KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub
Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb 11 pisikesed tolmu, tahma, soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool Ehitus: Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks kihiks. 1. Troposfäär: ligi 80% õhkkonna massist, temp langemine 6oC võrra km kohta, esinevad kõik peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, mille tulemusel kujuneb ilm ja kliima.
· NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektiivne kiirgus Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab (maapind soojeneb) Neg. Kiirgusbilanss kui maa annab rohkem soojuskiirgust , kui juurde saab (öösel) Eestis kiirgusbilanss positiivne, neg ainult talvel. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus
kihtidena kokku laotud ja pressi all lamineeritud. Kihte on viis: Peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaas; Polümeerist kilematerjal; Omavahel ühendatud päikesepatarei elemendid; Polümeerist kilematerjal; Alusmaterjal, milleks on tavaliselt plastikust plaat. Päikesekiirguse liigid Päikesekiirguse, mida kasutavad päikesepaneelid elektri tootmiseks, saab jagada kolme klassi: otsekiirgus, hajuskiirgus ja maapinnalt peegelduv kiirgus. 1. Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat. 2. Hajuskiirgus e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. 3. Kolmas liik on maapinnalt peegelduv päikesekiirgus. Eesti puhul on täiesti arvestatav lume pinnalt peegelduv päike.
püüab kaasajastada linna toitlustus oma palverändurid. Kompleksi kuulub mitu maailmarekordit, kõrgeim kellatorn maailmas ja maailma suurim kella numbrilaud . Kompleksi hotell torn sai kolmas kõrgeim hoonemaailmas aastal 2012, ületades Taiwan 's Taipei 101 ja ületas ainult Dubai on Burj Khalifa ja Shanghai on Shanghai Tower Willis Tower Willis Tower (endine Sears Tower) on 108-korruseline pilvelõhkuja Ameerika Ühendriikides Chicagos. Selle algne kõrgus (maapinnalt katuseni) on 442 m. Aastatel 19731998 loeti seda maailma kõrgeimaks hooneks. Tänapäeva mõistes, kus kõrgeima hoone arvestust peetakse 4 kategoorias, oli ta sel ajal maailma kõrgeim 3 kategoorias (ei olnud kõrgeim maapinnalt hoone katusele paigaldatud antennide tipuni) ja tänapäeval on see maailma kõrgeim hoone ühes kategoorias: just maapinnalt katusel olevate antennimastide tipuni. Taipei 101 Taipei 101 (hiina ??101 või ??101) on
Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele.Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta.tropopaus-õhukiht,millest kõrgemal temp enam ei lange.Stratosfäär--50km kõrgune ja moodustub 20% atmosf. massist
Mesosfäär · Ulatub umbes 85km-ni. · Osooni ei ole ja temperatuur langeb kõrguse lasvades kiiresti -90*C · Õhk on üsna hõre. Termosfäär · Ulatub 1000km-ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks. · Temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise eneriga tõttu temperatuur tõuseb. · Esinevad virmalised. Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maa soojuskiirgus Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus On kõrgema temperatuuriga atmosfääri poolt madalama temperatuuriga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus On Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Maa pinnale jõudev kiirgus · Hajuskiirgus · Otsekiirgus · Kogukiirgus Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub
Toitumine, elupaik ja liikumine ● Teder toitub kaseurbadest ja -võrsetest, pungadest, marjadest ja rohttaimedest. Pojad toituvad algul enamasti putukatest. Teder on paigalind. ● Teder elutseb metsades ja soodes. Suurema osa oma elust veedab ta suvel maapinnal, talvel puudel. Teder lendab kiiresti ja kergelt, oma tugevate kaardus tiibadega kiiresti vehkides. Ta lendab vabalt üles nii puu otsast kui maapinnalt. Maapinnalt tõustes tekitavad tiivad valju vurinat, kuid puu otsast lendab teder peaaegu kuuldamatult. Jälitamise eest ei põgene teder kunagi joostes, vaid tõuseb lendu ja tavaliselt lendab kaugele. Maapinnal liigub teder kiiresti ja tavaliselt sirutab sealjuures kaela ettepoole. Okstel istudes hoiab ta keha rõhtsalt. Teder oli postmargi peal ka vahepeal Mida kasutasin ● http://et.wikipedia.org/wiki/Teder ● http://bio.edu
Kõrge kvaliteedi tagamiseks varutakse metsaseemet õigusaktidega kindlaks määratud kohtadest ja vastavalt keskkonnaministri määrusele, mille kohaselt on kultiveerimismaterjalil 4 kategooriat: „algallikas tuntud“ (seeme pärineb normaalpuistutest või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeritud“ (seemlatest) ja „katsetatud“. Käbide ja viljade varumiseks on mitmeid võimalusi. Viljade paiknemist silmas pidades on võimalik neid koguda maapinnalt, kasvavatelt puudelt, langetatud puudelt ja mõnel juhul ka veepinnalt. Maapinnalt kogutakse suuri vilju, mis varisevad kergesti. Nii on lihtne varuda näiteks tammetõrusid, mille hoogne varisemine algab pärast esimesi öökülmi. Näiteks kuuse- ja männikäbide maapinnalt kogumine seemnete saamise eesmärgil on ebamõistlik, kuna seeme on lahtistest käbidest ammu varisenud. Kasvavatelt puudelt kogutakse seemet seemlatest, kasutades selleks tõstukeid, mille
Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu
õhutemperatuur,õhu niiskus,sademete hulk,tuule kiirus ja õhurõhk. 2. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. astronoomiline ja geograafiline 3. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Päikesekiirguse muutumist atmosfääris-Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. 1. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline maapind on. 2. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled,
protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%. Kõige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , kõige väiksem veepinnal (5%-10%). Neeldumine 21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon (ultraviolett), süsihappegaas, veeaur (infrapunane). Maapind neelab 48% lühilainelisest kiirgusest, kiirgab soojuskiirgust, mis
· Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb kuni see stabiliseerub konstantsele väärtusele 11 12 Allikas: IKNOW Geograafia eksami konspekt 2007 Kiirgusbilanssi skeem Allikas: IKNOW Geograafia eksami konspekt 2007 13 Kiirgusbilanss · ... on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. · Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 14 Kiirgusbilanss · Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. · Vööndiliselt on erinevused aga suured. · Kui palavvöös toimub soojenemine, siis
hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. *maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: - koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusest horisondil, -atmosfääris olevast tolmust, veeaurust - osoonikihist - öö ja päeva pikkusest - pilvisusest, - aluspinna omadustest. * Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe *MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond - Suvemussoon: Tuul merelt maale *BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel. Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega.
PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga
kesklaineteks,lühilaineteks ja ultralühilaineteks. Kirjuta kõikide raadiolainete jaoks lainepikkuste ja sageduste vahemikud . Kuidas on omavahel seotud sagedus ja lainepikkus ? ( 9 p.) 7. Leia esimese tulba sõnadele kahest teisest tulbast sobivad vasted .( 8 p.) Raadiolained levivad : a) pikklainealas - piiratud kaugustel - peegeldudes ionosfäärilt b) kesklainealas - mistahes kaugustel - peegeldudes maapinnalt c) lühilainealas - suurtel kaugustel - paindudes maapinna poole d) ultralühilainealas - otsese nähtavuse piirkonnas - peegeldudes sidesatelliitidelt 8. Millistel lainealadel töötavad a) raadiod b)mobiiltelefonid c)raadiotelefonid (3p.) 9. Mille poolest erineb telesignaali ülekandmine tavalisest raadiosignaali ülekandmisest ? ( 3 p.) 10. Kas raadiolainete levimistingimused Maal ja Kuul on oluliselt erinevad või mitte ? ( 2 p.) 11
• Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlustamine ATMOSFÄÄRI EHITUS Mille alusel jagatakse atmosfäär neljaks TERMOSFÄÄR sfääriks? MESOSFÄÄR STRATOSFÄÄR TROPOSFÄÄR TROPOSFÄÄR • Maale lähim kiht. • Ulatub 11 km kõrgusele.
HÜDROSFÄÄR 1.millistest lülidest koosneb veeringe maal? Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon. 2.Millest sõltub aurumine? Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. 3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad? Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6
Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõrgusel.) Osoon on oma vähesusele vaatamata tähtis gaas.Ta neelab päikese ultraviolettkiiri ja takistab nende maapinnale jõudmist. Samuti ei lase ta maapinnast lahkunud kiirgusel maailmaruumi hajuda. Soojuskiirguse lahkumisel atmosfäärist langeks õhutemperatuur ligikaudu 7kraadi võrra. Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved. Temperatuur langeb maapinnalt ülespoole tõustes iga km kohta u 6kraadi.Tuuled puhuvad enamasti läänest itta ja kõige
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed
Termosfäär- temperatuur hakkab tõusma Maa kiirgusbilanss- - maapinnas neeldunud ja 31% peegeldub 69% lahkub tagasi soojuskiirgusena maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub
2) stratosfr - 17-50km, alaosa on klm (-45...-65C), krgemal hakkab temperatuur jrk-jrgult tusma, laosas temp ~-2,5C 3) mesosfr - 50-85km, temperatuur langeb, selle lemisel piiril on planeedi klmim kiht, kuni -140C 4) termosfr - 500-800 km paksune kiht, peval soojenedes paisub ja sel jahtudes tmbub kokku, temperatuur vib olla kuni 1500C 5) eksosfr - atmosfri vlimine kiht, hreneb jrk-jrgult, lheb sujuvalt le planeetidevaheliseks ruumiks 2. Kasvuhooneefekt On nhtus, kus maapinnalt lhtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides. Kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), ssinikdioksiid (CO2), dilmmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3). 3. huringluse skeem 4. Millest sltub maapinnale langeva pikesekiirguse intensiivsus?
kiirgusvoo lainepikkus Absoluutselt must keha: k = 1, a = 0 ; Absoluutne peegeldaja: k = 0, a = 1 Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss M Maa efektiivne kiirgus (Ef ) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe : A Ef = U - G , U - maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, A G - maapinnas neeldunud pikalaineline kiirgus Maapinna kiirgusbilanss: TE B = S' + D + Ea R - Em = Q * (1-A) Ef A B- kiirgusbilanss maapinnal,
11. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4.
Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on... Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena.
Kirjelda, mis liiki energia muundumisega on siin tegemist? POTETSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia on põhjustatud kehade vastastikmõjust. KINEETILINE ENERGIA 2 mv Ek 2 Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat POTENTSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia suurus sõltub keha kõrgusest maapinnalt. MEHAANILISE ENERGIA MUUNDUMINE Energiat ei kao kuhugi, ega teki juurde, vaid muutub ühest liigist teiseks. LIHTMEHANISM LIHTMEHANISMID Tänan tähelepanu eest!
süsteemi). Puhastage esmalt kõik kohad, kuhu pääseb mootorikattelt. Alustage mootoriruumist ning liikuge väljapoole ja vastupäeva teistesse piirkondadesse mootoriruumi ümber, mootori all, rootori taga ja tagumisel tekil, kaasa arvatud heitgaasi järeltöötluse ploki ümbruses (sõltuvalt varustusest). Kui masina kõrgemal asuvad pinnad on puhtad, jätkake puhastamist maapinnalt ligipääsetavates kohtades. Puhastage maas seistes väljalaadimisteo pöördaluse ja kütusepaagi ümbrust, sh kaht tugiõõnsust, mis lähevad läbi kütusepaagi. Puhastage kogu masina alumine osa. Puhastage põhuhekseldi tagaluugi ülaosa (sõltuvalt varustusest). Heitgaasi järeltöötluse ploki ümbrus (sõltuvalt varustusest) tuleb samuti puhastada maas seistes. Kui maas olles puhastamine
17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. 18. Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga. m/km 19. Delta jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud. 20. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 21. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. 22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. I=(h1 h2)/d seega v=k(h1 h2)/d = ki h1 ,h2 - põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas , d nende kohtade vaheline kaugus , i põhjaveekihi lang , k filtratsioonimoodul 24
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. ,,kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). Miks on kasvuhooneefekt kahjulik ? Kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb.
vedelikust läbi tema vaba pinna Kuidas aurumine toimub? Lahkuvad vedelikust osakesed, mille soojuskiirus on keskmisest suurem Jäävate osakeste kiirus langeb, siis ka temperatuur langeb Millest oleneb aurumise intensiivsus? Energia hulgast mis tuleb vastuvõetava pinnale Molekulide konsentratsiooni vahest (õhus ja vedelikus) Õhurõhu vahest Kus leiab aurumine aset? Peaaegu et kõikjal Taimedelt (transpiratsioon) Jää-, vee-, lume-, maapinnalt (evaporatsioon) Aurumine on tähtis osa veeringest Mis mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur Õhurõhk Veeauru rõhk Päikesekiirgus Tuule kiirus Aluspinna iseloom Veekvaliteet (soolsus) Kuidas saab aurumist määrata? Aurumise kaudne mõõtmine- spetsiaalsed aurumismõõturid Veebilansi meetod Empiirilised valemid (Daltoni seadus) Energiabilansi meetod Daltoni seadus Sellega kirjeldadakse aurumise intensiivsust
* Kivimite poorsusest * Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus * Lekkivad kanalisatsioonitorud, snnikuhoidlad, prgilad * Sjavelennuvljad, ktusetanklad, tstusprgilad, keemiakombinaadid * Plevkivi ja teiste maavarade kaevandamine * Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikes reoainetes * Puhastumine seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivndis e. mida aeglasemlat liigub maapinnalt phjaveekihti * Karstialadel reostusoht suur * Savikatel aladel on phjavesi hsti kaitstud Phjavesi vib tekitada probleeme * Ujutab le kaevandusi * Kutsub esile soostumist * Mjutab maalihete teket
teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3. Tahketest ja vedelad osakestest sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed veepiisad, mida leidub kõikjal. Tahked osakesed (merepinnalt nt), põlemine (tuhk, tahm), taimede jäänused (taimede kuivamiselt tekib tolmu). Tõustes maapinnalt kõrgemale läheb rõhk järjest väiksemaks. Vastavalt sellele läheb väiksemaks ka atmosfääri tihedus. Põhiosa atmosfäärist on maalähedastes õhukihtides, kõrgemates on seda ainet vähe. Kuni 10 km kõrgusel maapinnast on 70% atmosfääri kogumassist. Kogumassiks peetakse 5,3 x 10 18 kg. Kuni 36km kõrguseni on 99% kogumassist. Ning ülespoole jääb massist väga vähe. Atmosfääri kihid (vastavalt temperatuuri muutumisele): · Troposfäär - algab maapinnalt või ookeanilt
Sellest loomast on palju müüte. Jaaguar on väga haruldane, sest teda kütitakse palju. Tema karusnahk on väga hinnatud. Jaaguar on võimeline elama igasugustes erinevates keskkondades: alates dzunglist ja põõsastikest kuni kõrkjastiku ja kaldaäärsete metsadeni. Jaaguar võib elada ka avamaastikul, kui seal on palju rohtu ja kaljusid, et küttimise ajaks sinna varjuda. Veel peab olema ka piisavas koguses vett. Jaaguarid ronivad osavalt puudel, kuid toitu hangivad nad siiski peamiselt maapinnalt ja öösiti. Jaaguar on suuteline jooksma väga kiiresti, kuid ta väsib kiiresti. Et olla jahil edukas, peab ta ohvrile ligi hiilima ja teda edukalt ründama. Ta võib rünnata igasuguseid loomi-hiirest hirveni. Ta püüab toitu ka veest kuna on osav ujuja. Looduslikes tingimustes saavad emas-ja isasloom kokku ainult innaajal. Isane lahkub kohe pärast emase viljastamist. Emane kasvatab pojad üles üksinda. Emane toob ilmale kuni neli poega, kes on sündides pimedad ja kaaluvad 700-900 grammi
Temperatuur on kihis -56,5 - 0,8 kraadi. Veeaur selles kihis peaaegu puudub. Tropopausi kõrgus oleneb geograafilisest laiusest, tsüklonaalsest tegevusest ja aastaajast. Temperatuur on umbes -60 kraadi. Troposfäär on a tmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta. See kiht sisaldab palju veeauru ja pilvi. Ilmastiku nähtused toimuvad selles kihis. Kerli Uibo
Nad kannavad kosmosesonde,sateliite ja astronaute. Algteadmised töödati välja 19 saj lõpul. Esimene kosmosesüstik lasti käiku 1981 aastal.Süstikut saab rohkem kasutada kui raketti. Süstikul kolm osa :orbitaalmoodul e. orbiter,kütusetank ja kaks tõukeraketti. KOSMOSESÜTIK: 1. Sütik on valmis üles lendama.kõik komponendid koos,lennutab üles. Kahe tõukeraketi ja orbiteri kolme mootori abil. 2. Umbes kaks minutit pärast maapinnalt lahkumist vabastatakse lõhkepoltide abil tõukeraketid. 3.Orbiter reisib kosmoses ümber Maa. Laadungiruumi uksed avatud. Astronaudid orbiteri sees juhivad mehaanilist kätt, mis saadab laadungiks oleva sateliidi kosmosesse. 4.Maale tagasi pöördudes laskub orbiter läbi atmosfääri nagu plaaner. Tüür,tiibade liigutavad servad ja pidurduslangevari juhivad orbiteri peatumiseni maandumisrajale. Inimesed kosmoses Ligemale 400 meest ja naist on sooritanud kosmoselennu 1961
KASVUHOONEEFEKT Susanna Janno Laura Pedjak 9.a Kasvuhooneefekti olemus Kasvuhooneefekt on hädavajalik nähtus inimese eluks. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi ehk ei tekiks kasvuhooneefekti, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18°C, praeguse 15°C asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti tekkimine Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks.
Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+...+pn= mv1+mv2+mv3+...+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. 7. Paigalseisvat tõstukit massiga 800 kg hakatakse tõmbama ülespoole trossist jõuga 1200N. Määrata tõstuki kiirendus ja tõusukõrgus 1 sekundi pärast. 8.Kui kõrgele lendab maapinnalt vertikaalselt üles visatud keha , mille algkiirus on 40m/s ? Kui kaua kestab üleslend ?
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole
Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku suund, valitsevate tuulte suund. 4. JOONIS: Otsene kiirgus on joonisel kolm noolt päikesest alla Hajuskiirgus. Pilvedelt tagasipeegelduvad nooled. Soojuskiirgus- parem nool, maapinnalt üles Peegelduvkiirgus- vasak maapinnalt peegelduv nool. 5. Kiirgusbilanss on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. 6. Kasvuhoone efekt avaldub osooniaukudes ja kasvuhoone efekti põhjustavad peamiselt freoonid ja UV kiirgus. 7. JOONIS: Öösel maabriis, päeval merebriis 8. Gradientjõud: õhurõhkude erinevusest tekkivad jõud, mis on suunatud madalama rõhuga õhu poole
Kiudpilved Õhukesed heledad pilvekiud, mis meenutavad linnusulgi, 7-10 km kõrgusel Kiudkihtpilved Hele, võrdlemisi ühtlane pilvekiht, mis katab suurema osa taevast. Annab taevale kahvatu sinise varjundi. Kõrgus 6-8 km, paksus 100m kuni mõni km Rünkvihmapilved Võimsate tõusvate õhuvooludega arenenud suured pilvemassiivid, mis katavad kogu taeva. Alus paikneb 0,4-1 km kõrgusel, paksus on mitu km. Maapinnalt näemetumesinist alust. Annavad hoogvihma, millega sageli kaasneb äike. Nimetatakse ka äikesepilvedeks Kihtvihmapilved Paksud tumehallid pilved, millest tuleb laussademeid. Koostiselt segapilved, harvem vesi- või jääpilved. Aluse kõrgus 0,1-1 km, paksus umbes 1 km Kihtpilved Ühtlane tume pilvkate, mis katab suurema osa või kogu taeva. Aluse kõrgus 0,1-0,7 km, paksus 0,2-0,8 km
Elektromagnetlainete sagedusvahemik: punane Punane on kõige pikema lainepikkusega valgus, mis on nähtav inimsilmale. Samuti on ta peamine värv valguses. Tema lainepikkus on u 620-760 nm. Loodus: Kuna me punast värvi valgust näeme, siis järelikult ta läbib atmosfääri. Kui valgus jõuab Maa atmosfääri ning pinnale, siis valguskiired peegeldub maapinnalt, veelt, kividelt jt objektidelt. Atmosfääri läbimist takistavad osoonikiht, pilved. Astronoomias tõlgendatakse spektriklassi tähti ,,punasteks tähtedeks". Marssi nimetatakse punaseks planeediks täna raudoksiidi tõttu tekkivale punakale pinnale. Astronoomiliseed objektib, mis liiguvad jälgijast eemale näivad punase nihkena. Jupiteri pind näitab ,,Suurt punast laiku" planeedi ekvaatorist lõuna pool, mida arvatakse olevat tormiks.
Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitatav värvida valgeks. Linnas kasutatakse enamasti 2,53 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud normaalsuuruses lippe. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius.
Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised väiksemad linnud. Teised väiksemaid imetajaid , kuni metskitseni Saaki ründab maapinnalt. Paljunemine ja järglaste areng Veebruarist märtsini on jooksuaeg Tiinus on 60-75 päeva Peamiselt 2 või 3 poega Pojad on sündides pimedad. Poegi imetatakse kaks kuni kolm kuud. Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni. Suguküpseks saavad kahe aastaselt. Elavad 20...25 aasta vanuseks. Huvitavaid fakte ilvesest Ladinakeelne nimi on Lynx lynx Väga hea kuulmine, nt. 50 meetri pealt kuuleb, kuidas jänes puukoort närib. On värvipime
LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru
12. millistest teguritest sõltub päikesepaiste kestus? Päeva pikkusest ja pilvitusest 13. millised on kiirgusbilansi tähtsamad komponendid? Otsekiirgus horisontaalsel pinnal, hajukiirgus, albeedo ja efektiivne kiirgus 14. millised on tähtsamad summaarse kiirguse arvutamise valemid? Horisontaalsele ühikpinnale langevat otse- ja hajuskiirguse summat nimetatakse summaarseks kiirguseks, selle kiiritustihedus Maapinnalt tagasi peegeldunud summaarset kiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks. Aluspinna peegeldusvõimet iseloomustab albeedo (A), mille all mõistetakse peegeldunud kiirguse P ja pinnale langenud summaarse kiirguse Q suhet: Tavaliselt väljendatakse albeedot protsentides: 15. kuidas muutuvad summaarse kiirguse aastasummad sõltuvalt geograafilisest laiusest? Keskmine aastane summaarse kiirguse hulk väheneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Selle erinevused
maapinnale. Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm. Mis on tromb? Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi tuulispasaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks. Trombi või vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas. Hiljem meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis, mis koosneb tolmust, prahist või veepiiskadest. Õhk liigub keeristormi sees spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas. Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib tromb tekitada tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid. Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei tohi.
sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja loomajäänustest koosnev lagundainete segu. Mullavesi (25%) Vaba vesi- sademetevesi, kapillaarvesi poorides Seotud vesi-mineraalainete, huumuse koostsises. Mullaõhk (25%) Tekkinud atmosfääriõhu ja orgaanilise aine lagundproduktide gaaside segunemisel. Mullaprofiil Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini. Mullahorisont-erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm. poolest. Horisondid O-metsakõdu A-huumushorisont E-väljauhte (valkjas) B-sisseuhte (tumedam) C-lähtekivim D-aluskivim T-turba G-gleihorisont Protsessid Leostumine-veeslahustuvate soolade (Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine
pöörlemise tõttu kalduvad põhjapoolkeralt meridiaani suunast paremale (Kirde passaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (Kagu passaadid). Hoovus mere või suure järve vee püsiv horisontaal liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt ja eristatakse külmad ja soojad hoovused. Tähtsus: reguleerib kogu maailma kliimat. Atmosfäär ehk õhkkond maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Eristatakse maapinnalt kõrgemale: troposfäär, stropostfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär. Metroloogias loetakse atmosfääri üldpiiri kõrguseks
kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C). Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) 56,5 kuni 0,8 °С. Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 km maapinnast. Tropopausi paksus on kuni 2–3 km. Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks, troposfääri ja stratosfääri vahel paikneb tropopaus.
annaabi.ee 
