Koort, Kristjan Raud, Ants Laikmaa 2: A.Laikmaa tegevusalad: rajas ateljeekooli, asutas Kunstiseltsi, tegi õppereise erinevatesse riikidess, tegutses loovkunstniku ja pedagoogina, maalis, , Maalis impressionismimõjulisi psühholoogilisi pastellportreid eesti haritlastest 3: A.Laikmaa asutas oma ateljeekooli 1903. aastal, mis oli Tallinnas esimene Eesti kunstiõppeasutus. Ateljeekool alustas tegutsemist Pikal tänaval von Nottbecki majas. 1904. maasta sügisel üüriti suurem korter Niine tänava alguses Kotke majas, kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi 4: Ainsaks õpetajaks oli Ants Laikmaa ise ja kogu õppetegevus seisnes praktilises töös, harjutamise ja juhendamise, tulemuste ühise arutlemise ning vestluse vormis. Iga õpilast püüdis kunstnik juhendada vastavalt selle võimetele ja arengutasemele, ergutada temas iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. Diplomit polnud
aastast Lennart Meri on olnud kaks korda abielus Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri kui kirjanik Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" ,,Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" Ilmus esimest korda 1976. aastal Meri arutleb teoses eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade
Hoppe ja soome keelde,tõlkija Eva Lille. Aastal 1974 avaldas ta raamatu "Virmaliste väraval", mis on reisiraamat Kaug-Põhjast, see raamat tõlgiti some keelde, läti keelde, vene keelde, ungari keelde ja prantsuse keelde. Aastal 1976 ilmus Lennart Meri üks tuntuim raamat "Hõbevalge". 1977 - "Lähenevad rannad" ja 1984 aastal tema teine tuntuim raamat "Hõbevalgem". 1989 aastal ilmunud kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor. 1995 . aastal ilmunud some keelne raamat "Tulen maasta, jonka nimi on Viro".1996 - "Presidendikõned". 1999 - "Botschaften und Zukunftsvisionen: Reden des estnischen Präsidenten" saksa keelde tõlgitud Lennart Meri kõned. Kokkuvõte Lennart Meri oli tark mees, kes andis suure panuse suhete arendamisele ülejäänud maailmaga. Diplomaatilistes ringkondades on ta kõrgelt tunnustatud mees. Andis oma elujooksul välja suhteliselt palju reisiraamatuid ning ta reisis palju. Sisukord: Tiitelleht Elulugu Looming Kokkuvõte Kasutatud kirjandus:
suurimmaksi osaksi suomenkielistä ja ainoastaan vähemmistö puhui ruotsia. Ruotsi oli kuitenkin virkakieli ja kulttuurikieli. Ruotsi pysyi sitten virallisena virkakielenä Suomessa koko yhteisen historian ajan ja vielä Suomen sodankin jälkeen, jolloin Ruotsi menetti Suomen Venäjälle. Vuoden 1863 suuri kieliuudistus muutti suomen kielen asemaa siten, että siitä tuli tasaveroinen ruotsin kanssa ja vähitellen Suomen pääkieli. Suomen itsenäistyessä vuonna 1917 maasta olisi voinut tulla ainoastaan suomenkielinen, mutta monelle oli edunmukaista turvata ruotsin kielen asema ja säilyttää ruotsinkieliset asuinalueet. Tästä johtuen hallitusmuotoon kirjoitettiin vuonna 1919, että Suomessa on kaksi kansalliskieltä, suomi ja ruotsi. Suomi on edelleen kaksikielinen maa, jonka vuodelta 2000 peräisin oleva perustuslaki takaa yhteiskuntapalveluiden, koulutuksen ja tiedonvälityksen molemmilla kielillä.
Pehmeyttä makuun tuo Papua Uusi-Guinean kahvi. Tulivuorien ympäröimänä kypsyvä Guatemala Genuine Antigua tarjoaa suklaisen jälkimaun. Hienon ja vivahteikkaan yhdistelmän viimeistelee perinteistä Presidentti-kahvia hieman tummempi paahtoaste (2). Paulig alkuperämaakahvia Pauligin alkuperämaakahvit tempaavat mukaansa elämysretkelle kahvin juurille. Jokaisella alkuperämaakahvilla on oma jäljittelemätön makunsa, sillä niissä käytetyt pavut tulevat yhdestä maasta toisin kuin perinteiset kahvit, jotka ovat yleensä usean eri maan kahvien sekoituksia. Alkuperämaakahvien tunnusomaiset makuvivahteet syntyvät maaperästä, ilmastosta ja kasvuolosuhteista, joissa kahvipavut ovat kasvaneet. Alkuperämaakahvit ovat kuin viinit. Niillä kullakin on oma ainutlaatuinen ominaismakunsa, jolle myös satokausien vaihtelut antavat omat vivahteensa. Paulig-alkuperämaakahvien sarjaan kuuluvat Paulig Kenya, Paulig Colombia luomu ja Paulig Papua New Guinea.
Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005) 2001 "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) 2007 - "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). 7. Filmid 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled1986 "Kaleva hääled"
· 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) · 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) · 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) · 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) · 1976 "Hõbevalge" · 1977 "Lähenevad rannad" · 1984 "Hõbevalgem" · 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor · 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) · 1996 "Presidendikõned" Lennart Meri tõlkis Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Pierre Boulle'i ja Aleksandr Solzenitsõnit. Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist · 1970 "Veelinnurahvas" · 1977 "Linnutee tuuled" · 1986 "Kaleva hääled" · 1989 "Toorumi pojad" · 1997 "Samaan" Tunnustused
# 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) # 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) # 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) # 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) # 1976 "Hõbevalge" # 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) # 1984 "Hõbevalgem" # 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor # 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) # 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005) # 2001 "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) # 2007 - "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. # 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). Filmid on Lennartil: * 1970 "Veelinnurahvas" * 1977 "Linnutee tuuled" * 1986 "Kaleva hääled"
Haava), "Kuidas juhtus" muusikaelus. (M. Under) · Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti". · Meeskoorilaulud: "Elagu elu", "Mehed" (G. Suits); "Ei ole leelo maasta löütü", "Küll ma laulaks", "Vanapoiss kandis metsa ääres", "Kadaka Kai" (rahvaluule) · Lühikest aega õpetas ta ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1920-1921 ja hiljem 1927-1928). · Nais- ja lastekoorilaulud: Tsükkel "34 rahvaviisi" (rahvaluule, 1910-12); sh.
aineil; 1933) "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. Heiberg; 1938) Segakoorilaulud "Mets kohiseb", "Suur kontsert algab koidu a'al", "Laula mulle unelaulu", "Oh kodumaa", "Luule, see ei tule tuulest" (A. Haava), "Kuidas juhtus" (M. Under) "Meie Leenikene tantsib", "Sügisene lillekene", "Vana aasta öösel", "Mis mulle meeldib", "Allik", "Pilvele", "Sina ja mina", "Koju", "Mälestus" (K. E. Sööt) "Koduta" (E. Aun) Meeskoorilaulud "Elagu elu", "Mehed" (G. Suits) "Ei ole leelo maasta löütü", "Küll ma laulaks", "Vanapoiss kandis metsa ääres", "Kadaka Kai" (rahvaluule) Cyrillus Kreek (1889-1962) Helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht. Arendas ja mitmekesistas oluliselt eesti koorimuusikat. Tema loomingu tähtsaim läte oli rahvamuusika: ta on üles kirjutanud tohutu hulga rahvaviise, eriliseks leiuks tema rahvaviiside kogumistöös on vaimulikud rahvalaulud
esindaja Euroopa Konvendis. Oma kirjaniku karjääri jooksul avaldas ta raamatuid nagu: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes"(reisiraamat Kesk-Aasiast), 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil"(reisiraamat Siberist), 1964 "Tulemägede maale"(reisiraamat Kamtsatkast), 1974 "Virmaliste väraval"(reisiraamat Kaug-Põhjast), 1976 "Hõbevalge", 1977 "Lähenevad rannad", 1984 "Hõbevalgem", 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" (oli kaasautor), 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k., 1996 "Presidendikõned" samuti ka Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Sol?otilde;ni tõlkeid eesti keelde; ja filme soome-ugri rahvastest ja kultuurist, 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled", 1986 "Kaleva hääled", 1989 "Toorumi pojad" ning 1997 "Samaan". Lennart Merile on jagatud autasusid ja tunnustusi: New Yorgi filmifestivali hõbemedal
1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt. 1992-1996 Eesti Vabariigi President 1996 Tagasi valitud AVALDANUD Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Solenitsõni tõlked eesti keelde Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled" 1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Autasud ja tunnustus 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind
1992: Eesti Vabariigi suursaadik Soomes (apr.-okt.) 19921996: Eesti Vabariigi President 19962001: Tagasi valitud Eesti Vabariigi presidendiks Avaldatud raamatud 1959: ,,Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961: ,,Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964: ,,Tulemägede maale" 1974: ,,Virmaliste väraval" 1976: ,,Hõbevalge" 1977: ,,Lähenevad rannad" 1984: ,,Hõbevalgem" 1989: kogumiku ,,1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995: ,,Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (,,Tulen maalt, mille nimi on Eesti") soome k. 1996: ,,Presidendikõned" 17 Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist 1970: ,,Veelinnurahvas" 1977: ,,Linnutee tuuled" 1986: ,,Kaleva hääled" 1989: ,,Toorumi pojad" 1997: ,,Samaan" Autasud ja tunnustused 1977: New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1986: Helsingi Ülikooli audoktor 1996: Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996: Ida-Lääne Vabaduse auhind
lapsed saatsid vanaisale ja indrekule sokolaadi . Isa võtabki natuke seda sokolaadi ja inderks sööb ka sõna lausumata ja minnakse magama . Hommikul ärka tiina õnnelikuna ja annab ülejäänud sokolaadi Andresele et too Maiasmokale Ellile selle annaks. VI Lõpuks taastus Indreku jõud ja ta hakkas kraave kaevama. Kuigi maa oli veel pehme oli selle paks lumi aga indrek sellest ei hoolinud , tähtis oli ka öösel kaevata muidu ei saa hommiku lenam maasta jagu. Isa ütles et mart oli küll kõvam mees aga temagi suur t ülme mihklipäeva ei kaevanud . Kui indrek oli visa ta kaevas nii mardi kui kadri ajal isegi nääride ajal. Kuni lõpuks uues aasta ajal kõik sulama hakkas ja üle ujutas. Tuli järsku külm miis muutus kõik liuväljaks. Nii võttisgi indrek vanad uisud mis olid tvalised puuklotsid mille all raudtera- terva kui habeme nuga ja lasin neile isal panna mingid pehmemad kinnitused et jalgu ei sooniks .Ta
valtaa lt -> ll vallata kertaamme rt -> rr kerrata ompelette mp -> mm ommella kysymyssanat Missä? (suljetussa tilassa) (avoimessa tilassa) Lontoossa tuolilla maassa kadulla elokuvateatterissa tiellä perheessä rautatieasemalla Helsingissä rannalla Mistä? (suljetusta tilasta) (avoimesta tilasta) Lontoosta tuolilta maasta kadulta elokuvateatterista tieltä perheestä rautatieasemalta Helsingistä rannalta Mihin? (suljettuun tilaan) (avoimeen tilaan) Lontooseen tuolille maahan kadulle elokuvateatteriin tielle perheeseen asemalle Helsinkiin torille Illatiivi vastaa kysymykseen Mihin?/Minne
annaabi.ee 
