Eesti riiklus oli 1919. aasta kevadeks juba nii palju kindlustunud, et ägedast sõjategevusest hoolimata suudeti korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning riik põhiseaduslikele alustele panna. Asutav kogu astus kokku 23 Aprillil Estonia saalis, sest oma parlamendihoonet Eesti riigil siis veel polnud. Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialistide liider August Rei Olles kinnitanud Eesti riigi valitsemise ajutise korra, hakkas Asutav kogu menetlema kaht ülimalt olulist seadust- maaseadust ja põhiseadust. Esimene neist võeti vastu 1919. aasta oktoobris, teine 1920- aasta juunis, millega Asutav Kogu volitused ammendusid
linakasvatus. Esiplaanile hakkas tõusma karjakasvatud, mis eeldas rohumaade parandamist, sealhulgas levis puisniitude raadamine. Uuendati hooneid: rajati suuremad loomakasvatushooned, ehitati taluhäärberid. Mandri-Eestis asendusid õlkatused laastukatustega. Taluehituses hakati mõisate eeskujul kasutama palju kiviehitust. Laienes maaparandus, kusjuures oluliseks muutus heinamaade kuivendamine, sest arenev karjakasvatud nõudis paremat sööta. NB. MÕIS Peale 1919 maaseadust hakkas mõisakomplekside kiire allakäik. Osadese mõisahoonetesse paigutati koolid, lastekodud, rahvamajad jms. Paljud mõisad jäid aga kindla otstarbeta ning hakkasid tasapisi lagunema. Viimane side kadus mõisatel omanikega 1939.aastal, mil alanud Teise maailmasõja käigus asusid kõik veel eestisse jäänud baltisakslased- sh endised aadlikest mõisaomanikud elama saksamaale.
Vastus: Alustades kõige üldisemast ja hierarhias kõige kõrgemal asuvast seadusest, vaataksin esmalt Eraõiguse üldseadust. Seal on kirjas, et kui antud seaduses sätted puuduvad, kasutatkse Asjaseaduse sätteid ja kui ka seal puuduvad, siis teiste seaduste sätteid. Seea vaataksin edasi Asjaseadust. Asjaseadusest loeksin välja, et pikaajalise kinnisasja valdamise puhul tekib asjale omanikuõigus ja et maaomandi puhul reguleerib tähtajad maaseadus. Nüüd vaataksin Maaseadust, kust loen välja, et omanikuta maa on riigi oma. Soomaa puhul on aga nii, et kui üks inimene on teda järjepidevalt üle 25 aasta kasutanud, siis saab ta selle inimese omaks. Rabamaa puhul viidatakse Rabaseadusele. See on aga kehtetuks tunnistatud (õigemini tegelikult pole seda antudki, kuna siin kirjas oleva seaduse nimi on hoopis Rabamaa seadus). Kuna rabamaa on üks soomaa liike, siis rakendaksin normi, mis kehtib soomaa kohta, ehk
ülesande. Tähtsamad peaminstrid olid liberaalidest Gladstone (Gladstone toetas Iirimaad) ja konservatistist Disraeli. Victoria ajastul emigreerus peamiselt Austraaliasse, Uus-Meremaale, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse 15 miljonit inimest. Tema valitsusajal kasvas Briti elanike arv pea kahekordselt. Tema valitsusajal toimusid Iirimaal suured rahutused. Iirimaa tahtis maaseadust, mis vabastaks neid endale maarentimisest ja tagaks neile õigusi ning soovisid viimaks ka Suurbritanniast iseseisvust. 1845. algas seal Suur näljahäda. Tema ajal olid Darwin, Marx, Freud. Liberaalid ja konservatiivid: Liberaalid (toorid) ja konservatiivid (viigid) olid kaks rivaalitsevat parteid. Liberaalide põhiidee oli üksikisiku vabadus, konservatiivide põhiidee oli olemasoleva sälitamine.
Loodearmee) juhiks Judenits + Ingeri polk, jõuti välja Petrogradi lägistele, rinne langes vene valged sõbrustasid eestlastega, aga andsid mõista, et ei tunnista iseseisvust. Austav kogu Esimene AK valimise katse 1918 aeti enamlaste poolt nurja. 1919 viidi valimised läbi 23 aprill "Estonia saalis" liidriks sai August Rei, etteotsa tööerakondlane Otto Strandman, peagi Jaan Tõnisson hakati menetlema maaseadust (1919 okt) ja põhiseadust (1920 juuni) 39. peatükk Landeswehri sõda juuni-juuli 1919 23. juuni 1919 Eesti võit Võnnu all (Võidupüha) Landeswehri sõja põhjused Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva
hoolimata suudeti korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning riik põhiseaduslikele alustele panna. *Asutav Kogu astus kokku 23.aprillil ,,Estonia" saalis, sest oma parlamendihoonet Eesti riigil siis ei olnud. *suurt edu saavutasid valimistel pahempoolsed erakonnad, eeskätt Eesti sotsiaaldemokraatli Partei ja Tööerakond. *Asutava Kogu esimeheks valiliti August Rei. * Asutav Kogu hakkas menetlema kaht ülimalt olulist seadust maaseadust ja põhiseadust *maaseadus võeti vastu 1919 a oktoobris *põhiseadus võeti vastu 1920. a juunis 39. LANDESWEHRI SÕDA 1919 Landeswehri sõja põhjused *1919 a suvel kerkis Eesti kohale uus oht. *Lätis oli 1918 a nov võimule tulnud Kärlis Ulmanise rahvuslik valitsus, kuid selle positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlamsest : 1) enamlusel oli lätlaste hulgas märksa laiem kandepind 2) Lätis oli tegutsema jäänud Landeswehr ja Rauddiviis.
probleemid. Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi: suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei; sellele järgnes pahempoolse suunitlusega Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialist August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. Asutav Kogu võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ja määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra. Järgnevalt asuti ette valmistama kaht ülitähtsat seadust maaseadust, mis võeti vastu oktoobrikuus 1919, ning põhiseadust, mis võeti Asutava Kogu poolt vastu 1920. aasta juuni keskel. 8 Eesti vägede suurpealetung Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas väejuhatus kanda lahingutegevus väljapoole Eesti territooriumi. See andnuks võimaluse jätta lahingutegevus Punaarmee vastu
põhiseaduslikele alustele panna. Valimistel saavutasid suurt edu pahempoolsed erakonnad (eriti Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Tööerakond). Peaminister Pätsi Maaliit sai seevastu tõsiselt lüüa. Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialistide liider August Rei. Uue valitsuse etteotsa tõusis tööerakondlane Otto Strandman, kelle peagi vahetas välja Jaan Tõnisson. Asutav Kogu hakkas menetlema kaht väga olulist seadust maaseadust, mis nõudis mõisamaavalduse kaotamist ning mõisamaade jagamist maarahvale (võeti vastu 1919. a oktoobris) ja põhiseadust (võeti vastu 1920. juunis). Peatükk 39 LANDESWEHRI SÕDA 1919 Sõja põhjused 1919. a suvel kerkis Eesti kohale uus oht. Sellal, kui sõda enamlastega oli kandunud Petrogradi alla ja Pihkvast itta, võtsid sündmused Lätis eestlaste jaoks ebameeldiva pöörde. Lätis oli 1918
vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid. Sama kuu lõpul tuli Asutav Kogu Tallinnas “Estonia” kontsertisaalis kokku: a) Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O.Strandmann). b) Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus. c) Asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust. 4.4. Tartu rahu sõlmimine: Kuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome, Läti, Leedu) polnud nõus ühiseid rahuläbirääkimisi pidama, oli Eesti sunnitud minema separaatlepingu sõlmimisele
vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid. Sama kuu lõpul tuli Asutav Kogu Tallinnas "Estonia" kontsertisaalis kokku: a) Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O.Strandmann). b) Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus. c) Asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust. 4.4. Tartu rahu sõlmimine: Kuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome, Läti, Leedu) polnud nõus ühiseid rahuläbirääkimisi pidama, oli Eesti sunnitud minema separaatlepingu sõlmimisele
Asutav Kogu tuli kokku Estonia kontserdisaalis. Asutava Kogu esimeheks valiti 100 (14 oli vastu ja 6 liiget puudus) sotsiaaldemokraatide esindaja ja liider August Rei. Asetäitjateks saavad tööerakondlane Lui Olesk ja rahvaerakondlane Ado Birk. Asutava Kogu kõige tähtsam ülesanne oli kahe seaduse, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja maaseaduse väljatöötamine ning vastuvõtmine. Kokku pidas Asutav Kogu viis istungijärku ja võttis vastu mitmeid seadusi, millest kõige olulisemaks peetakse maaseadust. Veel kaotati seisused, lahutati kirik riigist ja pandi alus ühtluskooli põhimõtetest lähtuvale haridussüsteemile. Maaseadus kuulutati välja 10.oktoobril, mis kajastas, et kõik aadlimõisad (kokku 96,6%) võõrandati. (Palamets, 2010). 2.VÄLISPOLIITIKA Oma välissuhete korraldamisele asus Eesti juba 1917. a. kohe pärast seda, kui ta oli otsustanud võtta enda kätte oma saatuse juhtimise. Suhete loomiseks teiste riikidega otsustas Maanõukogu juhatus 18. (31
5) Landeswehri sõda (1919 juuni-juuli) toimus Põhja-Lätis ning vastasteks olid sakslased. Eesti väed purustasid Võnnu ümbruses saksa väed ja sundisid nad Riia all alistuma (Võidupüha 23.juuni 1919). 6) Kaitselahingud Eesti piiridel (1919 sügis 1920 algus) Eesti väed suutsid vastu panna Punaarmeele ning oli hea võimalus alustada rahuläbirääkimisi. Vabadussõja ajal asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust. Tartu rahu: 2.veebruar 1920 Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Venemaa oma A.Joffe. Rahuleping nägi ette, et: 1) Nõukogude Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti iseseisvust. 2) Nähti ette sõjavangide vahetamine. 3) Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks. 4) Eesti sai osa Venemaa kullavarudest 5) Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. Teema 4 Pariisi rahukonverents
Sama kuu lõpul tuli Asutava Kogu Tallinnas ,, Estonia" kontserdisaalis kokku a. Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O. Strandmann). b. Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus. c. Asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust. Tartu rahu 1. Territooriumi liideti. Petserimaa + Narva jõe tagused alad (ca 30 km) 2. Opteerimine kodumaale naasmine 3. Välispoliitika 4. Sõjakahjude kompenseerimine ARTIKKEL IV. Eesti territooriumil elavate mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järel käivad lapsed alla
,,üleliigne maa" võõrandataks riigipoolt ning see läheks odava hinna eest rentida talupoegadele ja et nad saaks seda pärandada. Senat sellest huvitatud polnud. Tema vaenlane oli tol ajal teine rahvatribuun Marcus Octavius. Gracchus süüdistas Octaviust selles, et ta ei täida rahvatribuuni ülesandeid, ei tooda otsuseid mis oleks rahvale kasulikud. Gracchus kutsus kokku rahvakoosoleku ja nõudis seal, et see tagandaks Octaviuse seda ka tehti. Moodustatakse siis komisjon mis seda uut maaseadust pidi ellu viima hakkama. Gracchusel oli ka hulk muid reforme mis ta tahtis läbi viia: kohtureform kohtunike omavoli vastu, kontroll asevalitsejade üle jm. Kui Gracchuse aeg sai läbi, siis ta kandideeris uuesti rahvatribuuni kohale. Valimiste päeval aga suurmaaomanikest senaatorid korraldasid talle atentaadi sellega pandi reformid ajutiselt seisma. Aastal 123eKr valiti rahvatribuuniks tema noorem vend Gaius Sempronius Gracchus,
annaabi.ee 
