekogud; liivane pinnas v sobivate
Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub, tekivad praod -> nihutatakse pinnast edasi mööda nõlva. Igikelts- aastaringselt külmunud. Igikeltsa aladel. 4. Pedosfäär Maakoore pindmine kiht, kus toimuvad mullatekke protsessid ning kus reguleeritakse biosfääri aineringet. Valdavalt muld. Tähtsus: 1. maismaalise biosfääri kujunemise alus. 2. paljudele elusorganismidele elukeskkonnaks. 3. inimesele toidu kasvatamise aluseks. Mulla koostis: Elus osa Eluta osa (Ainelised komponendid) 4% mulla koostisest.Need Vedel Tahke Gaasiline organismid, kes mulla eluks Vesi-mulla Mineraalne pool Kõdu Õhk, mille midagi ära teevad
Jahedaveelised läksid lõunasse. Enamus taandatav temp langusele. Muutused toimusid 3-4 miljoni aastaga. Globaalse jäätumise tunnuseid pole. Ilmselt on teisi temp languse mehhanisme. Karboni-permi jäätumine. Üksikuid viiteid jääkilpidest ja hilis-permis. Selge külmhooneperiood, eelnes pikk jahenemine. See aga ei tinginud elustikus suuri muutuseid. Ulatus sama, mis ordoviitsiumis. Esmakordselt ei taandunud fauna, vaid kohaneti ehk tekkis püsisoojasus. Samas oli ka tegemist maismaalise faunaga. Hilis-permis toimus metsik väljasuremine. 54 protsenti sugukondi suri välja. Liigiliselt täielik vahetus. Väga kiire globaalne soojenemine, kujunes ekvaatorikontiment, olid metsikud ilmasündmused. Vihmapilved ei läbinud kontinenti. Iriidiumi anomaalia kosmilised mõjurid. Enamik vaatab siiski siberi trappidele. Regressioon, sest vesi kattis vesi ainult 13 protsenti selfidest. Kliimadestabiliseerumine, troofiline ebastabiilne. Ookeanis valitses tohutu
Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina.
Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Pruunsüsi
..7 cm, emastel 10...11 cm. Eriti hiiglaslikke isendeid on leitud Saaremaalt, kus emasloomade pikkus võib ulatuda 14 (kohati ...17) cm-ni. · Levik Eestis ja maailmas On levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. · Arvukus On arvukas kogu Eestis. · Elupaik ja -viis Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaalise eluviisiga, viibides vees vaid kudemisperioodil. Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedab pinnasesse kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga. · Toitumine Toitub putukatest ja limustest. Kullesed on taimtoidulised. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. · Sigimine Kudemisperiood on lühike, kestes 6...8 päeva ajavahemikus aprilli lõpust mai keskpaigani. Aastate vältel koeb samas veekogus, kudemiseks otsib sügavama veega (25..
Sagedam on olnud veekogude kinnikasvamine ja edasine soostumine Lääne-Eesti madalikul, läänesaartel ja Põhja-Eesti lavamaal. Suhteliselt harva seevastu esineb jäevede soostumist Pärnu madalikul, Kõrg-Eesti alal, Pandivere kõrgustikul ja Sakala kõrgustikul. Maismaaline soostumine Ligikaudu 2/3 meie soodest on tekkinud arvatavasti maismaa soostumise tulemusel. Vajalikuks eelduseks on kestev liigniiskus, mis tavaliselt eeldab halvasti vettjuhtiva pinnase olemasolu. Kuid ligi 30% maismaalise tekkega soode areng on alanud liivadel. See viitab piirkonna kõrgele pinnavee tasemele. Reljeefi madalamates osades on veetaseme tõusuga vesi ulatanud maa-pinnale ja nii on seal kasvanud metsad hävinud ning alanud soostumine. Isegi pinnasevee taseme järgnev alanemine ei ole sageli suutnud peatada soostumist. Eristetakse nelja tüüpi maismaalist soostumist. 1. Soostumine jõevetega toimub perioodiliselt üleujutatavatel jõelammidel. Näiteks
Metamorfoosi käigus aktiveeritakse spetsiifiliste hormoonide abil uuesti arengulised protsessid ning kogu organism läbib morfoloogilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused uueks eluetapiks. Sabakonnalised (salamander) kaotavad sabauime, välimised lõpused, ja muudavad naha struktuuri. Päriskonnalised (konnad ja kärnkonnad) läbivad dramaatilisemaid muutusi, kus peaaegu kogu organism modifitseeritakse ümber. Veeline eluviis asendatakse maismaalise eluviisiga, kaotatakse uimed, kasvatatakse jäsemed. Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin valmiku hemoglobiini vastu; taimtoidulisest pika soolega, ainult keelenärvi, külgmiste silmadega (monokulaarne nägemine) kullesest saab loomtoiduline lühikese soole, suure suu, frontaalsete silmadega (binokulaarne nägemine saaklooma asukoha määramiseks) ja pika keelega päriskonn. Jääkained
Miks? Põhjavee puudumine? Kesk-Eesti lavatasandik · Piirneb Pandivere kõrgustikuga, aga madalam · Liustiku poolt kulutatud paene aluspõhi, mida katab moreen (paari meetri paksusena) · Sananeb Pandiverega, kuid madalam · Aluspõhjana moodustavad Siluri lubjakivid o Esineb ka karsti · Paljude jõgede ülemjooksul (Navesti) · Väga viljakad mullad · Eestimaa Taani · Adavere ümbrus on kõige klassikalisem ala Soome lahe rannikumadalik · Hõlmab maismaalise ala rannjoone ja Põhja-Eesti klindi vahemikus ja ka mitmed sared (Naissaar, Aegna, Prangli) · Laius väga varieeruv, kõige laiem Lahemaa osas poolsaarte kohal, kitsaim kohtades, kus pank ulatub otse merre · Mitmekesine rannavöönd · Aluspõhja moodustavad Ediacara ja Kambriumi liivakivid TÄIENDA Lahemaa · Ei loeta eraldi maastikurajooniks · Looklaheline lava-lausmaa · Metsade ja soode ning haja-asulate ja hõreda teestiku maastik
annaabi.ee 
