· Umbes 30 km peterburist, Peterhofi linnas · Venemaa Versaille's Peter 1. inspiratsioon · Üle 5000 töölise · Arhidektid: Leblond, Michetti, Zemtsov jt. · Avati ametlikult 1723 aastal · Loss on hiljem ka ümberehitatud Loss · Pärast Peeter I surma hüljatud · Teise terrassi serval · Barokkstiilis palee sise- ja välis kujundus · Palees: Hiina kabinet, valge söögituba, Peeter I kabinet, troonisaal, maaligalerii jt. esindusruumid. · Troonisaal punased sametkardinad, parkettpõrand ja tsaariperekonna portreed. · Kesksaal 368 itaalia 18saj kuntsniku P. Rotari maalitud portreed · Peeter I kabinet säilinud nii nagu oli algselt kujundatud. Pargid · Esitab läbi kahe sajandi esinenud aristokraatia moodi · Üheksa parki · Alumine park 102 ha, 150 purkkaevu (100 000 l) · Ülemine park korrapärase kujundusega regulaarpark,
c) Mart Sander ,,Vananev geisa" 7) koopia- kellegi teise poolt täpselt järgi tehtud teos a) Peter-Paul Rubens ,,Kolm graatsiat" Nii originaal kui ka koopia on Saksamaal Dresteni galeriis. b) Michelangelo skulptuur ,,Taavet"5,5 m pikk. Tehtud valgest marmorist. Asub Firenze linna raekoja ees. c) Erle Kaur ,,Eesti naine lapsega" 8) reproduktsioon trükipilt originaalist. (raamatutes, ajakirjades, kalendrites, postkaartidel jne) 9) pinakoteek maaligalerii a) Brera pinakoteek Milanos. b) Metropolitani muuseum New Yorkis c) Roberto Longhi Sihtasutuse muuseum (pinakoteek) Firenzes 10) glüptoteek skulptuurigalerii a) Kopenhageni glüptoteek Ny Carlsberg Glyptotek b) Müncheni Glüptoteek c)
Raffael töötas kuningate ja paavstide soovil aga ainsa erandina töötas ta rikka pankuri Agostino Chigi jaoks, kellele maalis ta fresko "Galateia triumf". Raffaeli kuulsamad tööd on: "Kolm graatsiat" (umbes 1505, Chantilly, Musée Condé), "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre), "Püha Cecilia ekstaas" (umbes 1514, Bologna, Rahvuspinakoteek), "Naine looriga" ("La donna Velata") (umbes 1515, Firenze, Pitti palee), "Sixtuse madonna" (umbes 1516, Dresden, Vanade meistrite maaligalerii), Paavsti Leo X portree kahe kardinaliga (151718, Firenze, Pitti palee), Noore naise portree ("La Fornarina") (umbes 1518, Rooma, Rahvusgalerii), "Issanda muutmine" (151820, Rooma, Vatikani Pinakoteek).
7. Uue Kunsti Muuseum Pärnus 8. Eesti Rahva Muuseum 10) Näiteid maalikunstist: 1. Salvador Dali ,,Mälu Püsivus" õli, lõuend, Moodsa Kunsti Muuseum, New York. 2. Ivan Aivazovski ,,Üheksas Laine" õli, lõuend, Ermitaaz, Venemaa. 3. Peter Paul Rubens ,,Kolm Graatsiat", õli, Dresdeni Maaligalerii. Saksamaa. 4. Johann Köler ,,Tatarlanna Msatka mõisa aias" õli, lõuend, Eesti Kunstimuuseum. 5. Edvard Munch ,,Karje" õli, tempera, Munch'i Muuseum, Norra. 6. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa", õli, tempera, Louvre, Pariis.
Belglase Rubensi (1577 - 1640) maalil on Ganymedes umbes 16- aastane nooruk. Kõik viitab sellele, et noormees oli jahil, kui hiigelkotkas ta oma haardesse võttis. Mõlemale pildile oma omane barokilik meeleline joon. Hoopis isemoodi on Ganymedese loole lähenenud hollandlane Rembrandt (1606 - 1669). Ta kujutab kotka haardesse sattunud sülelast, kes suurest hirmust mitte üksnes ei pissi alla, vaid sooritab ka suuremat häda. See Rembrandti ülihumoorikas meistriteos on Dresdeni Maaligalerii uhkuseks. Klassitsismi esindaval taani skulptoril Bertel Thorvaldsenil (1768 - 1822) on väga õnnestunud samateemaline skulptuurikompositsioon. Ganymedes toetub vasaku põlvega vastu maad ja annab kausikesest juua end kotkaks moondanud Zeusile. Autor on nooruki kujutamisel lähtunud antiikaegsest iluideaalist. Selle teose originaali saate imetleda Kopenhaagenis Thorvaldseni muuseumis. _____ 1Helena e. Ilusa Helena ja Trooja printsi Parise armulugu ajendaski Trooja sõja 2Dioskuurid - kr. k
on Jaan, Juhan ja Ants, aga ka mitmed nende teisendid ja lühendid, nagu Annis, Anno, Jants, Juss, Naan, mis esinevad nii ees- kui perekonnanimedena. Paljud Eestimaa Jaani kirikud on pühitsetud Ristija Johannesele. Ristija Johannese traagiline hukk oli üks renessansi-, baroki- ja klassitsismiajastu kunstnike meelisteemasid. Kõige sagedamini kohtame maailmamuuseumides ringi uidates Saloomet hoidmas vaagnal Ristija Johannese pead. Mainime neist vaid kõige kuulsamaid. Berliini Maaligalerii omanduses on kuulsa belglase Rogier van den Weydeni (14001464) pilt, millel Saloome on lausa tapatöö osaline. Ta on timukaga kõrvaltuppa kaasa tulnud, peata Johannese kaelast purskub verd põrandale, timukas hoiab märtri pead vaagna kohal, endal pilk taha pööratud. Saloome on siin kõrk ja kapriisne printsess, kes hetkel tunneb tülgastust, kuid tal pole raasugi kaastunnet hukatu vastu. Maal oli algselt Ristija Johannesele pühendatud kolmeosalise altarimaali parem tiib.
2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane. Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu- Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur
(helmisnöör, munavööt jne.) KARNIIS (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) VIILKATUS katuse servades ehisliist veesülititega nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid TEMPLI SISEMUS nn. naos; cella - ruum, kus paiknes jumalakuju ATEENA AKROPOL ehk ülalinn 5. sajand eKr Perikles algatab Ateena akropoli ehitust. Pheidias - arhitekt, kes hoidis silma peal. Mnesikles tegi dooria stiilis propüleed ehk väravehitised. vasak tiibhoone - maaligalerii, parem tiibhoone - raamatukogu. Kallikrates - Nike tempel. Philokles - Erechteion. Templi sambad on jooni stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud - karüatiidid. Itkinos ja Kallikrates - Parthenon ehk neitsiruum. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon tümpanon - kolmnurkne ala katuseviilu all, mis kaunistati reljeefidega. theatron - ala teatris, kus istusid pealtvaatajad. Nad olid paigutatud poolkaares ümber näitemänguplatsi
Tempel pidi olema harmooniline- ehitamise aluseks võeti üks moodul (samba diameeter). Kõik mõõdud korrutati sellega läbi, nii saadi harmooniline ehitis. Akropol-kultuurimälestis. Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend
ahelais) kirikus Roomas. Michelangelo kujutab Moosest hetkel, mil ta Siinai mäelt tagasi pöördudes näeb oma rahvuskaaslasi kuldvasika ümber tantsimas; täis kirglikku viha ja hämmeldust on ta iga hetk üles kargamas. Rembrandt (16061669) on oma maalil jäädvustanud hetke, mil Mooses suures vihas esimese kivitahvli purustab. Kivitahvlit pea kohal hoidev raevunud rahvajuht vaatab meile vastu Berliini Maaligalerii seinalt. Nicolas Poussini (15941665) maal Louvre'i muuseumis meenutab meile hetke, mil vaarao tütar leiab Niiluse kaldal väikese Moosese. Sama temaatika on paelunud veel Giorgionet, van Dycki, Tintorettot jt. suuri kunstnikke. Moosesega seonduv hõõguv kibuvitsapõõsas on sagedane motiiv uuema aja kunstniku Marc Chagalli (18871985) loomingus. _____ 1 pudulojus väiksem koduloom (lammas, kits) 2 Exodos (kr. k
ahelais) kirikus Roomas. Michelangelo kujutab Moosest hetkel, mil ta Siinai mäelt tagasi pöördudes näeb oma rahvuskaaslasi kuldvasika ümber tantsimas; täis kirglikku viha ja hämmeldust on ta iga hetk üles kargamas. Rembrandt (16061669) on oma maalil jäädvustanud hetke, mil Mooses suures vihas esimese kivitahvli purustab. Kivitahvlit pea kohal hoidev raevunud rahvajuht vaatab meile vastu Berliini Maaligalerii seinalt. Nicolas Poussini (15941665) maal Louvre'i muuseumis meenutab meile hetke, mil vaarao tütar leiab Niiluse kaldal väikese Moosese. Sama temaatika on paelunud veel Giorgionet, van Dycki, Tintorettot jt. suuri kunstnikke. Moosesega seonduv hõõguv kibuvitsapõõsas on sagedane motiiv uuema aja kunstniku Marc Chagalli (18871985) loomingus. _____ 1 pudulojus väiksem koduloom (lammas, kits) 2 Exodos (kr. k
Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa. Adriaen Thomasz Key poolt maalitud meeste portreed k�idavad karakterite keerukuse ja s�gavusega. Kunstnik l�i oma ps�hholoogiliselt v�ljendusrikka portreede kontseptsiooni, kus olustiku askeetluse ja fooni neutraalsuse taustal v�ljendub ilmekalt ja r�hutatult eelk�ige maalitava n�gu ja meelelaad. K�esolev teos
krohvrustika. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus, kuid 18. sajandi teisel poolel laiendati maja mõõtmeid hoovil olnud aitade ümberehitamisega ning 1806. aastal omandatud naaberhoone, Oleviste gildimaja eeskojaga, mille fassadil on säilinud eelmiste omanike vapid 1749. aastast. Oleviste gildi saali juurdeostule 1919. aastal järgnenud sisemise ümberkujundusega sai Mustpeade klubi juurde mitmed uuelimelised ruumid näiteks raamatukogu, maaligalerii, keegli- ja piljardisaalid, kuid ruumide senised kapitaalseintega määratud mõõtmed säilitati. Tänu 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas uuendati paljude vanalinna hoonete väljanägemine, mistõttu restaureeriti ka mustpeade maja.5 Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. Pärast teist maailmasõda kuni 1965. aastani kandis hoone nime J.Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast
6. Napoléon I teadis, et Marie-Antoinette ei olnud selle kaelakeeafääriga seotud. Mida ta siiski kuningannale ette heitis? 7. Kuidas kuninganna Marie-Antoinette suri? 29 30 15. ÄRGE HEITKE OMA PÄRLEID SIGADE ETTE! (Uus Testament, Matteuse evangeelium, Mäejutlus) Tizian. Kristus ja variser. Dresdeni maaligalerii [---] Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? Aga kes teie seast suudab muretse- misega oma elule ühe küünragi juurde lisada? Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist
Teadlased on tõestanud, et paljud detailid olid templitel värvilised. Nt. Sinine või erkpunane võis olla metoobi relfeefide taust. Karüatiidid naiste kujud. Apolloni tempel on vanim. Paremini säilinud Poseidoni tempel. Jumalanna Artemise tempel maailmaime, sammas 18m. Tempel pandi põlema-- Aleksander Suur -- maavärin. Tähtsaim linn Ateena. Perikles taastas Ateena akropoli. Pantheoni tempel dooria stiilis. Värav ühendas all-linna ja ülalinna. Pinnakoteek maaligalerii. 7.Kreeka skulptuur. Kreeka skulptruurist on vähe säilinud aga me teame seda läbi Rooma koopiate. Põhilised materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa
romantiline etapp 19. saj 30.–50. aastad stiilipuhas etapp 19. saj 50.–70. aastad eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist: Ch. Barry – Inglise parlamendihoone, 1840–60 K. Schinkel – Kabel Peterhofis Venemaal, 1834 H. von Ferstel – Votiivkirik Viinis, 1856–79 G. Semper – Viini Burgtheater, 1873–88 G. Semper – Dresdeni maaligalerii, 1854 Ch. Garnier – Pariisi Ooperiteater, 1861–75 J. Hittorf – Gare du Nord Pariisis, 1863 H. Labrouste – Pariisi Rahvusraamatukogu, 1863 P. Wallot – Riigipäevahoone Berliinis, 1884–94 I. Steindl – Parlamendihoone Budapestis, 1885–1904 F. Schmidt – Viini raekoda, 1872–83 G. Sacconi – Vittorio Emmanuele II mälestusmärk Roomas, 1885
Pinakoteek - pildiruum Joonia orderi sambad sissekäigul, ühel sambal on ka joonia orderi kapiteeli olemas Dooria orderis amfiprostüül Nike tempel - võidujumalanna. Tiibadeta (et ära ei lendaks). Arhitekt Kallikrates. Pinakoteek - algselt Ateena akropoli propüleede tiibhoones paiknenud maalikogu; kunstiteosteruum rikaste kreeklaste ja roomlaste majades; votiiv maalide kogu; maaligalerii Mnesikles - arhitekt, Propüleed - Akropoli väravaehitis. 437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon. 5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER Keskel Dionysuse altar Ajutiselt algselt puidust istmed Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel
a.eKr. ehitas arh. Kallikrates. Sihvakate joonia sammastega amfiprostüüli kergus vastandub Propüleede raskepärasemale dooria stiilile. Propüleed, Akropoli piduliku väravaehitis, mille kavandas arhitekt Mnesikles (437.-432.a.eKr.),. koosnevad kaksikportikusega eri tasandeil kerkivast väravast, millest põhja ja lõuna poole jäävad kaks erineva suurusega asümmeetriliselt paiknevat 6-sambalist tiibhoonet. Neist suuremas, põhjapoolses, asus kord maaligalerii e. pinakoteek. Et läbi värava liikusid protsessioonid, on peaportikuse keskmine sammaste vahe (interkolumnium) väga lai 3,85 m. Oletatakse, et Propüleedes kasutati esmakordselt kreeka ehituskunstis raudtarindeid, sest hoone sees oleva joonia sammastiku arhitraavi ülapinna vagudes on leitud rooste jälgi. Propüleed on ehitatud kallihinnalisest penteelia marmorist, katus aga oli kaetud väga puhtast valgest marmorist kaetud katusekividega.
annaabi.ee 
