-võrdlevõiguslik. Võrdlevõiguslikus analüüsis lähtutakse ühe õiguse institutsiooni või instituudi regulatsiooni erinevates õiguskordades (sh hiljuti toimunud ja lähiajal kavandatavaid muudatusi). Õigusakti mõjude analüüs: -eelnev -järelanalüüs ÕIGUSAKTI KONTROLL Vastavuskontroll on konkreetsele juhtumile õigusliku hinnangu andmine. Normianalüüs on üldisele õigusnormile õigusliku hinnangu andmine. Normikontrolli raames kontrollitakse madalamalseisva üldnormi vastavust kõrgemalseisvale üldnormile. Abstraktse normikontrolliga on tegemist siis, kui kahte üldakti või nendes sisalduvaid õigusnorme võrreldakse nii nagu need on väljaspool konkreetse juhtumi konteksti. Konkreetse normikontrolliga on tegemist siis, kui hinnatakse, kas madalamalseisva õigusakti rakendamine konkreetsel juhtumil viis kõrgemalseisva õigusaktiga kooskõlas oleva tulemuseni. ÕIGUSE TEOSTAMINE(viisid)
seostest, seostest kohtulahendite, haldusaktide ja muude dokumentidega · Õigusajalooline analüüs lähtutakse ühe instituudi ajaloolisest arengust, · Võrdlevõiguslik analüüs lähtutakse hiljuti toimunud ja tulevikus toimuvatest muudatustest õiguses Vastavuskontroll hinnatakse konkreetse juhtumi vastavust üldistele õigusnormidele ehk kas koostatud üksikakt vastab üldaktile. Normikontroll kontrollitakse madalamalseisva üldnormi vastavust kõrgemalseisvale üldnormidele. Abstraktses normikontrollis kontrollitakse kahe üldakti vastavust väljaspool konkreetse juhtumi konteksti. Konkreetses normikontrollis kontrollitakse, kas madalamalseisva õigusakti konkreetse juhtumi raames on rakendatud nii, et see on kooskõlas kõrgemalseisva õigusaktiga. Kaalutusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda erinevate otsuste vahel. Iseloomustab sõna ,,võib", ,,on õigus"
enamuse õigus otsustada, avaliku halduse teostamine on piiritletud PS ja seaduste raamidega, kodanike arvamuste arvestamine. 4. Õiguspärasuse printsiip haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale ega tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse sisuelementideks on: · Seaduslikkus e legaalsus halduse ülimuslikkus, avalik administratsioon on õigustatud tegutsema siis, kui seadus annab selleks volituse, üldaktide primaat üksikaktide suhtes, madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. · Isikute võrdsus Haldusvahendite õiguslik toime kodanikule · Koormava haldusega on tegemist siis, kui haldus sekkub kodaniku õigussfääri ja piirab tema vabadust või omandit, kokkuvõtvalt kui haldus kohustab ja koormab kodanikku. Haldus on käskivas rollis ja viib oma käsud vajadusel ka sunniviisiliselt ellu. · Soodustava haldusega on tegemist siis, kui haldus annab kodanikule toetusi ja muid soodustusi
avaliku halduse teostamine on piiritletud PS ja seaduste raamidega, kodanike arvamuste arvestamine. 4. Õiguspärasuse printsiip haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale ega tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse sisuelementideks on: · Seaduslikkus e legaalsus halduse ülimuslikkus, avalik administratsioon on õigustatud tegutsema siis, kui seadus annab selleks volituse, üldaktide primaat üksikaktide suhtes, madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. · Isikute võrdsus Haldusvahendite õiguslik toime kodanikule · Koormava haldusega on tegemist siis, kui haldus sekkub kodaniku õigussfääri ja piirab tema vabadust või omandit, kokkuvõtvalt kui haldus kohustab ja koormab kodanikku. Haldus on käskivas rollis ja viib oma käsud vajadusel ka sunniviisiliselt ellu.
- Seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; - Avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud PS § 3. - Subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; - Üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; - Madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Legaalsus. See tähendab esiteks seda, et õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid
Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas. Kassatsiooniastme (riigi-) kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. Kassatsiooniastme kohus erineb apellatsiooniastme kohtust selle poolest, et kassatsiooniastme kohus ei saa reeglina muuta tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi
Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas. Kassatsiooniastme (riigi-) kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. Kassatsiooniastme kohus erineb apellatsiooniastme kohtust selle poolest, et kassatsiooniastme kohus ei saa reeglina muuta tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi
1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine
1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine
apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja teistmine lubatud, kui: põhjendatust. 1. tühistatakse teistitavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel Kassatsiooniastme kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, aluseks olnud teine kohtuotsus või määrus, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. 2. ilmneb kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud kohtul teistitavas kriminaalasjas otsuse või määruse tegemisel teada. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes (Konventsiooni 3.14
apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja teistmine lubatud, kui: põhjendatust. 1. tühistatakse teistitavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel Kassatsiooniastme kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, aluseks olnud teine kohtuotsus või –määrus, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. 2. ilmneb kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud kohtul teistitavas kriminaalasjas otsuse või määruse tegemisel teada. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes (Konventsiooni 3.14
rk. ee/cgi-bin/thw?$%7BBASE%7D=akt&$%7BOOHTML %7D=rtd&TO=5&TA=1999&AN=1914 . 16 Kahjuks ei rahuldanud need määrused notarite praktilisi vajadusi. Õigusriigi põhimõtted nõudsid, et avalik-õiguslikud toimingud oleks reguleeritud seadustega, kättesaadavalt, mõistetavalt ja ka kõikidele ühiselt tõlgendatavana. Samas oli avalik tõestamine pikka aega reguleeritud seadusest madalamalseisva aktiga ministri määrusega. Seetõttu hakati välja töötama tõestamisseadust. Paljud notariaalseaduse normid vajasid parandamist ning täiendamist, et likvideerida tekkinud kitsakohad ja ajakohastada seadust ning kuna osa norme pidi paratamatult üle kanduma tõestamisseadusse, oli otstarbekam koostada ja vastu võttta notariaadiseaduse uus redaktsioon, kui lappida ja parandada vana.33 Lähtudes sellest probleemist alustas Justiitsministeerium 1997. aastal tõestamisseaduse
Seega tõstab pädevus üldiselt haldustegevuse efektiivust. Näiteks KOV pädevus – kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega mõne teise isiku kätte, lahendatakse KOV poolt. Pädevuse liigid Reaalpädevus – pädevus seoses ülesande valdkonnaga Territoriaalpädevus – pädevus seoses haldusorganite tegevusega mingil kindlal territooriumil Instantsiline pädevus – kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus – milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). Valitusasutuste hallatavad riigiasutused – avalikku võimu ei teosta. Põhiülesanne on
2. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine
seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud põhiseaduse §s 3; subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Ka üksikaktide süsteemis esineb vastav astendus, mille aluseks on subordinatsioonisuhted; 2) egaalsus
seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud põhiseaduse §s 3; subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Ka üksikaktide süsteemis esineb vastav astendus, mille aluseks on subordinatsioonisuhted; 2) egaalsus
annaabi.ee 
