KASUTAMINE HALJASTUSES vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses tüve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lõhestuvuse tõttu murduvad vanadel puudel kergesti tüveharud, kui need kukuvad tänavale, siis võivad need segada liiklust vaher on kiire kasvuga, kena ja külmakindel puu, mida on ilupuuna kasvatatud juba sajandeid viimasel ajal on liigist saadud hulganisti madalakasvulisi kultivare (kultuurtaime sorte), mida istutatakse maantee äärde vaher talub hästi kärpimist ja sobib bonsaiks (juured ei ole maaga ühenduses) VAHTRA VÕRSED PUNAKASPRUUN PUNG ÕITSEV VÕRSE KAKSIKTIIBVILI HÕLMADE VAHELINE VÄLJALÕIGE VAHTRALEHT Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://public.fotki
kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi. Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid. Väetada saab ka kompostiga ja see parandab põhiliselt mulla omadusi. Kui komposti on lisatud sõnnikut, siis on see ka väetise eest. Puutuhk on ka väetise
seahernes ja alpi ristik. Lk 3 Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab mitmeid liigirikaste madalsoode jaoks tüüpilisi taimeliike: raud- ja ääristarn, pruun sepsikas, pääsusilm, lemmelill, ädalalill; esineb madalakasvulisi jässakaid mände. Siinsetesse niiskusreziimi, mikrokliima ja mullastiku poolest erilistesse tingimustesse on püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus taimeliik, mis sai endale nimeks saaremaa robirohi . Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga ja lõunapiiril alpi võipätakas. Kasvab rohkelt käpaliste sugukonna liike: lõhnav käoraamat, soohiilakas ; kahkjaspunane,
Sood Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab mitmeid liigirikaste madalsoode jaoks tüüpilisi taimeliike: raud- ja ääristarn, pruun sepsikas, pääsusilm, lemmelill, ädalalill; esineb madalakasvulisi jässakaid mände. Siinsetesse niiskusreziimi, mikrokliima ja mullastiku poolest erilistesse tingimustesse on püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus) ja lõunapiiril alpi võipätakas (Pinguicula alpina)
kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. 5.1 TAIMESTIK Taimed katavad väikest osa Islandi saarest. Islandi looduse viljatuse põhjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Kunagi on Islandil kasvanud rikkalik mets, kuid see on ammustel aegadel viikingite poolt maha raiutud. Uus aga ei saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti on Islandil madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Ka laavaväljade keskel võib kohata sitkeid lillemättaid. Sammal ja vaevakasepõõsad katavad sageli vana laavat, pehmendades muidu viljatut loodust. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. 5.2 LOOMASTIK Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.
Imetajaid elab tundrates vähe. Taimkate Taimestikuga on Islandi pindalast kaetud vaid veerand. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Vanal laaval esineb sammalt ja vaevakase põõsaid. Põhja- ja idarannikul on taimestik on tundrale iseloomulikult maadligi ja tagasihoidlik. Kunagi kasvanud mets on ammustel aegadel maha raiutud. Uus aga ei ole saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti esineb madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Vaevakask Väga külmakindel tundrataim, mistõttu Island sobiv kasvupaik. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab turvastunud happelisi muldi. On kohastunud ka toitainetevaeses mullas kasvama. Kõrgus on 20120 cm, Islandil kääbuskasvuga madala põõsana. Tundra taimedele iseloomulikult juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Külmunud maa
osa tagasi 5-10cm kõrguselt. Madalakasvulised leeklilled eelistavad kuivemat päikesepaistelist kasvukohta. Lepivad tavalise parasniiske aiamullaga. Rikkalikuks õitsemiseks vajavad lubjast, rähkset, kuid toitaineterikast mulda. Kõrgekasvulisi leeklilli kasutatakse rühmadena püsilillepeenras ja suurematel haljasaladel, võib istutada ka põhjapoolsetele peenardele, kuhu sageli on raske sobivaid lilli leida. Sobivad hoonete, tarade, ilupuude ja põõsaste ette. Kaunid lõikelilledena. Madalakasvulisi leeklilli kasutatakse kiviktaimlas, kuivmüüridel, püsilillepeenra eesäärel. Kenad koos teiste padjanditega: ibeeriste, jänesekäppade, kivirikkude, hanerohtude, kadakkaerte, kevadike, kääbus-iiristega ja sarvkannikestega. 19. Magun Üheaastaste või püsikrohttaimede perekond samanimelisest sugukonnast. Umbes 100 liiki, peamiselt Euraasia parasvöötmes ja lähistroopikas. Enamik liike on harjaskarvased; lehed hõlmised või jagused, õienupud longus
Paigutada õigele kohale. Seejärel tuleks põhja kinnitada mõni känd või puujuurikas ning midagi, et kalad saaks tekitada koopaid ja pelgupaiku. Edasi tuleks lisada kruusakiht, mis võiks olla 3-4 cm. Peamine kiht võib olla tekoratiivkruus, et akvaarium oleks ilusam. Kui kruusakiht on lisatud, saab hakata taimi istutama. Selleks tuleks lasta voolikust veidi vett, kuni kogu pinnas on veega kergelt kaetud. Siis tuleks planeerida taimede asukoht. Ette ja keskossa sobib istutada madalakasvulisi taimi ning külgedele ja tagumise klaasseina juurde sobivad kõrgemad taimed. Taimed tuleks istutada gruppidena, muidu võivad nad hakata segama akvaariumi vaatlemist. Taimi ei tohiks istutada liiga lähestikku, sest veetaimed kasvavad tavaliselt kiiresti. Kasutada võib nii elus- kui kunsttaimi. Kui taimed on istutatud, tuleks akvaariumisse paigutada kivid. Akvaariumi täitmine veega. Täitmiseks sobib puhas vesi temperatuuriga 17-22 kraadi
· Marjapõõsaste puhul kasutatakse jagamist juhul, kui toimub emaistandiku väljajuurimine. 27.04.2016 Marje Kask 68 Taimede jagamine 2 · Püsilillede paljundamine sõltub nende õitsemisajast. · Kevadel ja suve algul õitsevaid püsililli jagatakse varasügisel - augusti lõpul või septembri algul. · Suve teisel poolel ja sügisel õitsevaid taimi paljundatakse kevadel aprillis - mais kasvuhoones. · Mitmeid madalakasvulisi püsililli võib jagada kogu kasvuperioodi vältel. Seejuures tuleb vaid jälgida, et taimed jõuaksid enne külmade tulekut juurduda. 27.04.2016 Marje Kask 69 Taimede jagamine 27.04.2016 Marje Kask 70 Põõsaste jagamine 27.04.2016 Marje Kask 71 Jagatud põõsa tagasilõikamine 27.04.2016 Marje Kask 72 Pistokstega paljundamine
pikema kestuvusega(eluiga), kui liblikõielisi üksi kasvatada jääb põld hõredaks ja põld umbrohtub. Segus kasvatamisel täiendavad nad üksteist, seguheina kuivatamine on hõlpsam, sööt kvaliteetsem, vähem kuivatuskadusid, hästi võrsuvad: kerahein, aruhein karjamaa raihein. Kõrge kasvulistel kõrrelistel on saagis ülekaalus pikkvõrsed, mistõttu nimetatakse pealis kõrreliseks. Põldheinaks kasvatakse pealisheinu, madalakasvulisi kõrteveaseid aga juurmisi lehtede poolt rikkalik- aluspõldhein- aasnurmikas, punane aruhein. Põldheina agrotehnika Põldheina kasvatuses jääb valitsevaks ristiku ja kõrreliste segu, sobib enamikule põldudele, Ristiku liigi valik sõltub niiskusest, kuivemale punane ristik, märjale roosaristik. Kõige ökonoomsem kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse küllaldaselt ristikuid, mis siis tõstavad ja parandavad mulla viljakust. Kolmandal aastal lämmastikväetisi 80-100kg/ha.
Segu heina kuivatamine on hõlpsam, saadav sööt on kvaliteetsem, väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks. Näiteks : karjamaa raihein, aas nurmikas, punane aruhein. Põldheina kasvatuses on oluline ristiku ja kõrreliste segu, see kasvab hästi põllumullal. Ristiku liigi valimine sõltub mulla niiskusest. Kuivale mullale punane ristik ja niiskemale ja savisele mullale roosa ristik. Ja kalatiikide ümbrus on märg ja savine
värskeltistutatud taimede krooni kergelt piserdada. Noori taimi ja mõnesid sorte tuleb kaitsta varakevadise päikesepõletuse eest. Selleks on tark asetada peale uut aastat neile ümber kuuseoksi või katta nad õhukese valge riidega. Hiirerikkal talvel on näljast hullunud hiired närinud noorte elupuude koort (Calmia 2011). Elupuid tuleks talveks katta. Kui sügis on kuiv, tuleks taimi kasta ja tüve juurest multsida turbaga või saepuruga 5-7 cm paksuse kihiga. Madalakasvulisi vorme võib painutada maadligi ja katta kuuseokstega. Kõrgekasvulised on parem siduda, ja pärast ümbert siduda kuuseokstega mitu kihti. Võib ehitada karkassi taime ümber, novembris, külmade saabudes, keerata pärgamiinpappi, roguskisse (niinest riie), kottriidesse. Kate võetakse maha kevadel lume sulamisel, pilvisel päeval, vähehaaval. Kõigepealt vabastatakse kuuseokstest, siis koristatakse saepuru tüve ümbert, kuivad lehed, et lumi sulaks kiiremini (Seenemaailm 2011).
kergelt piserdada. Noori taimi ja mõnesid sorte tuleb kaitsta varakevadise päikesepõletuse eest. Selleks on tark asetada peale uut aastat neile ümber kuuseoksi või katta nad õhukese valge riidega. Hiirerikkal talvel on näljast hullunud hiired närinud noorte elupuude koort (Calmia). Elupuid tuleks talveks katta. Kui sügis on kuiv, tuleks taimi kasta ja tüve juurest multšida turbaga või saepuruga 5-7 cm paksuse kihiga. Madalakasvulisi vorme võib painutada maadligi ja katta kuuseokstega. Kõrgekasvulised puud on parem siduda ja pärast ümbert siduda kuuseokstega mitu kihti. Külmade saabudes võib ehitada karkassi taime ümber, keerata pärgamiinpappi, roguskisse (niinest riie), kottriidesse. Kate võetakse maha kevadel lume sulamisel, pilvisel päeval ning vähehaaval. Kõigepealt vabastatakse kuuseokstest, hiljem koristatakse saepuru tüve ümbert ja kuivad lehed, et lumi sulaks kiiremini.
kasulik keskpäeval värskeltistutatud taimede krooni kergelt piserdada [1]. Noori taimi ja mõnesid sorte tuleb kaitsta varakevadise päikesepõletuse eest. Selleks on tark asetada peale uut aastat neile ümber kuuseoksi või katta nad õhukese valge riidega. Hiirerikkal talvel on näljast hullunud hiired närinud noorte elupuude koort [1]. Elupuid tuleks talveks katta. Kui sügis on kuiv, tuleks taimi kasta ja tüve juurest multšida turbaga või saepuruga 5-7 cm paksuse kihiga. Madalakasvulisi vorme võib painutada maadligi ja katta kuuseokstega. Kõrgekasvulised puud on parem siduda ja pärast ümbert siduda kuuseokstega mitu kihti. Külmade saabudes võib ehitada karkassi taime ümber, keerata pärgamiinpappi, roguskisse (niinest riie), kottriidesse. Kate võetakse maha kevadel lume sulamisel, pilvisel päeval ning vähehaaval. Kõigepealt vabastatakse kuuseokstest, hiljem koristatakse saepuru tüve ümbert ja kuivad lehed, et lumi sulaks kiiremini [11]. Kosmeetiline hooldus
annaabi.ee 
