jänes ole, et eest ära jookseb", ,,Huoleldus on laiskuse ema", ,,Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed"; antiteetilisetes parallelismides: Õp 10:4 ,,Laisk käsi toob vaesuse, aga virgad käed teevad rikkaks", samuti Õp 10:5; 12:27; 13:4; 14:19; 21:26. Vanasõnades: nt ,,Kes tööd teeb, see süüa saab; (aga) kes laiskust peab, see nälga näeb", Kes palju teeb, see palju saab; (aga) kes vähe teeb, see vähe saab", ,,Tegijal juhtub mõndagi, (aga) magajal ei midagi". Samuti on didaktilised kirjeldavad pildid, kui neid nii võiks nimetada: Õp 6:7-8; 24:30-32. Kõnekujunditena esineb Õpetussõnades ja vanasõnades ka elliptilisust: Vanasõnades: Laisk lähteb suil vilusse, talvel ------ ahju paistele. Ei virgal puudu tööd ega laisal ------ aega.
Konspekti põhi Moto: Uni on inimese jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Miks on vajalik üks kolmandik oma elust maha magada?. Uni on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Unevajadus on individuaalne. Ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele? Uneuurijad eristavad magajal nelja nn mitte-REM-une staadiumi ja REM- ehk kiiret und (REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused), mis vahelduvad teatud perioodilisusega. Uni koosneb 4-5 unetsüklist, mis algavad mitte-REM- ja lõpevad enamasti REM-unega. Unetsükkel kestab umbes 90-100 minutit ja tavaliselt on igas unetsüklis on 5 faasi... Selgitage, mida need une faasid tähendavad · NREM 1 faas: · NREM 2 faas: · NREM 3 faas: · NREM 4 faas
93.Sõpru tuntakse hädas. 94.Süües kasvab isu. 95.Targem annab järele. 96.Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. 97.Tark mõtleb esiti, rumal kahetseb pärast. 98.Tarkus ei küsi süüa, vaid annab süüa. 99.Tarkus tuleb tagantjärele. 100. Tarkust ei saa kulbiga pähe tõsta. 101. Tasa sõuad, kaugele jõuad. 102. Tee nalja naljaga, aga mitte terariistega. 103. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal 104. Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi. 105. Terav keel tõstab tüli. 5 106. Tänasida toimetusi ära viska homse varna. 107. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi. 108. Töö kiidab tegijat. 109. Tühi kõht on kõige parem kokk. 110. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. 111. Valel on lühikesed jalad. 112. Vanasõna ei valeta. 113. Vihastamine teeb vanaks. 114. Virga poole vaatab igaüks, laisa poole pööratakse selg. 115
Sellist olukorda saab parandada korraliku unega, mille jooksul nähakse unenägusid. UNI: Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magajal on muutunud hingamine, pulsi sagedus, ta võib võpatuda ja aeg-ajalt ennast pöörata. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Keskmiselt on öise une pikkus vahemikus 6 9 tundi, mille jooksul läbib inimene neli või viis erinevat tsüklit, igaüks kestvusega umbes üheksakümmend minutit. Need tsüklid vahelduvad lühikeste ärkveloleku perioodidega. Iga unetsükkel koosneb viiest faasist (välja töötatnud
Vanaema ei mäleta, aga vist järgmisel päeval hakkas sõit Siberi poole. Nende vagunis oli üle 20 inimese. Kui rong liikuma hakkas oli pisaraid palju. Üks naine, kes oli tahtnud poja venna juurde jätta vandus hirmsasti, aga ei nutnud. Kui nad üle Narva piiri sõitsid, siis terve rongitäis rahvast laulis meie Eesti hümni, paljudel oli ka pill kaasas, mida ka mängiti. Nende vagunil olid küll aknaaugud, aga klaase ees ei olnud ja tihti hommikuti ärgates olid tekid akna all magajal härmas. Vanaema ei mäleta enam, aga kui rong tegi peatuse, siis said nad endale vett ja puid tuua ja ka suppi ning leiba anti, aga kui tihti neid peatusi oli, ta ei mäleta. Nad olid teel kaks nädalat. Kui neid siis ükskord Abakani jaamas vagunist välja käsutati koos pampudega. Siis ei teadnud keegi, kuhu neid viiakse. Aga varsti hakkasid autod tulema, jälle istusid nad autokasti, aga kuhu edasi, olid ikka nad ootuses, et saaks kord juba kohale
vürtsikad ja rasvased toidud, alkohol, uimastid ja ravimid, haigus. Kuigi halbu- ja õudusunenägusid peetakse igapäevakogemustega toimetulekul normaalseks ilminguks, soovitab IASD konsulteerida terapeudiga, kui need püsivad intesiivsetena (Adelbert 2011). Õudusunenägudest vabanemiseks aga tuleks esiteks üritada eemaldada eelnevalt nimetatud tegurid. 2.4. Luupainajad Tihti ei tehta vahet õudusunenäol ja luupainajal. Luupainaja on unenägu, mis võib põhjustada magajal tugeva negatiivse tunde, milleks on enamasti hirm. Unenägu võib sisaldada situatsioone, kus inimene tunnetab ohtu, ebamugavust, vaimset või füüsilist terrorit. Kannataja on tavaliselt ärkvel ja püüab abi saada, kuid ei ole selleks võimeline ning samuti ei saa ta mõneks ajaks enam und. Õudusunenägu on tavaline unenägu, mis tekitab magajas hirmu ning ebamugavustunde ning mille tulemusena ärgatakse. Luupainaja aga paneb inimese
Kat on asendamatu ja kõige kavalam. Jõuame armetusse kohta, kus pole midagi, järsku imub Kat, käes leivapäts ja hobuseliha. See on uskumatu, kust ta neid asju välja võlub. Ta hiigelnumber oli kord 4 konservitoosi homaare. Himmelstob tuleb rindele. Tjadenil on ta vastu suur viha, kuna kord üritas ta kasvatada teda. Nimelt on Tjaden voodimärgaja, ja Himmelstob leidis teise samasuguse ja pani nad narisse magama, üks üles, teine alla. Kõige hullem oli alumisel magajal, ja järgmisel päeval toimus vahetus. See ei andnud mingeid tulemusi. Haie on ka meiega liitunud. Temaga elasime üle ühe kauneima päeva kroonus. Himmelstob ei saanud meist jagu, kuna Krop kavatses pärast sõda postkontorisse tööle minna, ja Himmelstobi seal kamandama hakata, nimelt tal amet oli kirjakandja. Ühel õhtul ootasime, kui Himmelstob kõrtsist tuleb, et talle peksa anda, esimesena sai jaole Haie, ja kui Himmelstob röökis, siis
kes asusid uuesti maja ja selle ümbrust rangelt läbi otsima. Kuna ma aga olin kindel, et mu peidukohta pole võimalik avastada, ei häirinud see mind põrmugi. Politseinikud käskisid mul neid läbiotsimisel saata. Nad ei jätnud ühtki nukatagust ega nurka läbi uurimata. Lõpuks läksid nad kolmandat või neljandat korda alla keldrisse. Mul ei värisenud ükski lihas. Mu süda lõi rahulikult nagu süütul magajal. Sammusin ühest keldri otsast teise. Panin käed rinnale vaheliti ja kõndisin muretult edasi-tagasi. Politsei oli igati rahul ja valmistus lahkuma. Ma ei suutnud oma rõõmu talitseda. Ma lausa põlesin, et võidurõõmsalt öelda kas või üksainus sõnagi, nii et nad oleksid täiesti veendunud minu süütuses. „Härrased,” ütlesin ma lõpuks, kui kogu seltskond hakkas trepist üles minema, „mul on hea meel, et olen suutnud te kahtlusi vaigistada. Soovin teile head tervist ja pisut
vägi, sel võimus 10 F. Täisparallelistliku ülemastme ja indikatiivse põhitasandiga tekstid · Parallelismis mitmesugust vastanduvad lihtlaused: Küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse; Väsib andja, ei väsi vastavõtja; Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene; Noorel nugise silmad, vanal varese silmad; Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu; Tegijal tööd, magajal und · Parallelismis mitmesugust sünonüümsed lihtlaused: Kodus laps kuulsam, ahju pääl ausam; Viha võtab vilja maast, kadedus kalad merest; Mure teeb mustaks, häda halliks; Merel silmad, metsal kõrvad; Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast; Sädemest tuli, sõnast tüli; · Parallelismis ebamäärase sisusuhtega lihtlaused: Meest sõnast, härga sarvest; Õigus maamehel, õigus meremehel; Üks tahab ema, tõine tütart; Rikkal raha, vaesel latse
Otsitakse ja vahel ka leitakse nähtuste vahel seoseid. Vajadusel tõlgendatakse midagi ümber või mitte. Näiteks kui unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm on üksteisest absoluutselt eristamatud ja neis kahes ,,erinevas" reaalsuses ollakse TÄPSELT ühtviisi teadvusel, siis JÄRELIKULT on need näiliselt kaks erinevat teadvusseisundit tegelikult üks ja sama. See tähendab sisuliselt seda, et kui unenäomaailmaga EHK virtuaalmaailmaga kaasneb magajal ( unenäos ) teadvuslik seisund, siis JÄRELIKULT peab ka ärkvel oleku maailmaga ( ehk mis on samuti virtuaalmaailm ) kaasnema inimesel teadvuslik seisund seda siis ärkvel olles. Aju loodud virtuaalmaailm ja teadvus ajus on omavahel väga seotud. See kehtib nii unenägude kui ka ärkvel oleku korral. Kuid unenägude korral on seda selgemini näha. Kui virtuaalmaailma ei ole ajus olemas ( seda ei moodustu ), siis ei ole inimene ka teadvusel. Kehtib ka vastupidine olukord
nähtuste vahel seoseid. Vajadusel tõlgendatakse midagi ümber või mitte. Näiteks kui unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm on üksteisest absoluutselt eristamatud ja neis kahes ,,erinevas" reaalsuses ollakse TÄPSELT ühtviisi teadvusel, siis JÄRELIKULT on need näiliselt kaks erinevat teadvusseisundit tegelikult üks ja sama. See tähendab sisuliselt seda, et kui unenäomaailmaga EHK 15 virtuaalmaailmaga kaasneb magajal ( unenäos ) teadvuslik seisund, siis JÄRELIKULT peab ka ärkvel oleku maailmaga ( ehk mis on samuti virtuaalmaailm ) kaasnema inimesel teadvuslik seisund seda siis ärkvel olles. Aju loodud virtuaalmaailm ja teadvus ajus on omavahel väga seotud. See kehtib nii unenägude kui ka ärkvel oleku korral. Kuid unenägude korral on seda selgemini näha. Kui virtuaalmaailma ei ole ajus olemas ( seda ei moodustu ), siis ei ole inimene ka teadvusel. Kehtib ka vastupidine olukord
Otsitakse ja vahel ka leitakse nähtuste vahel seoseid. Vajadusel tõlgendatakse midagi ümber või mitte. Näiteks kui unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm on üksteisest absoluutselt eristamatud ja neis kahes „erinevas“ reaalsuses ollakse TÄPSELT ühtviisi teadvusel, siis JÄRELIKULT on need näiliselt kaks erinevat teadvusseisundit tegelikult üks ja sama. See tähendab sisuliselt seda, et kui unenäomaailmaga EHK virtuaalmaailmaga kaasneb magajal ( unenäos ) teadvuslik seisund, siis JÄRELIKULT peab ka ärkvel oleku maailmaga ( ehk mis on samuti virtuaalmaailm ) kaasnema inimesel teadvuslik seisund – seda siis ärkvel olles. Aju loodud virtuaalmaailm ja teadvus ajus on omavahel väga seotud. See kehtib nii unenägude kui ka ärkvel oleku korral. Kuid unenägude korral on seda selgemini näha. Kui virtuaalmaailma ei ole ajus olemas ( seda ei moodustu ), siis ei ole inimene ka teadvusel. Kehtib ka vastupidine olukord
annaabi.ee 
