Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Tipp hüppajatel on olemas mitmekülgsed treeningud et paremat resultaati saada. Trenni ajal suurendatakse koormuseid selleks et võistluste ajal võistlejal oleks piisavalt vastupidavust 3-6 katseks
Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt
10. Treening 9lk 11. Parimad tulemused 10lk 12. Pildid 2tk 11lk 13. Kasutatud kirjandus 12lk 3 Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a.) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Mis on kaugushüpe? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, kus sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.
Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Kaugushüppe ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Kaugushüppe treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine - Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja
viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928 Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni
Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Nii palju kui me teame, kuulus kreeka atleetikaalade hulka üksainus hüpe - kaugushüpe. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid, et kaugushüppeoskus oli väärtuslik
maandumisel maapinda maandumiskasti kõrval kohas, mis on äratõukejoonele maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 3 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas
· Kaugushüpe on ka seitsme, ja kümnevõistluse osa. · Naiste kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas alates 1928. aastast. · Kaugushüpet harrastati juba VanaKreekas, ning antiikolümpiamängude kavas oli see pentaltoni kavas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja eelnevalt maandumisele visati taha, et hüppajat kaugemale viia. · Üks pikaealisemaid maailmarekordeid on olnud kaugushüppes: Bob Beamon USA- st hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90 m. See tulemus ületati alles 30. augustil 1991. aastal, kui Mike Powell USA st hüppas Tkys 8.95m. Kaugushüpe: 2. Teivashüpe kui võistlusala oli tuntud juba VanaKreeklaste ja Keltide seas. Teivashüppes hüpatakse
maandumisel maapinda maandumiskasti kõrval kohas, mis on äratõukejoonele maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968
09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. 1. Ajalugu: Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. 2. Treening: 2.1. Hüppamine: Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda. 2.2. Koormuse suurendamine:
Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli ,,Mir" kosmonautide poolt pidevalt asustatud. AMEERIMA KUUPROGRAMM JA APOLLO 11 40 aasta eest, 1969. aasta juulis jõudis kätte ameerika kuuprogrammi kulminatsioon. PresidentJ. F. Kennedy poolt 1961. aastal väljakuulutatud suurejooneline ettevõtmine (saata inimesedKuule aastakümne lõpuks) oli jõudnud eesmärgini määratud tähtajast poolteist aastat varem ehk aastakümne lõppes 1970.aasta detsembris. Esimesele maandumisele Kuule eelnes 8 aastat pingelist ettevalmistustööd. Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames (10 lendu aastatel 1965-66), Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn-V ja tema nooremate vendadeSaturn-I ning Saturn-IB konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ja infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähedamalt kui keegi varem.1969
Ka õhulennuliigutusi on otstarbekas õppida maastikul, hüpates madalamasse liivaauku. Algul olgu eesmargiks rahuliku, pingevaba, sirutatud asendi saavutamine õhulennul. See ei tohiks olla siruhüppe äärmuslik, ülesirutatud variant. Oluline on algul saavutada hea tasakaal ja kindel orienteerumine õhus. Selline pingevaba asend õhulennul soodustab nii äratõuget kui ka maandumist. Samuti on edaspidi sellisest asendist kõige parem õppida ka keerukamaid õhulennuliigutusi. Maandumisele hakata tähelepanu osutama alles siis, kui õige äratõuge ja loomulik õhulend on käes. Eelnevalt võib harjutada paigalt kaugushüpet. See võimaldab õppida esiteks keha sirutamist pärast äratõuget ja teiseks tuua maandumiseks jalad kaugele ette. Järgnevalt, käsutades mõnesammulise hoojooksuga.hüppeid, viia maandumisel jalad nii kaugele ette üles, et esialgu langetakse istukile liivakasti. Hiljem võib käsutada ka orientiire maandumispaigal.
09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2–3 hüppetrenni
17. Detsember 1783 lendasid õhupalli gondlis lammas, kukk ja part. ÕHUPALLILENNUD, ARENENUD 7. Jaanuar 1785 lend Inglismaalt Prantsusmaale (üle La Manche väina) Jean-Pierre Blanchard ja John Jeffreis. 1931 stratostaat (vesinikuga täidetud pall, millega tehti tõusukõrguse rekordeid) Auguste Piccard (sveits). 1885 H.Griffardi aurumasinaga õhulaev. 1900 Ferdinand von Zeppelini tsepeliin. 1928 U.Nobile ,,Italia" polaarlend. 1937 ,,Hindenburgi" õnnetus (Õhupall takerdus maandumisele mastidesse, sädeme tulemusel süttis terve see suur õhupall, inimesed surid. Toimus New Yorgis.). KATSETUSED LENNUKITE LOOMISEKS 1883 A.Mozaiski aurumasinaga lennuk (tõendid puuduvad). 1891 O.Lilienthali lauglennukatsed. 17. Detsember 1903 Orville ja Wibur Wright esimene õnnestunud lennukilend. 1909 üle La Manche lend Bleriot. 1919 esimesed lennuliinid Berliin-Weimar, Pariis-London. LENNUALASED SAAVUTUSED
Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 8 Tähtsamad Apollo lennud 40 aasta eest, 1969. aasta juulis jõudis kätte ameerika kuuprogrammi kulminatsioon. President J. F. Kennedy poolt 1961. aastal väljakuulutatud suurejooneline ettevõtmine (saata inimesed Kuule aastakümne lõpuks) oli jõudnud eesmärgini määratud tähtajast poolteist aastat varem. Esimesele maandumisele Kuule eelnes kaheksa aastat pingelist ettevalmistustööd. Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames, Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn V ja tema nooremate vendade Saturn-I ning Saturn-IB konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ning infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähemalt kui keegi varem. 1969
annaabi.ee 
