Valgusenergia – Kehalt kiirgavas valguses olev energia, näiteks päikeselt tulev energia. Taimed kasutavad päikeselt tulevat valgusenergiat ja muudavad selle keemiliseks energiaks. Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).
vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Tehnokraatia – tehnika ja tehnikateadlaste võim. Bioloogine tort – E.P. Odum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina ja see põhineb bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Ontogenees – üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või surmani. Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on keskkonnalt komplekssem või liigirikkam. Ökotoop – taimekoosluse kasvukoht ja abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi väiese maa-alaga. Reklit – liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Optimum – organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonnaparameetri väärtusteka piirkond.
Mõlemale osalisele neutraalsed suhted Neutrlism 0 0 Ei mõjuta üksteist ei positiivselt ega negatiivselt Koosluse mitmekesisus Koosluste mitmekesisus: * Liigiline mitmekesisus * Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline * Geneetiline mitmekesisus Dominantliik on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Servaefekt e ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt) Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni.
3) kliimaksis on seotud suurim kogus orgaanilist ainet ja energiat, aineringe tsüklid on üha suletumad; 4) püsivate ja kliimakskooslusele iseloomulike liikide arv on suurim; 5) esindatud on liikide kõik vanuseastmed; 6) vabu ökonišše ei leidu, palju on spetsialiseerunud liike, sümbioosi ja parasitismi. 11) Mis on ökoton, kirjelda seda ja mis tähtsus looduses on ökotonil? Kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast liigirikkam kui kumbki neist. Ökotonid on liikide kontrsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (mahendab keskkonnakahjustusi) ning geoökoloogilised barjäärid. Veekogude kaldad on ökotonid - vajalikud varje- ja sigimispaigad veega seotud elustikule. 12) Kirjeldage ökosüsteemi energiavoogu ja toitainete ringet. Miks pannakse loomadele soolakive? Miks väetatakse põldu aga mitte metsa?
biotoop) kompleks. Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise reziimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope. Ökoton - kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Endemism liigi levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Kosmopoliit väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. 16. Biosfäär-Maad ümritsev elu sisaldav kiht.
keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekanne) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe. Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted. 60. Ökoton ehk servaala on kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).
ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks 31. Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist. Kultuurmaistus on ökoton (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 33. Biosfäär 1. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2
seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel
seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel
seedeelundite mikroobid • Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. – taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi – loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: • Liigiline mitmekesisus • Struktuurne mitmekesisus – suuruseline – funktsionaalne – ajaline • Geneetiline mitmekesisus • Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel
looduslikumad ja vähem antropogeensed. Väikese laigu eelised Väikeste laikude kogum moodustab taga-plaanimaastikus nn astmekive, mis on sobilikud mõningate sisealade liikide liikumiseks. Väikesed laigud võivad pakkuda elu-paigatingimusi liikidele, kes ei leia sobivaid tingimusi suurtel laikudel suure konkurentsi ja vaenlaste arvu tõttu. Täiendavad elupaikade mitmekesisust lisaks suurtele laikudele. 91. Ökoton - kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplektsem või liigirikkam kui kumbki neist nn servaefekt. 92. Optimaalse laigu kuju pakub erinevaid elupaigatingimusi nii sisealade kui ka servaalade liikidele. Kuju sarnaneb amööbi kujule, kus on nii arvestatav kompaktne sise- ehk tuumikala, liigendatud servaalasid kui ka mõningaid pikemaid ja kitsamaid "sõrmi". 93. 94
11)Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus(biotösnoos) ja selle elupaiga(biotoobu,ökotoobi) eluta keskkond. ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete(aine ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. ökotoop- taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. biotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. ökoton- kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seeepärast keskkonnaltkomplekssem või liigirikkam kui kumbki neist(servaeffekt). 12)Biosfäär-laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kust võib leida elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseis. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ning kus org. ained mõjutavad kivimeid.
orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks.
liikide esinemine kooslustes on ühtlane). Simpsoni indeks - mõõdab domineerimist. Shannon´i ja Simpsoni indeksite väärtused ei erine omavahel oluliselt (kui ühest neist indeksitest arvutada võrdluseks pöördvõrdeline väärtus). 2. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast? Eriti suur liigirikkus piirialadel ehk ökontonidel. Ökoton on kahe järsult erineva koosluse või maastikuosise siirdevöönd, mis sisaldab sageli mõlema elemente, on seepärast keskkonna poolest erinev ning seega liigirikkam kui kumbki kõrvalala. Tekib nn servaefekt. Ökotonid on nt metsa-ja saluservad, põõsastiku-rohumaa piir, veekogude kaldaalad, vabaveealad roostikus. Kultuurmaastikus on ökotonid (hekk, metsariba) liikide konsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (ka seente ja bakterite liigikus on ökotonidel suurem – lagundavad keskkonnajääke), geoökoloogilised barjäärid. 3
2) biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Biotoop - biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles eristatakse mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraaltoitumise reziimi (trofotoop) ja (meso)kliimat (klimatoop). Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ökotonid liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 3 Biosfäär 1) Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg.
(moodustavad maastiku tuuma). Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (näit. Pandivere kõrgustik). Biogeograafilisel rajoneerimisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: üldine liigiline koosseis; endeemsete liikide arv; teatud looma- või taimerühmade puudumine;' iseloomulike (paikkonnale omaste) liikide esinemine. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku
ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Ökotsiid tahtlik elukeskkonna hävitamine (nt. sõjas), mille tagajärjelkõik elav hukkub.
1. koosseisuna, 2. paigutusena e ruumilise struktuurina, 3. talitlusliku e funktsionaalstruktuurina, 4. ajalise struktuurina, 5. geneetilise struktuurina. Selgeid piire on koosluste vahel võimatu eristada, Koosluste ülemineku iseloomustamiseks kasutatakse mõistet KONTIINUM (pidevus). Taimkattel eristatakse topograafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiinumi. Vastand on diskreetsus (katkendlikkus). Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). 124. Erineval tasemel toimuvad ajalised muutused koosluses ja kogu ökosüsteemis. Suktsessioon (primaarne/sekundaarne). Suktessioon e koosluste vahetus – s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. On seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu
annaabi.ee 
