aru- või sookask, samas mõõdus kuuseätt, väga harva ka haab või pihlakas. Rabades pole puuhakatiste vahel konkurentsi eluruumi pärast, siin üritavad puutaimed ellu jääda täiesti sobimatus keskkonnas. Hiljem suuremaks kasvanuna konkureerivad nad teiste taimedega vaid väheste mineraalsete toitainete pärast. Rabades võib väga harva leida ka soo- ja vaevakase hübriide. Arukase ja madala kase hübriidi (millest kirjutatakse Eesti floora IV köites) tuleb ilmselt siiski otsida rohkem madalsoodest. Aga madalsood? Kas ka seal võib leida midagi ootamatut? Ilmselt mitte. Madalsookaasikud koosnevad tõepoolest ainult sookaskedest. Siin on sookase päriskodu - need keskkonnatingimused on ilmselt kõige rohkem mõjutanud sookase evolutsiooni. Võõras (arukask, aru- ja sookase hübriid) seal kasvuruumi ei leia. Samamoodi, üksnes sookase päralt on ka siirdesood. Mõlemas võib kasvada madal kask. Ka arukasel on oma kuningriik - arumetsad. Laane-, palu- ning Kesk- ja Lõuna-
luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised
Herman Karol Hõrrak 6.B Tallinna Reaalkool 2014 Mis on siirdesoo? Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk ehk üleminek madalsoost kõrgsooks. Siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas kuid vähem kui madalsoos. Siirdesoo kaasik http://maeopik.blogspot.com/2010/02/siirdesoo.html Soo tegurid Siirdesood arenevad madalsoodest. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused Madalsoo ja raba erinevus moodustavad turbakihi. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-16-2.h Turba tekke kiirus sõltub tm taimede lagunemise kiirusest.
247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega (soomets). Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Rabasse tuleb vett juurde peamiselt sademetest. Vesi koguneb väikestesse veekogudesse - älvestesse ja laugastesse. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks
ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. Rebäse järv. Sood ja rabad Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%. Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood.
Vaated Karula kõrgustiku kuppelmaastikule, metsadele, niitudele. Sood ja rabad Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust. Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades. Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel. Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine. Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood Märgalade
niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turbakihtidesse ja orgaanilised jäänused kõdunevad aeglaselt. Seepärast ongi sood ja rabad kaetud paksu taimejäänustest koosneva turbakihiga, mida sageli kasutatakse kütteturbana, kasvuhoonete muldade koostises, balneoloogias jne. Protsessidel, mis toimuvad soostumisel, on eriti suur tähtsus liigvee ärajuhtimisel ja melioratsioonil üldse. 4. Kuidas erinevad veelahkmesood ja rabad toitumise poolest siirde- ja madalsoodest? V: Veelahkmesood ja rabad toituvad sademetest. Siirdesoo toitub põhjaveest ning sademetest. Madalsood toituvad veekogude veest ja põhjaveest. 5. Kus on otstarbekas kasutada rabaturvast ja madalsoo turvast? V: Rabaturvast turvast on otstarbekas kasutada loomade allapanuks ning väetiste ja absorbeerivate ainete valmistamiseks. Madalsooturvast kasutatakse briketi tootmiseks. 6. Millistes tingimustes toimub muldade leostumine ja millistes sooldumine?
Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid.
Sookasepuistute tootlikkus on märgatavalt madalam kui lodumetsades, boniteet tavaliselt IV-Va. Harvem leidub mändi ja männikuid. Mõnel pool kasvab sookaasikutes kaaspuuliigina sanglepp. Kuivendamata madalsoodel ja madalsoometsades kasvab ka üksikuid kuuski, rohkem küll alusmetsana. Pärast madalsoode kuivendamist hakkab järk-järgult kuuse osatähtsus suurenema ning aja möödudes moodustuvad kuuse enamusega puistud. Ligi pooled madalsoodest on kaetud alaboniteediliste puistutega või on hoopis lagedad (riigimetsas on käesoleval ajal lagedaid madalsoid ligikaudu 10%). Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Ka raiestikel kasvavad põhiliselt tarnad ja kõrrelised. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo Siirdesoo kasvukohatüüp on tavaliselt tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik.
muldadel kuni 10-15%, turvasmuldadel 30- 40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI- VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S'; S''; S''' ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata
muldadel kuni 10- 15%, turvasmuldadel 30-40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI-VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT - ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S?; S??; S??? ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid
Muld: esinevad potentsiaalselt viljakad õhukesed-, keskmise sügavusega, harvem sügavad madalsoomullad M´, M´´, samuti õhukesed või keskmise sügavusega lammi- madalsoomullad AM´, AM´´. Turvas on kogu lasundi ulatuses hästi lagunenud, kõrge mineraalainete- (tuhasus ülaosas üle 10%) ja lämmastikusisaldusega, mõõdukalt kuni nõrgalt happelise reaktsiooniga (pHKCl 5,0-6,5, toorhuumuslikel mätastel ka happelisem). Veereziim: erinevalt päris-madalsoodest toimub lodus soostumine läbivoolulise toiterikka veega, kõrge veeseis püsib mätastevahelistes lohkudes pikemat aega ja ainult kestvalt kuivadel perioodidel laskub mõnekümne sentimeetri sügavusele. Puurinne: sügavama turbaga aladel domineerib sookask, õhema turbaga lodudel sanglepp. Kohati võib üsna rohkesti kasvada ka kuuske. Sagedased on tormiheited, mis soodustavad mikroreljeefi liigestumist. Boniteet II III.
Soometsa kutsutakse ka loduks. Raba all mõistetakse sambla- või puhmasood. Väga märga laugastega sood kutsutakse märeks. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Siirdesood arenevad madalsoodest. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Need on mätlikud kidurate sookaskedega ja madalsoole ning ka rabale iseloomuliku rohurindega. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad
annaabi.ee 
