2Kuiv AMD......................................................................................10 3.3 Suguvõsas AMD...........................................................................11 3.4 AMD ja suitsetamine....................................................................12 4. ARUTELU................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................14 SISSEJUHATUS Ealine maakula degeneratsioon (AMD) on vanemas eas esinev silmahaigus, mille korral kahjustub silmapõhjas olev kollatähn. AMD on kõige suurem pimeduse põhjustaja vanemaealistel inimestel, haaratud on 30 50 miljonit inimest maailmas. Eestis on üle 65aastastel inimestel AMD mingil astmel ligikaudu 120 000 inimesel ning kaugelearenenud 2 AMD 7600 inimesel. Mõlemas silmas raske nägemishäre on AMD tõttu enam kui 3200 inimesel. (Oll ja Parik 2016).
NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Sisukord 1. Silm 2. Nägemine 3. Sinine valgus 4. Kuiva silma sündroom 5. Maakula ealine degeneratsioon 6. Silmade kaitsmine Silm Paariline meeleelund, mis võimaldab nägemist Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud
.......................................................................................... 4 1.2.Nägemine............................................................................................... 5 2.NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE................................................................6 3.VÕIMALIKUD KAHJUSTUSED SILMALE SINISE VALGUSE TAGAJÄRJEL..............7 3.1.Kuiva silma sündroom............................................................................7 3.2.Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine...............................8 4.KUIDAS KAITSTA SILMI NUTISEADMETE KAHJULIKU MÕJU EEST....................9 5.ARUTELU.................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS
silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. 2. Millised muutused silmas põhjustavad järgmisi silmahaigusi: hüperoopia, glaukoom, maakula degeneratsioon, akromatopsia. Kirjeldage iga haiguse tagajärgi inimesele. 2 1. hüperoopia- kaugnägevus. Nägemishäire, mille puhul inimene näeb lähedal asuvaid objekte häguselt, kaugel asuvaid aga selgelt. Umbes 25% inimestest esinev seisund, mispuhul valguskiired ei lõiku võrkkesta pinnal, vaid jõuavad selleni enne, kui nad on jõudnud koonduda ehk lõikuvad võrkkestast kaugemal
........................................................................................................11 4.2.AREDS.......................................................................................................................12 4.3.AREDS 2....................................................................................................................13 5.AMD JA TOIDULISANDID............................................................................................13 5.1.Maakula pigment........................................................................................................14 5.2.Vabad radikaalid.........................................................................................................15 6.KATARAKT JA TOIDULISANDID................................................................................16 6.1.Katarakti arengu füsioloogia.......................................................................................16 6.2
3 1. OKT Optiline koherents tomograafia on mitte invasiivne pildistav test, mis kasutab valguslaineid reetina pildistamiseks. OKT'ga on võimalik näha reetinat kihtide kaupa. See annab oftalmoloogile võimaluse kaardistada reetina ja mõõta selle paksust. Need mõõdud aitavad panna õiget diagnoosi ja annavad glaukoomi ja teiste reetina haiguste raviks juhiseid. Teiste reetina haiguste alla kuuluvad maakula degeneratsioon (AMD) ja diabeetiline retinopaatia. (Rebane ja Harak 2014; Francis jt 2017). Inimese silm areneb eesajust. Üle võrkkesta paiknevate ganglionirakkude aksonitest saab nägemisnärvi otsal ühinedes alguse nägemisnärv. Silma võrkkestas võivad tekkida muutused mitmete aju haaravate haiguste korral. Tänu OKT-le on võimalik silmapõhja seisundit koetasandil uurida sellisel viisil, et luulised struktuurid ei sega uuringut. (Rebane ja Harak 2014).
Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm. 9. Kui suure läbimõõduga on reetinal nägemisnärvipea, maakula, fovea, foveola? nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1. RPE reetina pigmentepiteel; 2. LRC fotoretseptorid; 3. ELM välimine piirikiht; 4. ONL välimine tuumade kiht; 5. OPL välimine põimikkiht; 6. INL sisemine tuumadekiht; 7. IPL sisemine põimikkiht; 8. GCL ganglionaarkiht; 9. NFL närvikiudude kiht; 10. ILM sisemine piirikiht 11
ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika. „Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid.“ (2014). http://www.normanoptika.ee/et/blogi/sinist-valgust-blokeerivad-prilliklaasid/ (16.09.2016) Optiline Grupp. „Sinise valguse mõju silmadele ja silmade kaitsmine selle kahjuliku osa vastu“ http://www.optiline.ee/crizal-prevencia/ Kuiva silma sündroom. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=249 (19.09.16) AMD – Maakula degeneratsioon. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=180 (20.09.16) Heiting, G. 2016. Blue Light: Bad for your eyes? http://www.allaboutvision.com/cvs/blue-light.htm (20.09.16) (Kuidas kaitsta ... 2016). http://www.ksa.ee/ksa-blogi/kuidas-kaitsta-silmi-digiseadmetest-kiirguva-sinise-valguse-eest (20.09.16) Thank you for listening!
eriti Avitamiin) Suitsetamisest hoidumine Kuiv silm (õhu niisutamine, monitori asetamine madalamale, silmatilgad) NÕUSTAMINE PATOLOOGILISTEL TEEMADEL Nägemiskontrollis võivad välja tulla muutused, mis vajavad kliendi suunamist silmaarsti ehk oftalmoloogi vastuvõtule Katarakt ehk hallkae normaalne ealine silmaläätse muutus, mille korral silmalääts hägustub ja ei ole enam läbipaistev ning selge. Maakula ealine degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine – otsest ravi pole Glaukoom e. rohekae silma kõrgenenud siserõhust tingitud haigus, mille tagajärjeks on nägemise kaotamine nägemisnärvi kahjustuse tõttu. KASUTATUD KIRJANDUS Hallikas, P. (2016). Miks nägemist kontrollida? Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/2016/11/miksnagemistkontrollida/ (15.05.17) Johansson, K. (2015)
period the screen light should be adjusted to lower level. Another important thing is to blink the eyes to keep them moistured. Also, there are programs for computers and smartphones designed specifically to protect the eyes from blue light radiation. It is also possible to buy protective glasses that protect the eyes and special cover screens which can be placed onto the smart device. 2 USED LITERATURE AMD – Maakula degeneratsioon (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=180 (20.09.16) Blue Light and Macular Degeneration. Blue light exposed. http://www.bluelightexposed.com (20.09.16) Burnie, D. (1995). Inimkeha. London: Dorling Kindersley. Nägemine. (2006). Väike entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Aru, L. (koost). (2009). Silm. Eesti maaelu entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16) Galloway, N.R
taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) http://prillid.files.wordpress.com/2 012/11/retinopaatia1.jpg? w=300&h=276 PROLIFERATIIVNE RETINOPAATIA - paljud veresooned sulguvad ja võrkkesta verevarustus häirub tugevalt. Selleks et verevarustus säiliks kasvavad silmapõhja uued nõrgad veresooned, mis paraku ei suuda pakkuda piisavat tuge. Lisaks
säilitamiseks vägagi oluline. Hiljuti korraldatud uuringud näitavad, et neil, kes teevad regulaarselt sporti, on palju väiksem tõenäosus tõsiste nägemishäirete tekkimiseks. Ühes uuringus osales rohkem kui 5600 inimest ning teadlased uurisid, kas mõõduka treeningkoormuse juures on glaukoomi tekkimisoht väiksem kui üldse mitte treenides. Selgus, et see tõenäosus oli lausa 25% väiksem! Sport ja silmatervishoid Teises uuringus uuriti, milline on sportimise ja AMD(maakula degeneratsioon) tekkimise vahelised seosed. Kokku osales uuringus 3800 inimest. Ka siin tõestati, et neil, kes teevad nädalas vähemalt 3 korda trenni, on haigestumise risk palju väiksem kui vähemaktiivsetel inimestel. Spordialad ja traumad Madal risk- võimlemine, jalgrattasõit, ujumine, kergejõustik, suusatamine, sõudmine jne Kõrge risk- poks, võitluskunstid, korvpall, pesapall, jäähoki, tennis, vehklemine, veepall, jalgpall
piim, oad, nisukliid, kõrvitsaseemned. TSINK VEISEFILEE, 120 G 6,4 MAKSAKASTE, 150 G 5,0 HAKKLIHAPITSA, 175 G 4,3 KAPSA-HAKKLIHAVORM, 300 G 3,3 HAKKLIHAKASTE, 150 G 2,7 Tuleks meelde jätta, et tsink võib mängida olulist rolli pimeduse ühe levinuma põhjuse väljakujunemises.Vanusega seotud maakula (terava nägemise ala silmas toim.) degeneratsioon ehk taandareng (age-related macular degeneration, AMD) on läänemaailmas juhtiv pimedaks jäämist põhjustav haigus üle 65-aastaste seas, kirjutab BBC. Haiguse varasteks tundemärkideks on mikroskoopiliste moodustiste tekkimine silmas. Seni pole veel kindlaks tehtud, kuidas need moodustised tekivad ning kuidas nad mõjutavad haiguse kulgu. Värskest uuringust aga selgus, et need moodustised sisaldavad väga suures koguses tsinki.
tõestust rosmariini raviomadustele seedimisprobleemide puhul pole. - Parandab mälu ja keskendumisvõimet - Rosmariin mõjub hästi ajule ja silmanägemisele: selles sisalduv karnosiinhape võitleb leiduvate vabade radikaalidega, mis mõjutavad aju toimimist. - Rosmariin aitab säilitada ja parandada mälu ning aeglustada aju vananemist - Rosmariin aitab ennetada leukeemia ja rinnavähi teket. - Rosmariinis leiduv karnosiinhape aitab kaitsta silmi vananemisel maakula degeneratsiooni ehk pimedaks jäämise eest. 4 Kasvatamine: Rosmariin on vähenõudlik, kuid vajab valgust ja soojust, ei talu järske temperatuurikõikumisi, liigniiskust, mille tagajärjel võib ta kõik lehed maha langetada. Palaval aastaajal vajab siiski rikkalikku kastmist. Kui kastmine on ebapiisav, siis alumised lehed kolletuvad. Mulda peab kobestama ja lisama lämmastik- ja fosforväetisi. Pealtväetatakse iga kahe nädala tagant täismineraalväetistega
veresoonte kahjustused) ja neuropaatia (närvide kahjustused). Makrovaskulaarseteks tüsistusteks on: südameveresoonte kahjustused (infarkt), ajuveresoonte kahjustused (insult) ja perifeersete veresoonte kahjustused (halb verevarustus, nt jalgades). 11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia) Et inimene näeks, peab silmapõhja võrkkestani jõudma valguskiir. Kiired moodustavad kujutise, see kandub nägemisnärvirakkude kaudu ajju. Võrkkesta keskosas asub kollatähn ehk maakula. See on terava nägemise piirkond, mis võimaldab meil näha ja lugeda. Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ei ole olnud hea, võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid (mikroaneurüsmid, verevalumid, võrkkesta turse ja rasvade ladestus). Selliste muutuste korral areneb võrkkesta verevarustus ja ühtlasi toitainete ja hapnikuga varustatus. Hakkavad tekkima uued veresooned, mis püüavad verevarustust taastada. Need pole aga
annaabi.ee 
