Taiwan 921 earthquake Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu maavärinad sagedased (eriti idarannikul) suurimad kahjud Kesk- Taiwanis Kasutatud kirjandus http://forms2.rms.com/rs/729-DJX-565/images/eq_chi_chi_taiwan_eq.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/1999_Jiji_earthquake https://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpage/usp0009eq0#executive https://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpage/usp0009eq0#map https://media1.britannica.com/eb-media/72...
Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipur...
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magm...
Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel. · Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. · Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale. Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis. Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami. Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid:
Litosfäär-Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. Mineraal -kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Maak- mineraalne maavara. Settekivim-kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim. Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimi...
34. Mis põhjustab maavärinaid ? Maavärinaid võivad põhjustada: - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged tektoonilised maavärinad - Vulkaanipursked - vulkaanilised maavärinad - Maapinna sisselanged - langatusvärinad - Inimtegevus - tehnogeensed Enamlevinud maavärinad on tektoonilised (95%). 35. Millega iseloomustatakse maavärina võimsust ? Mavärina võimsuse iseloomustamiseks kasutatakse nn. Richteri skaalat. Aluseks on tinglik ühik - magnituut (M). 36. Kuidas jaotatakse vulkaane ? Tavaliselt kasutatakse vulkaanide puhul kõige tavalisemat jaotust: lõhe- ja lõõrvulkaanid. 37. Millised on vulkaaniliste pursete produktid ? Vulkaaniliste pursete produktid võivad olla gaasitaolised, vedelad või tahked. Tavaliselt eralduvad esmalt gaasid ja aurud, siis tahked kivimiosakesed ja lõpuks vedel laava. Gaaside eraldumine jätkub ka hiljem. 38. Mis kihid moodustavad maakoore ülaosa ?
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumisp...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
