· Kerged (soojad) mördid, milles Põleb peaaegu suitsuta. kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ 3. Tarbimis- ja kivinemiskiiruse järgi: kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu · Kiirtarduvad mördid (kips, saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab kiirkivistuvad portselantsemendid, vesiklaasi endast poorseid paakunud tükke mahukaaluga jt lisanditega) 700-900 kg/m³. Räbuliiva saamiseks · Aeglaselt tarduvad mördid (lubja, savi, jahvatatakse räbu veskites ja sõelutakse. Igas liimi jt lisanditega) räbuteras, isegi kõige väiksemas on õhku 6 KROHVITÖÖD õp. Aidak
· Lõhenemine on seda tugevam, mida paksem on materjali ja kiiremini kuivatatakse. · Kuna niiskus liigub puidus pikikiudu märksa kiiremini kui ristikiudu, siis kuivavad materjali otsad kiiremini kui ülejäänud osa. · See põhjustab lõhede tekkimist materjali otstesse. · Otsalõhed vältimiseks tuleb materjali otspinnad kuivamise ajal võõbata tõrva või õlivärviga. Puidu tihedus · Puidu tihedust iseloomustatakse erikaalu ja mahukaaluga. · Erimassi nim ühe mahuühiku puitaine kaalu. · Kuna kõik puiduliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis on ka kõikide puiduliikide erimass üks väärtus miinus 1,54 Grcm3 . Kompakttihedus `1.5gcm3 · Mahumassi nim ühe mahuühiku puidu kaalu. · Mahumass määramiseks võetakse risttahukakujuline proovikeha ja kaalutakse see 0,01 Gr täpsusega.
25. Puidu ebaühtlane kahanemine ja välispinna kuivamine sisepinnast kiiremini, põhjustab ristlõikes ebaühtlast niiskuse langust. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ning toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine pikisuunas ja ristisuunas seoses niiskuse muutumisega. 26. Tihedus aine mahuühiku mass st. Materjali massi ja mahu suhe. Puit on poorne materjal. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, ühe mahuühiku massina. Puitaine massi ja selle kompaktruumala (ruumala, kui puidust väljapressitud õõnsused) suhet nim. Puitaine tiheduseks. Puiduaine põhiline osa on koondatud tselluloosist ja ligniinist koosenvatesse rakuseintesse. Puitaine täpne tihedus määratakse puitmaterjali heeliumi sisse asetamisel- 1530 kg/ruutm. Tiheduse mõõtmine : · Ksülomeetriline viis · Stereomeetriline viis · Hüdrostaatiline viis
) hulga muutmise teel. 3 Raskelt sulavate joodistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metallipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana
põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metal- lipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine: Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja
põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metal- lipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine: Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja
on alla 5×10-5×H (H - seina kõrgus). (väiksem kui lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 0,005% seina kõrgusest) Liikumatule seinale kuus kuni kümme. mõjuv surve on 0'=K0 v' Kus K0 paigalseisu 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. surve tegur, v' pinnase vertikaalsurve samal Selleks tuleb leida lõigu pind ja sügavusel Suhteliselt koheval liival K0=1-sin, korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega savipinnasel on K0 enamasti vahemikus 0,4 kuni Pi=Ai. Kui pinnas on kihiline, tuleb Pi leidmiseks 0,65 määrata vertikaallõigu piires erinevate 59. Loetlege tugiseina tüübid projekteerimise pinnasekihtide poolt seisukohast (3) hõivatud pind, korrutada need vastavate Gravitatsiooni tugiseinad, Pinnasesse kinnitatud mahukaaludega ja summeerida.
lustab kütuse väiksema niiskuse ja sellega kõrgema kütteväärtuse. Kuivamisel okkad ja lehed varisevad ning seetõttu väheneb ka mineraalainete kadu metsast. Joonis 11. Ladustatud laasimata peentüved, P. Muiste foto. Hakkpuit raiejäätmetest Raiejäätmete kogumine ja töötlemine on töömahukas, sest need on väikese mahukaaluga ja langil hajutatud. Väikese energiasisalduse tõttu on ka transport kallis ja majanduslikult tasuv veokaugus piiratud. Seetõttu raiejäätmetest hakkpuidu tootmine nõuab hoolikalt läbimõtlemist. Pehme pinnasega lankidel tuleks raietööd planeerida talveks, et vältida laasitud okste kasutamist oksapadjana kokkuveoteedel. Mulla ja kividega segunenud materjal hakkpuidu tootmiseks ei sobi. Raiejäätmete kogumine on hõlpsam, kui raie
pinnasemassiivi kaalu ning sellest tingitud jõu rakenduskohta 9.7.2 Felleniuse meetod Nõlva püsivuse kontrollimine toimub FeIleniuse meetodi kasutamisel järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind (joonis 9.9), see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi = Ai. Kui pinnas on kihiline (joonis 9.10), tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi = Aimj .j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni = Picosi b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti = Pisini Lihkejoone puutuja ja horisontaali vahelised nurgafunktsioonid võib leida seostega
Ülesande praktiliseks lahendamiseks eeldatakse klassikalises pinnasemehaanikas lineaarset seost pingete ja deformatsioonide vahel. Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on ühtlane ja isotroopne poolruum. Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse mõjul tekkivad pinged elastsusteooria meetodite abil. Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust (looduslik pinge). Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z Efektiivpinge : Kui lisada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1 (Joonis), siis kogupinge ja neutraalpinge Efektiivpinge ' aga ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga ehk plaat - survepinge plaadi kaalust, mis on võrdne eelmises näites toodud lisavee kaaluga ht - terasplaadi paksus t - terase mahukaal saame kogupingeks
rõhk, faasiolek jne. Mis vahe on aine tiheduse ja mahukaalu mõistetel? Tihedus-füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Tähistatakse sümboliga ning mõõdetakse kg/m3, sageli ka g/cm3 Sõltub rõhust ja temp.=m/V, kus m on aine mass ruumalas Nt temp 15-20 jää 917 -Poorse ehitusega materjale (nt puit, paber, betoon), mille üldruumala sisaldab nii suuri kui ka väikeseid õõnsusi, tähistatakse loomulikus olekus materjali tihedust mahukaaluga- varieerub nt niisukusesisalduse tõttu. Esitatakse kg/m 3 -Tiheduse indeks näitab, milline osa materjalist on täidetud tahke ainega. Enamikule ehitusmaterjalidele on see väiksem kui 1.0, kuna looduses ei esine absoluutselt tihedaid materjale Tiheduse ja kaalu vahe- sama aine tihedus tahkel, vedelal ja gaasilisel kujul on erinev Kuidas sõltub sulamistemperatuur aine olekust? Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistipp on aine temp, mille
mõõtmetest koore olemasolust saetud materjali aastarõngaste suunast tüveosast Tihedus Puidu tihedust loetakse üheks tähtsamaks puitu iseloomustavaks füüsiliseks omaduseks. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe. kg/m3 (g/cm3) Puit on ehituselt poorne materjal, mille üldruumala sisaldab nii suuri kui väikeseid õõnsusi. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, seega ühe mahuühiku (puidusubstants koos kõikide õõnsustega) massina. Puitaine massi ja selle kompaktruumala (ruumala, kui puidust on välja pressitud kõik õõnsused) suhet nimetatakse puitaine tiheduseks. Puiduaine põhiline osa on koondatud tselluloosist ja ligniinist koosnevatesse rakuseintesse. Puitaine tihedus on seega puiduliigist olenemata ligikaudu sama, mis tselluloosil (1,58 g/cm³) ja ligniinil (1,40 g/cm³).
need pinged on vastavalt maksimaalsed ja minimaalsed, siis on nad peapinged ole tugevuse vähenemine ajas määrav. Kahe protsessi koosmõjus on valdav 2.2 Geostaatilised pinged - pingeid pinnase omakaalust. ja tähistatud 1 ja 3. Pinnal, mille normaal on maksimaalse peapingega nurga enamasti just tugevnemine ja võib öelda, et kui pinnas ei purune ja vundament Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase all , mõjuvad pinged ja . Kolmnurkse mahu ABC külgedel mõjuvad jõud ei rauge kohe koormuse rakendumisel, siis ei toimu purunemist ka hiljem. pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z 1dscos, 3dssin, ds ja ds. Nende jõudude tasakaalu tingimusest saame: Olukord on aga teistsugune tugiseinte ja nõlvade juures. Siin mingit tihenemist tasakaalutingimuse alusel: g,z=*z Kui pinnase mahukaal on sügavuti
katusehaljastuse jms rajamiseks. 5) Kergkruus ehk keramsiit Kergkruusa tooraineks on savi, mis kuumutamisel temperatuuril 1150° C paisub poorseteks kergeteks graanuliteks, mille mahukaal oleneb konkreetse materjalipartii graanulite läbimõõdust. Kergkruusa toodetakse Eestis kolmes erinevas fraktsioonis: 3 Tähis S - Ø 2 … 4 mm, mahukaaluga 400 … 500 kg/m , 3 Tähis M - Ø 4 …10 mm, mahukaaluga 250 … 350 kg/m , 3 Tähis L - Ø10…20 mm, mahukaaluga 230 … 300 kg/m . 65
a kuiv puit, b niiske puit. Puidu tihedus Puidu tihedusega seotud omadused Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Puit on ehituselt poorne materjal, mille üldruumala sisaldab nii suuri kui väikeseid õõnsusi. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust _____________________________A. Roos______________________________ 37 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ mahukaaluga, seega ühe mahuühiku (puidusubstants koos kõikide õõnsustega) massina. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis sisaldab ta vähemal või suuremal määral vett e niiskust. Puidu tiheduse puhul peab kindlasti teadma niiskussisaldust, sest tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Tiheduse puhul tuleb vahet teha puidu tihedusel ja puitaine tihedusel. Puidu tihedus näitab ühe mahuühiku massi loomulikus olekus, st puit kõikide õõnsustega.
liiv, killustik, kivipuru). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega liivasid. Liiva, mis sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, krohvitöödel ei kasutata. •Kerged (soojad) mördid, milles kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab endast poorseid paakunud tükke mahukaaluga 700-900 kg/m³. Räbuliiva saamiseks jahvatatakse räbu veskites ja sõelutakse. Igas räbuteras, isegi kõige väiksemas on õhku sisaldavaid tühimikke. Õhk on halb soojusjuht ning seetõttu on ka räbuliival valmistatud krohv väikese soojajuhtivusega. •Dekoratiivsed, milles kasutatakse värvilisi täiteaineid ja pigmente. Lisatakse värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks. Sellisteks täiteaineteks on peeneteraline vilgukivi(1), antratsiit(2) ja kvarts
Paberi kaal ca 125...175g/m2 Kahekihiline Kolmekihiline Viiekihiline* Lainepappi turustatakse : Rulllis pika lindina Tahvlitena Valmis stantsitud pakendi pinnalaotustena . Lainepapist pakendi eelised Odav Piisavate kaitseomadustega Materjal on keskkonda säästev – valmistatakse korduvkasutavast toorainest . Pakkepaber Spetsiaalne suure mahukaaluga paber Toode mähitakse paberisse Eelised : Odav Ei vajata spetsiaalseid sadmeid Puudused : Ei kaitse toodet piisavalt Termokahanev kile Spetsiialsete omadustega polüetüleenkile , mis kuumutasimel tõmbub kokku Pakkimine seisneb kilega mähkimises, millele järgneb soojuskiirguriga töötlemine Temperatuuri toimel kile tõmbub kokku ja seob deatilid tugevaks pakiks . Kasutatakse enamasti
praktiliste ülesannete lahendamiseks ikkagi võimalikult lihtsaid arvutusmudeleid. Keerukamaid meetodeid kasutatakse aga teadusuuringutes selgitamaks 59 lihtsate meetodite vigu ja seeläbi nende kasutamiskõlblikust. 6.2 Geostaatilised pinged Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust. Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z (6.1) Kui pinnase mahukaal on sügavuti pidevalt muutuv, saab pinge määrata integreerides z
annaabi.ee 
