Magnetiliste omaduste hindamiseks kasutatakse füüsikalist suurust, mida nimetatakse aine magnetiline läbitavus. Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetväli aines suurem või väiksem kui vaakumis. Ained, mille magnetiline läbitavus on väiksem kui 1, on diamagneetikud (näiteks kuld), võrdne 1-ga on paramagneetikud (alumiinium) ja üle 1 on ferromagneetikud (raud). Ferromagneetikud on püsimagnetite materjaliks. Samuti on neil magnetmälu, võime salvestada magnetvälja. Seetõttu kasutatakse neid erinevate salvestamise viiside puhul (makilindid, arvuti kõvaketas). V Elektriväljad ja pinged meie sees ja meie ümber Elekter on põhimõtteliselt igalpool. Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Kus kohtame: Igapäevased elektrienergia edasikandmiseks mõeldud liinid, elusorganismidest
Infot saab elektriliselt v UV-kiirgusega kustutada. 4. EEPROM Saab kustutada impulsside abil 5. FlashEEPROM Blokk-kustutatav ja uuestikirjutatav. Kasutatakse nt digikaamerates. Suvapöördusmälud RAM Suvalise sõna poole pöördumine võtab olenemata selle asukohast sama kaua aega. Jaotatakse kaheks: pooljuhtmäluks ja magnetmäluks. Pooljuhtmälu: valmistatud pooljuhtidest, põhineb mikroskeemide tehnoloogial. (m.säiliv ja säiliv: SRAM DRAM EPROM jne). Magnetmälu: ei oma enam tänapäeval tähtsust (ferriit mälu). RISC & CISC protsessorid, mikroprogramm Protsessorid jagunevad kaheks: RISC JA CISC. CISCis palju keerukaid käske, RISCIS vähe ja lihtsamad, aga ühe op. täitmiseks kulub rohkem käske. Ajaliselt on kiirem RISC (CISC 1 käsk 10 seki, RISC 5 seki). Mida rohkem käske, seda rohkem pöördutakse mälu poole. CISC (käsusüsteem -> mikroprogramm -> riistvara) RISC (käsusüsteem > riistvara) käsu täitmine 1 takt otse riistvaras.
otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus 29.Magnetmälu seadmed. Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse
peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat kõvaketas: 10ms, 180GB aeglasem, mahukam CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB serial access memory 20. Mälu klassifikatsioon: suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnet disk DVD FlashEEPROM Lint M/O Holograafiline 21
kettale kirjutamist. Sisseehitatud taimer võib protsessori tööd katkestada mitu korda sekundis, et hoida arvutiaega õigena või et võimaldada ajajaotusega tööd. Kui toimub katkestus, siis võidakse juhtimine ajutiselt üle anda katkestusetöötluse alamprogrammile. Katkestused on liigitatud prioriteetsuse järgi - mida kõrgem on katkestue prioriteet, seda kiiremini seda teenindatakse Mälude klassifikatsioon suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnet disk DVD FlashEEPROM Lint M/O Holograafiline Alamprogrammide poole pöördumine. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas
peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat kõvaketas: 10ms, 180GB aeglasem, mahukam CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB serial access memory 20. Mälu klassifikatsioon: suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnet disk DVD FlashEEPROM Lint M/O Holograafiline 21
Alamate tasemete mälud on sagedamini aeglasemad, suuremad ja üldiselt säilmälud. Kõrgema taseme mälud on registrid, protsessori vahemälu ja täiendav vahemälu ja alama taseme mäludeks on põhimälu ja massmälu. Kõrgema taseme mälus tuleb hoida andmeid, mis on vajalikud jooksva töö tegemiseks ja ülejäänud andmed püütakse hoida alama taseme mälus. Arvuti mälu jaguneb suvapöördusmäluks (RAM) ja jadapöördusmäluks. Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mäluks. Magnetmälu jaguneb säilivaks mullmäluks, floppy-ks, kõvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mälud on CD-ROM, CDR, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Suvapöördusmälu RAM 1) Pooljuhtmälu 1
........................................................................................18 4 Sissejuhatus Referaadi koostamisel on kasutatud IT aluste loengukonspekti1 1 Kirikal, M. IT alused. Arvutite riistvara II osa (loengukonspekt), Tallinn, 2017 5 1 Pooljuhtmäluseadmed 1.1 Mäluseadmete jaotus Mäluseadmeid võib jaotada mitmeti: andmekandja järgi (pooljuhtmälu, magnetmälu, laserplaatmälu), asukoha järgi (protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis, eraldi seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne). Käesolevas peatükis vaatleme pooljuhtmälusid, mis asuvad protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis ning mida kasutatakse põhi-, püsi- või vahemäluna. 1.2 Põhimälu RAM
b). Mittesäilivad(säilivad vaid voolu toimel): 1). Staatiline RAM 2). Dünaamiline RAM a). Säilivad: 1).ROM(Read only memory) 1).PROM(Programmable read only memory) 1).EPROM 1).FlashEPROM b).Magnetmälu -----> Säiliv ----> Ferriitmälu (Ferrite core)- iidne tehnoloogia. b). Jadapöördusmälud-erinvate mäluelementide poole pöördumise aeg varieerub (ei ole konstante). Jadapöördusmälud jagunevad: a).Magnetmälu: a). Säilivad: 1). Mullmälu 2). Pehme ketas(Floppy drive) 3). Kõvaketas (Harddrive) a).Optiline mälu:
Suvapöördus mälu Primary Jadapöördus mälu Random Acsess Memory Secondary Sequential Acsess Memory (RAM) Magnetmälu Magnetmälu Optiline mälu Pooljuhtmälu Magnetic Magnetic Optical Semiconductor memory Mittesäiliv Säiliv Säiliv Säiliv Säiliv Volatile (Püsimälu) Nonvolatile Nonvolatile Nonvolatile
EPROM korduvalt programeeritav, ujupaisuga transistor, kustutamine UV-valgusega EEPROM ujupaisu laeng määratakse elektriliselt, kustutatakse info elektriväljaga Mittesäilitavad: SRAM kiire, kasutatakse registrites, realiseeritakse transistoridega kristalli pinnal DRAM aeglasem, põhimäludes, realiseeritakse kondensaatoritega, mis asuvad mitmekihiliselt kristalli pinnal Suvapöördus magnetmälu on säilitav mälu. XVII. Pooljuhtmälud /192-201/ Pooljuht RAMi mälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. RAMi pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks (info kaob, kui toide on välja lülitatud) ja säilivateks (toite väljalülitamine infot ei kustuta). Mittesäilivad: staatiline ja dünaamiline. SRAM: info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites, kiire mälu, mida
Katkestused on liigitatud prioriteetsuse järgi. Mida kõrgem prioritee, seda kiiremini teenindatakse. 3. MÄLUDE KLASSIFIKATSIOON 1) Suvapöördusmälud mälu mistahes elemendi poole pöördumiseks kuluv aeg on alati ühesugune. a) Pooljuhtmälud Mittesäilivad o Staatiline RAM o Dünaamiline RAM Säilivad o ROM o PROM o EPROM o FlashEPROM b) Magnetmälu säiliv ferriitmälu iidne tehnoloogia 2) Jadapöördusmälud erinevate mäluelementide poole pöördumise aeg varieerub. a) Magnetmälu Mullmälu Pehme ketas (Floppy Drive) Kõvaketas (Hard Drive) b) Optiline mälu Säilivad o CD-R o CD-RW o CD-ROM o DVD o Holograafiline 1. REGISTRID
MÄLU Memory Suvapöördus mälu Primary Jadapöördus mälu Random Acsess Memory Secondary Sequential Acsess Memory (RAM) Magnetmälu Magnetmälu Optiline mälu Pooljuhtmälu Magnetic Magnetic Optical Semiconductor memory Mittesäiliv Säiliv Säiliv Säiliv Säiliv Volatile (Püsimälu) Nonvolatile Nonvolatile Nonvolatile Nonvolatile
MÄLU Memory Suvapöördus mälu Jadapöördus mälu Primary Secondary Random Acsess Memory Sequential Acsess Memory (RAM) Pooljuhtmälu Magnetmälu Magnetmälu Optiline mälu Semiconductor Magnetic Magnetic Optical memory Mittesäiliv Säiliv Säiliv Säiliv Säiliv Volatile (Püsimälu) Nonvolatile Nonvolatile Nonvolatile Nonvolatile
Säilitavad: ROM kiire, kasutaja muuta ei saa, lugemiseks PROM ühe korra programmeeritav dioodide läbipõletamine EPROM korduvalt programeeritav, ujupaisuga transistor, kustutamine UV-valgusega EEPROM ujupaisu laeng määratakse elektriliselt Mittesäilitavad: SRAM kiire, kasutatakse registrites, realiseeritakse transistoridega kristalli pinnal DRAM aeglasem, põhimäludes, realiseeritakse kondensaatoritega, mis asuvad mitmekihiliselt kristalli pinnal Suvapöördus magnetmälu on säilitav mälu. LCD,LED,OLED ja plasma kuvarid. PILET 10. Vahemälu(cache) organiseerimine(otsevastavusega, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne) Magnetmäluseadmed(info salvestamine, lugemine) Katkematu pingeallikas (UPS). Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta elektritarbijaid erinevate elektrivõrgus esinevate probleemide eest. Elektrivõrgus (Euroopas 230V) võib esineda 9 erinevat süsteemisisest
3. Mälude klassifiaktsioon. Mälud saab jagada suvapöördusmäludeks (RAM) ja jadapöördusmäludeks (SAM). RAM jaguneb omakorda magnetmäludeks ja pooljuhtmäludeks. Magnetilised RAM mälu kasutati kunagi feriitmälu. Pooljuhtmälu jaguneb säilivaks ja mittesäilivaks, kus mittesäilivad on DRAM ja SRAM ning säilivad on ROM, FLASH jms. Jadapöördusmälu jaguneb magnetmäluks ja optiliseks mäluks. Magnetmälu alla jääb kõvaketas, lint, pehme ketas ja optilise mälu alla jääb CD-ROM, CD-RW, DVD, CD-R. (CD-R puhul põletatakse, kirjutakse info, aga CD-ROM on varem pressitud nagu mängud jne). 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Oksüdeerimine on räni-oksiidi kihi tekitamine räni kristalli pinnale. Oksüdeerimine toimub termiliselt temperatuuril 1000-1300C. Kõigepealt juhitakse lahtise otsaga kvartstoru lämmastikku, millega välditakse
Mälu hierarhia tipus asuvad registrid, millele pääseb ligi kõige kiiremini. Järgmisel kohal on vahemälu (cache). Põhimälu on järgmisel kohal ja peale teda tulevad kõvaketas, CD-ROM ja lint. Allapoole liikudes suureneb pöördumise aeg ning mälu maht. · Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) Arvuti mälu jaguneb suvapöördusmäluks (RAM) ja jadapöördusmäluks. Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mäluks. Magnetmälu jaguneb säilivaks mullmäluks, floppy-ks, kõvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mälud on CD-ROM, CD- R, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM.
Windows2000 puhul CTRL+ALT+DEL >TASKLIST-> processes ja perfomance Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98/Win2000. Arvuti mälu klassifikatsioon (mälu puu). Computer memory classification · jaotus pöördumise viisi järgi o suvapöördus o jadapöördus · jaotus info säilitamise põhimõtte järgi o pooljuhtmälu muutmälu püsimälu o magnetmälu o optiline mälu Mälu hierarhia arvutis (memory hierarchy) · registermälu (registers) · peidikmälu e. vahemälu (cache) · põhimälu (main store) · välismälu Arvuti põhimälu Random Access Memory (RAM) on ainuke suurem salvestuspiirkond, mille poole saab protsessor otse pöörduda. Selleks, et programmi käivitada, peab ta olema laetud põhimällu. Põhimälu võib kujutada suure sõnade (baitide) massiivina, kus igal ühikul on oma aadress
Täitenurk – nurk, mille ulatuses paigutatakse ringjoonele või ringi kaarele mingeid objekte või mille võrra pööratakse moodustajat, ruumilise keha või pinna moodustamisel. Tühivalik – vajutus sõrmisele [ ENTER ] ( ↵ ) või hiire parempoolsele sõrmisele, ilma et KäsurItta oleks eelnevalt midagi sisestamiseks ette valmistatud või kirjutatud või hiirt liigutatud. Umbketas – arvutisse sisse ehitatud ketasseadmega magnetmälu, tuntud ka nimetuste all „HDD”, „kõvaketas”, „kinnisketas”, “Winchester”; antud käsitluses kasutatakse lühendit ketas. Kaasajal hakkavad levima muutmälus kasutatava põhimõtte järgi ehitatud ülisuure mahtuvusega püsimälud, mida imetatakse SSK ehk liikumatud ketasmälud. Nad on ketasmälust enam kui suurusjärgu võrra kiiremad ja sama palju kordi energiasäästlikumad, aga sama mahutavuse
annaabi.ee 
