suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos ● Valgala 7,1 km2 ● Kaldajoon 2,5km ● Pikkus 770m ● Laius 1,3km Kalad ● Särg ● Ahven ● Latikas ● Haug ● Kiisk ● Linask ● Angerjas Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises üldine ● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% maismaast ● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj km2 ● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest tekkepõhjused ● Sademeid peab olema piisavalt ● Temperatuur peab olema alla 0 kraadi ● Soojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada ● Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest ● Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma Kasutatud materjal ● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv ● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv_(Eesti) ● http://www
.−70°C, mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C Suvel keskmine temperatuur mandri keskosas on umbes −25..−45°C, mere rannikul umbes −5..+2°C Aasta keskmine sademete hulk sisemaal 50- 250 mm, rannikul kuni 500mm Tuule kiirus kuni 300km/ h Veestik Umbes 90% Antraktisest on kaetud jääga,mis on keskmiselt 1790 m paks ja max 4500 m Jõgede suudmeid väga ei ole Antarktika ja Arktika jääkilbis asub väga suur osa maailma mageveevarudest Mullastik Mulda esineb seal laiguti ning väga õhukese kihina s.t., et taimede kasvutingimused on rasked Elu on koondunud lõunarannikule, sest seal on kliima pehmem seega muld pole nii palju külmunud Taimestik Hemichloris antarctica Antarktika kastevars Buellia frigida Loomastik jääkaru kuningpingviini sinivaal d
hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest. • Gröönimaa liustik moodustab maailma mageveevarudest umbes 10% ning selle sulamisel tõuseks maailmamere tase 6,5 meetrit. • Gröönimaal on maailma vanimad kivimid. Kohalik geoloog Minik Rosing leidis Nuuki lähedalt 3,8 miljardi aasta vanuseid kive. • Gröönimaa vett peetakse maailma puhtaimaks ja pehmeimaks. • Gröönimaa peamiseks vaatamisväärsuseks on karm arktiline loodus oma mägede, fjordide, liustike ja jäämägedega • Maailma suurima saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km ja idast läände 1300 km.
Vee tarbimine kaks korda kiiremini kui rahvastik – vee tarbimine maailmas kahekordistub iga kahekümne aasta järel ja juba 2025. aastaks prognoositakse, et nõudlus vee järele ületab pakkumist 56% võrra. Nõudlust vee järele suurendavateks teguriteks on rahvastiku suurenemine ja elatustaseme kasv, põud ning keskkonnaalased probleemid. Kuigi maailmas on praegu veel kasutamiseks piisavalt sobivat magedat vett, on see ebaühtlaselt jaotunud.Lisaks on umbes 25% maailma mageveevarudest tervisele ohtlikult saastunud. Igal aastal sureb maailmas ligi kaks miljonit last reostunud veest põhjustatud haigustesse. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on 80% maailmas levinud haigustest seotud vee madala kvaliteediga. Prognoosid ennustavad et 40 aasta pärast on maailmas 2 miljardit inimest rohkem. Kõik nad tahavad süüa, vett ja ulualust, kuid kliimamuutused teevad nende põhivajaduste rahuldamise aina raskemaks.
+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks
mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks
me igapäev puhast vett. Samuti kulub vett paljudeks teisteks vajalikeks toiminguteks ning vesi on elukeskkonnaks erinevatele elukatele siin planeedil. /7/ Vesi ei ole paraku terves maailmas nii kergesti kättesaadav kui me arvame - alla 1% planeedi veevarudest on inimesele kättesaadav ja rohkem kui 1,5 miljardil inimesel s.o. peaaegu ühel viiendikul maailma elanikkonnast, puudub juurdepääs puhtale ja tervisele ohutule joogiveele. /7/ Praegu on kasutusel umbes 16 % olemasolevatest mageveevarudest./3/ Õnneks on Euroopas küllaldaselt vett, kuigi Lõuna- Euroopas, näiteks Hispaanias, on veepuudus ja põud üha sagedasemad. Euroopas ei ole põhiprobleemiks mitte veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest, järvedest ja jõgedest, ja 20% sellest on ohustatud saaste tõttu. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest- vihmaveest, mis imbub läbi pinnase ja moodustab maa-alused veehoidlad. /7/
sajandi suurim keskkonnaprobleem. Umbes kolmandik maakera elanikkonnast kannatab juba praegu suurema või väiksema veevajaku käes. Esialgu on see probleem tõsisem Aafrikas ja Aasia lääneosas, aga juba on veepuudus takistuseks tööstuslikule ja sotsiaal-majanduslikule arengule ka teistes maailma piirkondades, näiteks tohutu rahvaarvuga Hiinas, Indias ja Indoneesias. Praeguste veetarbimise suundumuste jätkudes on aastal 2025 vett napilt maakera kolmest elanikust kahel (Veebileht mageveevarudest..., 2009). 1. Magevee-varud Maakera veeressursid on piiratud., eriti magevee-varud. Maa pinnast on umbes kaks kolmandikku kaetud veega, vaid väike osas sellest ehk 2,5% kuulub mageveele. Sellest omakorda kaks kolmandikku paikneb liustike ning jääkattena poolustel ja muudes piirkondades. Maapõues paikneb umbes üks kolmandik magevee-varudest, millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav (Maakera piiratud veevarud...).
vaid väikeseks ojaks. Kaevude süvendamise tagajärjel on suurenenud nende kaevude arseenisisaldus sellise määrani, mis on nii inimestele kui ka loomadele eluohtlik. Paraku ei taastu põhjavesi piisavalt kiiresti. Näiteks langeb põhjaveetase USA-s, Hiinas ja Indias pidevalt, sest nendes riikides kulutatakse põhjavett kiiremini kui see taastuda jõuab. Vett vajatakse ka toiduainete tootmisel 70 protsenti kogu maailma mageveevarudest kulub põllumaade niisutamiseks, näiteks ühe kilogrammi nisu tootmiseks vajatakse umbes tuhat liitrit vett. 2.2. PÕLDUDE NIISUTAMINE ON PROBLEEMIKS UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse,Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) on uurinud 180 riiki ja piirkonda ning leidnud, et viiendik neist kasutab üle 40 protsendi uuenevatest veevarudest just kastmiseks. Samas on põllumajanduses vee kasutamine hädavajalik selleks, et rahuldada kasvava elanikkonna toiduvajadust.
väikeseks ojaks kitsenemise. Kaevude süvendamise tagajärjel on suurenenud nende kaevude arseenisisaldust määrani, mis on nii inimestele kui ka loomadele eluohtlik. Paraku ei taastu põhjavesi piisavalt kiiresti, näiteks langeb põhjaveetase USA-s, Hiinas ja Indias pidevalt, sest nendes riikides kulutatakse põhjavett kiiremini kui see taastuda jõuab.Vett vajatakse ka toiduainete tootmisel. 70% kogu maailma mageveevarudest kulub põllumaade niisutamiseks, näiteks ühe kilogrammi nisu tootmiseks vajatakse umbes tuhat liitrit vett. Põldude niisutamine on probleem: UNESCO aruandes uuritud 180 riigist ja piirkonnast kasutab 20% rohkem kui 40% uuenevatest veevarudest kastmiseks. Samas on põllumajanduses vee kasutamine vajalik selleks, et rahuldada kasvava elanikkonna toiduvajadust. Üheks võimaluseks veeprobleemi lahendamisele kaasa aidata, on vett säästlikult tarbida
kaasa toonud järjest suurenenud veeressursi nõudluse linnastutes (WWAP, 2009). Rahvusvahelise Veemajandus Instituudi prognoosi kohaselt kasvab kogu tsentraalse vee tarbimine järgmise 30 aasta jooksul ligi poole võrra (TSO, 2011). Kuigi ligikaudu 70% meie planeedi pinnast on kaetud veega, moodustab magevesi sellest vaid u. 3,5%, millest omakorda ⅔ asub igikeltsas (WWAP, 2014). Seega on inimeste kasutuses u. 1% kogu maailma mageveevarudest ning seegi on jaotunud riigiti väga ebavõrdselt - peamiselt Euroopa aladele (vt. lisa 3). Kogu maailma mastaabis asub ligi 60 % maismaast veevaeses tsoonis ja vähemalt 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse käes (World Resource Institute, 2013). Samuti esineb ressursi ületarbimine – üle 160 miljoni kuupmeetri vett ammutatakse aastas enam, kui seda suudetakse regenereerida (WRI, 2013). Hoolimata asjaolust, et linnarahvastiku osakaalu suurenemine toob tulevikus endaga kaasa
saarekeste – laidude ahel. Riasrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed. Need lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Dalmaatsia rannik- rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. 13. Miks on liustikud meile tähtsad? Liustikud on meile tähtsad, sest seal peitub 2/3 maailma mageveevarudest, kujundavad pinnamoodi. Reguleerivad maailmamere taset, kliimamuutuste indikaatorid, tänapäeval on liustikega kaetud u 10% maismaast. 14. Millistes tingimustes tekivad liustikud? Peab olema palju sademeid, madal temperatuur(alla 0˚C), soojal perioodil ei tohi kogu jää/lumi ära sulada. 15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul? Mägiliustik libiseb mägedest mööda orgusid alla. Mandriliustik liigub paljudes eri
Maailmas on vaid kolm järve, Baikal Siberis, Tanganijka Ida-Aafrikas ja Kaspia Kesk-Aasias, millede maksimaalne sügavus ületab 1000 m. Üle 400 m sügavusega järvi on ainult 20. Maailma sügavamad järved on kõik tektoonilise päritoluga. Maailma suurim siseveekogu on soolaseveeline Kaspia meri (370 992 km²), suurim magevee järv aga Ülemjärv (84 243 km²) Põhja-Ameerikas. Baikal sisaldab umbes viiendiku maailma mageveevarudest (23 000 km³), jäädes pisut alla Suur Järvistu kogumahule (24 620 km³). Maailma 12-st suurimast magevee järvest paikneb 8 Põhja-Ameerika mandril ja neist viis asuvad Saint Lawrence'i jõe ülemjooksul. Pindala:·Kaspia meri 371 000 km² ·Ülemjärv 82 100 km² ·Victoria 68 800 km² ·Huron 59 600 km² ·Michigan 57 800 km² Ruumala: ·Kaspia meri 78 700 km³ ·Baikal 23 600 km³ (1/5 maailma mageveest) ·Tanganjika 18 900 km³
veekasutusest. Ainult 0,26% kogu magevee-varudest on kättesaadav maapinalt, seda siis jõgedest, järvedest ja muudest veekogudest. Kogu maa veevarudest moodustavad kergesti ligipääsetavad magevee-varud seega vaid 0,08%. Samas on UNESCO hinnangul globaalne nõudlus viimase sajandi jooksul suurenenud enam kui kuus korda – see on rohkem kui kaks korda kiirem maailma rahvastiku hulga kasvamisest. Merevesi moodustab veevarudest 97%, magevesi aga 3% (mageveevarudest ligi 24% liustikud ja igilumi, 10% põhjavesi). Praeguste arengute jätkudes on 2/3 maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Juhul kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnagul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid. Ainuüksi selliste stsenaariumite võimalikkuse tõttu on põhjust üha tõsisemalt rääkide globaalsest veekriisist. Lisaks muudele teguritele on kliimamuutused ning inimtegevuse osa
annaabi.ee 
