Vektoriaalne suurus, B-vektor, mille suunda näitab magnetvälja põhjapoolus. Ühik T tesla.Kui juhtmele, mille pikkus on 1 meeter ja milles kulgeb vool tugevusega 1 amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 N, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. Elektrimootor töö põhineb Ampere seadusel, kaks põhilist osa: rootor(liikuv osa) ja staator (liikumatu osa). Rootoriks võib olla pool, elektromagnet või püsimagnet. Kõige lihtsamal alaliselektrimootoril on staatoriks püsimagnet, rootoriks juhtmekeerud. Juhtmekeerud lülituvad vooluahelasse nii, et jõumoment oleks maksimaalne. Kontaktid asuvad kontaktrõngal ja ühendatakse vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjasteks. Ühes raamis on palju juhtmekeerde ja jõumomendid liituvad. Magnetinduktsioon vooluga juhtmes kaugusel D:Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat
Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Elektrivoolu magnetvälja uurimise alguseks võib lugeda aastat 1820. Oma töö tulemuse avaldas Hans Christian Oestred. Nimelt avastas Oestred, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale ojenteeruvat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte
Ivptk. MAGNETISM 1.Mis on magnetväli, mis on selle tekkimise põhjuseks? Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha pool tekitatavat välja. Magnetväli tekib laengu kandjate liikumse tulemusel. 2. Mis on püsimagnet, selle poolused, kuidas käituvad magneti poolused omavahel? Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Poolused on Põhja (N)- ja Lõunapoolus (S). Eripoolused tõmbuvad, samaliiki poolused tõukuvad. 3.Kirjelda Oerstedi katset, millised järeldused sai sellest teha? Taani füüsik Oersted pani tähele, et vooluga juhtme läheduses pöördub magnetnõel põhja- lõuna sihist kõrvale. Järeldused: 1. Vooluga juhtme ümber on nähtamatu keskkond, mis mõjutab magnetnõela
Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised:
Magnetism Magnet = keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid ning millel on põhja-ja lõunapoolus. Püsimagnet = magnetilised omadused säilivad ka pärast magneti eemaldamist. Võime tõmmata enda poole teisi kehi on pikaajaline ehk võime säilub kaua. Magneetumine = magnetiga kokkupuutuval esemel ilmnevad samad omadused nagu magnetil. ( vahel ka peale magneti eemaldamist), nähtus, mille korral aine magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab ka ise magnetvälja. Demagneetumine = püsimagnet kaotab oma omadused. Neutraalne piirkond = magneti keskosa, kus magnetmõju puudub. Magneti poolused = magneti kohad, kus mõju teistele esemetele on kõige suurem. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Kui püsimagnetit lõigata, on igal tükil ikka 2 poolust. (põhjapoolus N ja lõunapoolus S). Magnetnõelad = püsimagnetid, mis on peenikesed ja pikad ning mille pooluste piirkonnad on lühikesed( kasut. kompassides). Magneti pooluste ja neutraalse osa mõõtmed sõltuvad magneti kujust
Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised seaduspärasused: 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne
Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised seaduspärasused: 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne
MAGNETISM 1. Püsimagnet osakeste oma magnetväli. Elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. P.M magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Magnetnõel väike pöördumisvõimeline püsimagnet (nt. kompass). Asetub maa magnetväljas ligikaudu piki põhja-lõuna suunda. N-poolus magnetnõela põhjapoolne ots, näitab magnetvälja kokkuleppelist suunda. S-poolus magnetnõela lõunapoolne ots. Kahe püsimagneti samanimelised poolused tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise tekitama magnetvälja. 2. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse.
Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui paralleelsetes juhtmelõikudes liiguvad samasuunalised voolud, on juhtmete vahel tõmbejõud, kui vastassuunalised, siis tõukejõud. Ampere 3. Seaduspärasus: Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. F=(k*I1*I2*l)/d k(vaakumis ja õhus)= 2*10-7 k = 0/2 = 1/(4**0) 0= 4 *10-7 Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirjuhtme, mille vahekaugus on 1 m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmele pikkuse iga meetri kohta jõud 2*10-7 N, siis on voolutugevus 1A Ampere seaduse sõnastus: magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I
• Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet.
Sellest järeldas Oersted, et vooluga juhe mõjub nagu ehk vooluga juhtmel on magnetilised omadused. 8. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? Juhtmetevaheline jõud on seda suurem, mida suurem on neid läbiva voolu tugevus, mida pikemad on kohakuti jäävad lõigud ja mida lähemal juhtmed teineteisele asuvad. Jõud sõltub ka juhtmete asendist teineteise suhtes. Maksimaalne jõud mõjub vaid paralleelses asendis. Juhtmete ristumise korral magnetjõud ei mõju. 9. Defineeri voolutugevuse ühik "amper". Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille kaugus teineteisest on vaakumis üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega -7 vool, mõjub juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2·10 N, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper. 10. Selgita Ampere`i seadust.
Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest esemeid. (Teras on ra
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja. Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet�
pikkus (m) d juhtmetevaheline kaugus (m) 3. Kuidas mõjutavad üksteist kaks vooluga juhet? Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga... 1) Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju. 2) Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 3) Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ning lõikude pikkusega ja pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega F = B*I*l*sin B magnetiline induktsioon (T) I voolutugevus (A) e juhtme pikkus (m) nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel 4. 1A definitsioon (lk 120)
pikkuse meetri kohta jõu. Kaks peenikest paralleelset sirgjuhti, milles kulgevad voolud, tõmbuvad samasuunaliste voolude korral teineteise poole, vastupidisel juhul aga tõukuvad. Kummagi juhi pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega juhtides ning pöördvõrdeline nendevahelise kaugusega. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha.. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures või eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas kohas: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus.
Raami vooluallikaga ühendavad juhtmed tuleb paigutada teineteise lähedale või kokku põimida, et nendes vastasuunalistele vooludele magnetväljas mõjub resultantjõud võrduks nulliga. Riputame ülesse sellise tasapinnalise raami ja selle kõrvale vertikaalse sirgjuhtme. Kui lasta vool sirgjuhtmesse ja raami, siis pöördub raam asendisse, milles raam ja sirgjuhe on ühes tasapinnas ( joonis D ). Voolusuuna muutmisel sirgjuhtmes pöördub raam 180 kraadi võrra. Püsimagnet on keha , mida alati ümbritseb magnetväli. Asetame raami püsimagneti pooluste vahele ja laseme raamist läbivoolu ( joonis E ). Raam pöördub selissesse asendisse, et raamitasand on poolusi ühendava sirgega risti. Ühe püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuuvad. Raudesemete tõmbumist püsimagneti mistahes pooluse suunas põhjustab rauatüki ajutine magnetiks. Seejuures tekitab püsimaagneti üks poolus rauatüki endapoolses küljes
Magnetvälja tekitaja elektrivälja muutumine Magnetvälja põhiomadus liikuvate laetud kehade vahel mõjub jõud Magnetinduktsioon vektoriaalne suurus, tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja jõujoon ja suund mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat; suund ühtib B-vektori suunaga. Jõujoonte suuna määramine suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju põhja(N)- ja lõunapoolus(S);
q laeng v voolu kiirus (m/s) Kuna positiivse laenguga osakesed liiguvad voolu kokkuleppelises suunas, siis võib neile mõjuva Lorentzi jõu suuna määrata vasaku käe reegli abil : Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. (elektronide puhul on suund vastupidine) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat.magnetvälja suund on jõujoonel määratav kas parema käe kruvireegliga või parema käe rusika reegliga. Kruvireegel väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud aines tugevamad jõududest vaakumis.
Kontrolltöö 4 1. Magnetväli, magnetjõud, omamagnetväli, püsimagnet, magnetnõel, spinn, vooluga juhtme magnetväli. Magnetväli: Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Mangnetväli eksisteerib vooluga juhtme ümber.Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad On Vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Magnetväli on pöörisväli, ema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa... Magnetjõud: on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud puntis. Omamagnetväli: - pole õrna aimugi . Püsimagnet- on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada
Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (tähis B ja ühik tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T). Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille iga punktis on B-vektor (magnetinduktsioon) suunatud piki selle joone puutujat Jõujoone suund ühtib B-vektori suunaga antud punktis. Ampere seadus: Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud, mis on võrdeline voolutugevuse, magnetilise induktsiooni, juhtmelõigu pikkuse ja voolu suuna ning vektori B nurga vahelise sinusega (F = IBLsin). Lorentzi jõud on võrdeline magnetilise induktsiooni, voolu kiiruse, laengu ja voolu ning magnetilise
1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. * olemasolu suhteline * elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja * paigal seisev laeng (laetud keha) -> elektrivälja * liikuv laeng (elektrivool) -> täiendavalt ka magnetvälja Püsimagnet- keha, mida alati ümbritseb magnetväli. -keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Püsimagnetil põhjustab magnetvälja -> magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb Püsimagneti osade vahel ei saa põhimõttelist erinevust olla- kõik püsimagneti piirkonnad koosnevad samadest osakestest. Poolitamine: tulemuseks kaks uut püsimagnetit. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Spinn- füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. (Püsimagneti väli on põhjustatud osakese spinnidest.)
q on osakese elektrilaeng (kulonites) v on osakese hetkkiirus (m/s) B on magnetiline induktsioon (T). Vooluga juhile mõjuv jõud Kui sirge, liikumatu juhe, milles on elektrivool, asetada välisesse magnetvälja, siis sellele juhile mõjub jõud. See jõud on Lorentzi jõu tulemus (Lorentzi jõud mõjub igale juhis liikuvale elektrilaenguga osakesele). Kogu jõud on seega: kus F = jõud, mõõdetuna njuutonites I = voolutugevus juhis, mõõdetuna amprites B = magnetvälja vektor, mõõdetuna teslades L = vektor, mille suurus on võrdne juhi pikkusega (meetrites), ja mille suund ühtib elektrivoolu kokkuleppelise suunaga juhis (positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund). Kui juhe on kõver, mitte sirge, siis sellele mõjuva jõu arvutamisel tuleb arvutada igale lõpmatult väikesele juhtme jupile mõjuvat jõudu integreerimise kaudu. 3. Maa magnetväli Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus
Selle jõu suurus on leitav Ampère'i seadusest Fm=IlBsinFm=IlBsin kus on nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Voolu olemasolu tähendab laengukandjate suunatud liikumist keskmise kiirusega v. Mõistagi osalevad laengukandjad ka kaootilises (kindla suunata) liikumises, aga see meid praegu ei huvita. Jõud Ampère'i seaduses summeerub üksikutele liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi jõududest. Seega tuleb Lorentzi jõu FL leidmiseks jagada juhtmele kui tervikule mõjuv magnetjõud Fm liikuvate laengukandjate arvuga N: FL=FmNFL=FmN. Kui juhtmelõigu pikkus l on parajasti võrdne korrutisega vt (Mehaanika kursuse valem s=vt), siis jõuavad kõik silindris sisalduvad laengukandjad aja t jooksul juhtmelõigust läbi tagumise otsapinna väljuda. Laengukandjatel, mis on tagumisele otsale lähemal kui l, kulub selleks mõistagi seda vähem aega, mida väiksem pikkus neil läbida tuleb, aga aja t jooksul väljuvad kõik N laengukandjat. Nende kogulaeng on Nq, kus q on ühe
http://www.abiks.pri.ee E=F/q=kQq/(r2q)=kQ/r2 punktlaengu väljatugevuse valem Väljade superpositsiooniprintsiip Kui mitu laetud osakest tekitavad ruumi punktis elektrivälja tugevusega E1,E2,En, siis resultant välja tugevus selles punktis on E=E1+E2+...+En Elektrivälja piltlikumaks ettekujutamiseks kasutatakse jõujooni Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E suunatud piki selle joone puutujat (joonised) TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS. POTENSIAALNE ENERGIA. POTENSIAAL. PINGE Laetud kehade süsteemil on potensiaalne energia seetõttu et laengute vahel mõjuvad jõud ja need võivad tööd teha ja laenguid umber paigutada Laengute vahel mõjuv jõud avaldub välja kaudu, öeldakse et väli teeb tööd Leiame homogeense elektrivälja töö, laengu q liikumise temas asendist 1 asendisse 2 mööda jõujoont
mahutavuseks (mitte mahtuvuseks!) ja teda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhi ristlõiget laeng üks amper-tund (1 A·h). Kuna ühes tunnis on 3600 sekundit, siis 1 A·h = 1 A·3600 s = 3600 C. 11. Millega tegeleb elektrostaatika? Homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. 12. Mida näitab dielektriline läbitavus? Dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on aines elektrijõud väiksem kui vaakumis. 13. Mis on püsimagnet? Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. 14. Mis on magnetipoolus ja neutraalne piirkond? Poolus on koht, kus magneti omadused on kõige tugevamad.
V: Eestis on 25000 väikest alajaama 6.Mitmest kV algavad madalpinge-võrgud? V: madalpinged on kuni 1 kv ja kõrgpinged üle 1 kV 7.Mitut erinevat ülekandepunkti läbib vooluosake enne, kui jõuab sinuni koju? V: 8 Tööleht 11 Magnetnähtused 1.Mis on magnetväli? V: on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja või magnetiliste omadustega ainete vahel 2.Mis on püsimagnet? V: keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel 3.Milline on/kuidas saadakse püsimagneti magnetväli? V: magnetvälja tekitab elektrivool, magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Magnetvälja tekivad osakesed, millest püsimagnet koosneb 4.Mida näitab spinn? V: näitab elektronide pöörlemist 5.Mis määrab magnetvälja suuna? V: Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:
Juhid ja dielektrikud elektriväljas. Dipool elektriväljas. Varjestamine, mikrolaineahi. Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas oleva juhi sees on väljatugevus null, laengud kogunevad juhi pinnale ja tasakaalustavad üksteist. Sellel nähtusel põhineb varjestamine. Elektriväli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Selliseid laenguid nimetatakse seotud laenguteks, tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus.
Magnetväljas asuvale vooluga juhile mõjuv jõud: suund on risti nii voolu kui ka magnetvälja jõujoontega. Jõu suund määratakse vasaku käe reegliga: kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolu suunda, näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Jõu väärtus on võrdeline voolutugevuse, juhipikkus ja nurga siinusega. F=B*I*l*sina Magnetilise induktsiooni joon ehk magnetvälja jõujoon on joon, mille igas punktis ühtib tema siht magnetilise induktsiooni vektori sihiga. Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Magnetväljas asuv vooluga raam hakkab magnetjõudude mõjul pöörduma ja peatub asendis, kus magnetjõud tasakaalustuvad. Tasakaaluasendis raami tasapind on risti magnetvälja suunaga. Elektrimootori töötamine põhinebki vooluga raami pöörlemisel magnetväljas magnetjõudude mõjul.
tugevuste vektorsummaga (superpositsiooniprintsiip) 3. Elektriväljatugevuse voog. Elektrivälja jõujooned. Elektrivälja graafiliseks kirjeldamiseks kasutatakse jõujooni ja ekvipotentsiaalpindasid. Elektriväljatugevuse jõujooned: sellised jooned elektriväljas, mille puutujaks igas punktis on väljatugevus. Ekvipotentsiaalpinnad: sellised pinnad elektriväljas, mille ulatuses on potentsiaalil sama väärtus, täpsemalt vaata 6. punkt. Elektrivälja (samuti grad fi) jõujoon on igas punktis risti seda punkti läbiva ekvipotensiaalpinnaga. Elektriväljatugevuse voog on mingit pinda läbivate jõujoonte arv. Voogu arvutatakse valemiga: ϕ =ES(vektoritega)=EScos α , kus S on selle pinna normaalvektor ehk nn pindalavektor, mille moodul võrdub selle pinna pindalaga. alfa on pinna (samuti pindalavektori) ja elektrivälja vaheline nurk. Valem otseselt mittehomogeenses väljas ega kõverapinna puhul ei kehti. Sellisel juhul on vaja
Need on: 1) keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (omaduse mõõdetavus), 3) aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivse- teks ja negatiivseteks. Positiivseid laenguid märgitakse + märgiga, negatiivseid märgiga. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud. Laengu ühikuks SI-süsteemis on üks kulon (1 C). Laeng ei saa olla kuitahes väike. Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat loodu- ses esinevat laengu väärtust 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootonil on laeng +e , elektronil e, neutronil laeng puudub. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud.
vahel jõud, mis on võrdeline elektrilaengute absoluutväärtustega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 11. Millega tegeleb elektrostaatika? Elektrostaatika põhiülesanne on elektrivälja kuju leidmine laengute, juhtide, dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi. 12. Mida näitab dielektriline läbitavus? Näitab mitu korda on elektrijõud keskkonnas väiksem kui vaakumis. 13. Mis on püsimagnet? Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli. 14. Mis on magnetipoolus ja neutraalne piirkond? Magnetpoolus on magentil olev osa kus on magneetilised omadused. Neutraalne piirkond on positiivse ja negatiisvse magnetpooluse vahel jääv osa. 15. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja võimalusel magnet orienteerub põhja/lõuna suunaliselt. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad.
kineetiline (Ek). Tähis E (J) Potentsiaale energia on asendienergia. Ep= mgh Kineetiline energia on liikumisenergia. Ek= mv2 /2 · Võimsus on töö tegemise kiirus. , milles N võimsus (W) A töö (J) t töö tegemise aeg (s) · Mehaanilise energia jäävuse seadusi: energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. · Kesktõmbekiirendus näitab, millise kiirusega muutub kiiruse vektor suunda. Kesktõmbekiirendus on alati suunatud ringi keskpunkti poole. , milles ak - kesktõmbekiirendus v keha kiirus, joonkiirus r raadius · Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) · Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. · Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS IDEAALNE GAAS JA TERMODÜNAAMIKA ALUSED
negatiivne. F qE Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: 1. väljatugevus juhi sees on null; 2. elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; 3. kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; 4. väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas oleva juhi sees on väljatugevus null, laengud kogunevad juhi pinnale ja tasakaalustavad üksteist. Sellel nähtusel põhineb varjestamine. Elektriväli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Selliseid laenguid nimetatakse seotud laenguteks, tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
