See kujutab pead käte vahel hoidvat agoonias inimest avatud suu ja ,,tühjade" silmadega punase taeva taustal. Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos. ,,Karje" on üks tähtsamaid Norra kusntiaardeid. Selles on saanud rahvusvaheliselt tuntud sümbol, mida kasutatakse sageli originaal- või muudetud kujul reklaamides. Munch lõi sarnaseid maale mitu versiooni eri tehnikates. Oslos asuvas Munchi muuseumis on hoiul 1910 valminud temperamaal ja üks pastellimaal. Norra rahvusgaleriis asub veel üks õli- ja temperamaal 1893. aastast. Neljas versioon, pastellimaal, on miljardär Petter Olseni kogus. Munch lõi 1895 ka litograafia samal teemal. ,,Karje" on sageli varguste ohvriks langenud. 1994 varastati Norra rahvusgalerii maal, kuid see leiti mõned kuud hiljem. 2004. aastal varastati Munchi muuseumist ,,Karje" ja ,,Madonna". Mõlemad maalid leiti 2006. aastal. Nad olid saanud kannatada. Pärast
MAALI ANALÜÜS 1. Edvard Munch ,,Karje", 1893-1910 2. Temperamaal lõuendil 3. Tahvelmaal 4. Allegooriline maal 5. Maalil on kujutatud agoonias inimest, kes seisab sillal ja hoiab pead käte vahel. Kaugemal jalutavad samal sillal kaks inimest. Sild kulgeb üle fjordi. Taevas on hästi ere ja punakas-oranz. Domineerivateks värvitoonideks on looduslikud värvid, tumedamat sorti, pruun ja oranz. Toonid on segatud ehk murtud. Taevas on kujutatud soojade toonide ja fjordi osa külmemate ning süngematega
· seotud kindla kohaga · ei ole transporditav · on suuremõõtmeline 2. Tahvelmaal · tekkis keskajal · maalitakse paberile, papile või lõuendile · pole seotud kindla kohaga · on transporditav · väikeste mõõtmetega Maaliliigid värvi ja vahendi järgi: · Guassmaal Maal, mis on värvitud guassvärvidega, maalitakse tavaliselt paberile või lõuendile. · Temperamaal Temperavärvidega tehtud maal, mis kantakse puidule, (libe)krohvile, paberile, lõuendile. · Õlimaal Maal, mis värvitakse õlivärvidega krunditud alusele, nt: puidule, papile, lõuendile, vineerile või papile. Õlimaal kaetakse lakiga, et vältida värvi edasi- ja ülekandumist teistele asjadele sellega kokkupuutel. · Akvarellmaal Maal, mis värvitakse akvarell- ehk vees lahustuvate värvidega paberile, papile või lõuendile.
MAALIANALÜÜS 1. Caspar David Friedrich ,,Rügeni Kriidikaljud", u. 1818 2. Temperamaal lõuendil 3. Tahvelmaal 4. Maastikumaal (ka meremaal) 5. Maalil on kujutatud kolme inimest,kes asetsevad kriidikaljude lähedal nn. Kuristiku äärel.Toonid on väga erksad ja ja hästi kokkusegatud ja kooskõlas.Taevas on hele sinise tooniga.Valged kaljud on hästi silmapaistvad mere kõrvalt.Silma hakkavad ka pooleldi raagus puud ja eriti meeldivaks teebki justs ee vaade rannale(merele).Valitseb soe koloriit,sest taevas ja meri hakkab kohe silma. Taevas on kujutatud
Leonardo da Vinci · Püüdis alati lahendada kunstilisi probleeme · Maalis oma töid väga kiiresti · Tegi suuremõõtmelisi figuurirohkeid seinamaa Joonistuste autor oli · Raffael · Albrecht Dürer · Leonardo da Vinci · Kujutatud on Leonardo da Vinci abikaasat Lisat · Kasutatud on sfumato-tehnikat · Pildi ülesehitusel on Autoriks on · Raffael · Tizian · Leonardo da Vinci Teostamise tehnika on · Õlimaal · Fresko · Temperamaal · Leonardo da Vinci "Madonna Litta" · Raffael "Sixtuse madonna" · Tizian "Maarja taevaminek" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Tizian "Parnass" · Raffael "Ateena kool" Kellele kuulus arvamus "Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem" · Leonardo da Vinci · Michelangelo · Macchiavetti Autor Autor oli · Donatello · Verrocchio · Michelangelo · Michelangelo "Taavet" · Arent Passer
Säilinud fragmendil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. 18. Kuidas toimus 15.sajandil Itaalias maali areng? Peale Piibli teemade hakati kujutama..näide? Inimkeha osati maalida, perspektiivid, loodust hakati rohkem kujutama. 19. Nimeta maalitehnikaid, mis levisid 15.saj. Itaalias, kirjelda? Maalitehnika Madalmaades samal ajal? Peale kirikuhoonete hakati Itaalias ehitama 15.saj..kirelda! Itaalias temperamaal ja fresko, samal ajal madalmaades õlimaalid. Itaalias ehitati platsosid. 20. Itaalia kõrgrenessansi maalikunsti eesmärk, kompositsioon, mida kujutati, sajand? Eesmärk-ilus, harmooniline, mõistupärane. Kompositsioon-kolmnurk. Kujutati-Piibli sündmusi, antiikmütoloogiat. 21. Kirjelda kuulsamat Itaalia kirikut, mida 16.saj.algul ehitama hakati, mis sellest perioodist säilinud on, autorid, asukoht tänapäeval? Itaalia kuulsaim kirik 16
sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Rauda huvitas A.Böcklin, kes käsitles mütoloogilisi, fantastilisi ja allegoorilisi teemasid realismilähedases stiilis. Saksa, eriti Müncheni sümbolistid arendasid sellist temaatikad edasi, kuid kasutasid tihti ka juugendlikku, stiliseeritud vormi.Kristjan Raud suundus filosoofiliste teemade inimlikku eksistentis üldistavate kujundite otsingule. Selle tulemuseks olid näiteks temperamaal ,, Puhkus rännakul" ( 1905 ) 10 Ning söejoonistuste tsükkel ,, Inimene ja öö" ( 1907-1909 ), kus delikaatselt ühendatud üksik ja üldine, maine ja taevane. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimasel aastakümnetel. Enamus Kristjan Rauda loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja
1935 ilmub raua ja Mugaste illustreeritud Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" mustad söejoonistused nt. ,,Linnuse rajamine", ,,Kosjaskäik", ,,Kalevipoeg suremas". 1937 Pariisi maailmanäitusel võitnud ,,Kalevipoja" illustratsioonidega raamatukujunduse peaauhinna. - ,,Kalevipoja võitlus sortsidega" süsi - Hilisloomingus (1930ndad) pöördunud esiaja temaatika poole nt. ,,Ohver" 1935. Gootilik, vertikaali viidud inimkujud, ohverdused paganlikele jumalatele, temperamaal. - Hiljem Kalevipoega illustreerinud Okas, Haamer, aga pole nii erilised - Eesti tähtsaim kunstiauhind K. Raua nimelist kunstipreemiat antakse välja iga aasta erinevates kunstivaldkondades, alates 1973. - Majamuuseum hingitseb 10. Noor- Eestiga seotud kujutav kunst Kirjanduslik rühmitus, mis loodi 1905.aastal Tartus. G. Suits, Fr. Tuglas Kunstnikud- kõige silmapaistvam N. Triik, hiljem jäi K. Mäe varju, J. Koort skulptor N. Triik (1844- 1940)
Kristjan raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.a., mil seal oli pääsenud valitsema peredvizniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. Raud võttis selle kunstilaadi esialgu omaks ja kujutas maalilistes söejoonistustes proosalist, süngevõitu külaelu. 1897.a. sai aga Raual Peterburist küllalt ja ta lootis paremat õppimispaika Düsseldorfis, kuid pettus ka seal. Tema teosed: söejoonistuste tsükkel "Inimene ja öö" ning temperamaal "Puhkus rännakul". 20.saj. alguses tuli raud tagasi Eestisse ja tegutses alates 1904.a. Tartus. 1891.a. suleti tartu ülikooli joonistuskool ja linnast lahkusid mitmed kunste soosiva von Liphartide suguvõsa seltskonda kuulunud inimesed. Tallinn oli suhteliselt vaene ja selle ülemkiht konservatiivse maitsega. Provintsiaalmuuseumi näitusetegevus takerdus. Peamiseks koostöö takistajaks oli siiski erinev kunstiorientatsioon. Edasipürgivas eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
