vahtral võib leida veel seent, mis tekitab tuulepesi PEAMISED PROBLEEMID puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak vahtratarjak moodustab suure vana puu tüvel kuni meetripikkuse vertikaalse valgete seenekübarate rivi KASUTUSALAD vahtra õied on meerikkad, neist toituvad paljud putukad vaher annab heledat, hea maitse ja õrna lõhnaga mett ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett varakevadel, enne pungade puhkemist, annab vaher mahla mahlajooks algab juba märtsis, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud vahtramahl on märksa magusam kasemahlast, suhkrusisaldus on 1232 lehti saab kasutada söödaks ja allapanuks KASUTAMINE HALJASTUSES vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses tüve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lõhestuvuse tõttu murduvad
põõsaste vajadus lõikuse või kärpimise järele. Parim põõsaste lõikamise aeg on tavaliselt vegetatsiooniperioodi eel (märtsi lõpus ja aprilli alguses), sest siis paranevad haavad kiiresti. Samuti saab sel ajal raagus põõsastelt okste asetusest ja tihedusest ka parema ülevaate. Külmaõrnade põõsaste ja puude ning tugeva mahlajooksuga puude-põõsaste puhul tuleks oodata pungade puhkemiseni, sest alles siis saab õige ülevaate talvekahjustustest ning selleks ajaks on ka mahlajooks lõppenud. Varakevadine kärpimine ergutab taimi kasvatama rohkelt noori õitsvaid võrseid. Õitsemisjärgne harvendamine soodustab liikidel uute, järgmisel aastal õitsevate võrsete kasvu. Lõikamise juures on väga oluline omandada õiged lõikamisvõtted. Kirjuleheliste kontpuusortide üheaastasi oksi lõigatakse tagasi poole võrra, sest noorte võrsete lehed on värvikamad. Sama kehtib ka punase- ja kollaseleheliste kukerpuusortide kohta
Puupaku üks ots nakatatakse austerserviku juuretisega. Selliselt ettevalmistatud pakk tuleks põõsa alla või muude varjulisse kohta kahe kolmandiku ulatuses maasse kaevata, mütseeliga ots allapoole. Kuival ajal tuleb pakku kindlasti kasta. Saaki peaks sügisel ja kevadel saama üsna mitu aastat. Enamasti kestab paku kasutusaeg kolm kuni viis aastat. Analoogiliselt seenekasvatusega pakkudel on selleks otstarbeks võimalik kasutada lehtpuude kändusid. Talvel lõigatud kändudel peab olema mahlajooks peatunud. Parimaid tulemusi saadakse puumädanikust nakatumatute kändudega ning juhul kui kännu lõikepinda saega enne uuendada. Nii kändusid kui mütseeliga nakatatud pakke tuleb kuival aastaajal kasta. Värske kännu puhul on olulisem jälgida, et lõikepind ära ei kuivaks. Sel otstarbel võib austerserviku juuretisega nakatatud kännu pinna katta väljasaetud puukettaga, plastikkilega, puukoorega, sambla ning isegi märjaks kastetud vanade ajalehtede või papi kihiga.
· Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel; · Eritis vaigujooks, mahlajooks, kleepuv ja õhus kõvaks muutuv vedelik kummivoolus, suhkrut sisaldav mesikaste jms; · Pahk rakkude arvu ebanormaalne suurenemine; · Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu. Seeneniidid kasvavad taimeosast läbi ja see ei lagune vaid säilub (mumifitseerub); · Tuuleluuad uinuvate pungade puhkemise tulemusel hargnevad võrsed ebaloomulikult tihedalt; · Põletik taimeosa kiire kuivamine;
Kirsipuu alustab õitsemist kui keskmine temperatuur on 10 kraadi või rohkem ning teeb seda koos lehtimisega või natukene varem. Kirsipuu viljad ehk kirsid valmivad suvel. [10] 2.1 Liigi tagasilõikamise nõuded Kirsipuude mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad. Nende lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel ajal lõikamine isegi meeldib, kuna viljad pääsevad päikese kätte. Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. Puid on mõistlik juba maast madalast kujundama hakata, sest mida väiksem lõikehaav, seda paremini ja kiiremini see paraneb. Lõikamata aga läbi ei saa.
suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudes aga totukujulistes soontes. Üks puu võib soojal suvisel ajal ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Varakevadel, kui taimelehed (assimilatsiooniaparaat) ei ole veel jõudnud välja areneda, kuid taim saab sulanud maapinnast juba vett kätte, kujuneb juurtes vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks. Kevadine mahlajooks esineb näiteks kaskedel ja vahtratel. 5 Puittaimede transpiratsiooni taset mõjutavad alljärgnevad tegurid. 1. Päikesekiirguse intensiivsus valguse toimel tõuseb lehtede ja okaste temperatuut kiiresti ning selle alandamiseks toimub transpiratsioon. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem. Öisel ajal lehtede
sisalduvad ühendid suhkruteks ja taimerakud kohanevad külmaga • Kultuursortidel toimub see protsess ainult osaliselt, mistõttu toimub koore lõhenemine rakumahla külmumise tõttu Rooside katmine talveks • Suurim oht roosidele on talvel, kui lumeta perioodil langeb temperatuur nädalaks -15 kuni -20⁰-ni. Sel juhul ei suuda soojustav mullakuhil juurekaela külmumist kaitsta • Eriti ohtlik on veel kesktalvine pikk sula, kui pookekohas algab mahlajooks. Sulale järgnev järsk temperatuuri langus võib hävitada kõik roosid – alustame uuesti roosiaia rajamist!!! Rooside katmine talveks • Rooside külmataluvus lumeta pakase korral, kui nad on korralikult mullatud ja võrsed tagasi lõigatud: suureõielised teehübriidroosid -12 -15⁰ 3 päeva, floribund peenraroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, moodsad antiikroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad põõsasroosid -15-20 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad
PUUDE MAHL JA MÄHK Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puudemahladest on sajandeid kogutud ja kasutatud kasemahla, viimase sajandi jooksul ka vahtramahla. Seda, kui olulisel kohal oli vanarahva jaoks kase kevadine mahlatamine, näitab juba üks aprillikuu rahvapärane nimi mahlakuu. Mahlatati kodulähedasi kaski, näiteks lähimal karjamaal, metsatukas või lausa koduõuel. Mahlajooksu alguse, pikkuse ja mahla magususe kohta oli vanarahval hulga seletusi ja tähelepanekuid. Mahlajooks pidavat algama siis, kui kase juured on mullas lahti sulanud. Tänapäeval ütlevad metsateadlased, et mahlajooks algab siis, kui vesi mullas on sulanud ja õhu keskmine temperatuur +4 kraadi C, mis tähendab enam-vähem sedasama. Vilul kevadel pidi mahl rahva arvamust mööda jooksma kauem ja soojal kevadel lühemat aega. Seegi tähelepanek näib tänapäeva teadmiste valgel paika pidavat. Lõppeb ju mahlajooks siis, kui kase pungad on puhkenud. Mida jahedam on
Tema heleda värvusega ning hea maitse ja õrna aroomiga mett peetakse väga väärtuslikuks. Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Vahtra õietolm, mida mesilased hommikust õhtuni usinasti tarusse tassivad, on aga värvuselt roheline. Kuid varakevadel, enne õitsemist ja pungade puhkemist, annab vaher ka mahla, mis on tunduvalt magusam (suhkrusisaldus 1,23,2%) ja maitsvam kasemahlast. Vahtra mahlajooks algab tavaliselt märtsis, kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud, kuid ere kevadpäike puu talverammestusest üles ajab. Mahlajooks lõpeb siis, kui see algab kaskedel ajal, mil maapind on sulanud. Vahtramahla ei ole mõistlik koguda mitte tüvesse auku puurides, vaid oksast: lõigake ära mõni sõrmejämedune vahtraoks võra päikesepoolsel küljel ning kinnitage nööriga selle otsa plast- või klaaspudel. Päikesepaistelise ilmaga võib sellisest oksast tilkuda
külmataluvam, tänu millele tema kasvatamine ulatub kaugele põhja poole. (Kask 2007) 2.3.2. Hooldus Kirsse nagu ka ploome ja muid luuviljalisi võib lõigata suvel. Luuviljalistel liiguvad kevadel mahlad võrreldes õunapuuga palju intensiivsemalt. Kirsipuu mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on see lõikuse suhtes pirtsakam. Selle lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel ajal lõikamine isegi meeldib, kuna viljad pääsevad päikese kätte. Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. (Aialeht) Kirsipuule on iseloomulik, et võra on tihedam kui õunapuul. Neid lõigatakse võrreldes õunapuuga vähem ja valikuliselt. Vanad kirsipuud saab hõlpsalt korda, kui kuivanud
kestab haigusetekitajate sisenemistee. Ka olemasole- ajal on õhus palju seeneeoseid); vad mädanikukolded eemaldatavatel kuivadel okstel • räsida saavad pakatavad pungad ning kasvu kapselduvad kiiresti ning kuivad oksad on ka hästi alustanud võrsed. märgatavad. Lisaks ei teki suuremate okste eemalda- Tugeva mahlajooksuga puuliike lõigatakse ainult mise järel nii palju vesivõsusid kui varakevadise lõi- suvel. Pargipuudest on mahlajooks iseloomulik kas- kuse puhul. kedele, vahtratele ja siin-seal aktsentpuuna esinevatele Paraku kaasnevad suvise lõikamisega ka mitmed pähklipuudele. probleemid Alati võib aga teha pisilõikust: eemaldada mur- • Räsitakse allesjäävaid noori, nõrgalt puitunud dunud, haigeid ja väiksemaid segavaid oksi. võrseid ja lehti.
Parkainete sisaldus kasvab aastatega ja see on alati suurem lülipuidus kui maltspuidus. Kasvavas puidus tekivad veel järgmised lisaühendid e toitained: a)valgud- lehtedes, seemnetes, mahlas. Kogus kasvavas puus suurem suvel. b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad) d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajooks. 2. Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks. Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast. Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga). Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-, tikutööstuses). Ümarmetsamaterjalil eristatakse veel tüüka, kesk ja ladva osa
Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab õitsemist kui keskmine temperatuur on 10 kraadi või rohkem ning teeb seda koos lehtimisega või natukene varem. Kirsipuu viljad ehk kirsid valmivad suvel. Tagasilõikamine Kirsipuude mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad. Nende lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel ajal lõikamine isegi meeldib, kuna viljad pääsevad päikese kätte. Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. Puid on mõistlik juba maast madalast kujundama hakata, sest mida väiksem lõikehaav, seda paremini ja kiiremini see paraneb. Lõikamata aga läbi ei saa.
annaabi.ee 
