...........................5 Sissejuhatus Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Tallinna Linnavaraamet. Pakkumine oli hea, kuna avanes võimalus töötada avalikus sektoris. Praktika algas 5. mai 2014 ja lõppes 22. juuni 2014 (7 nädalat). Nädala koormus oli 40 töötundi. Aruande kirjutamisel lähtusin ma mulle firma poolt antud ülesannetest. 1 Praktikakoha iseloomustus Linnavaraameti tegevusvaldkond on linnavara, munitsipaaleluruumide ning elamuehituse, maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingute ning omandireformi lõpuleviimisega seotud küsimuste korraldamine Tallinnas. Põhiülesanded: 1. Linnale kuuluvate tervikelamute ja sotsiaalmajutusüksuste majandamine, haldus-, tehnohooldus- ja heakorratööde korraldamine ning eluasemete üürimine elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele; 2. linnale kuuluvate üksikkorterite majandamine; 3. linnavara võõrandamise korraldamine; 4
Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. · Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. · Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Ajalugu · Esimene viin segati kokku 12. sajandil Venemaal · Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Sel ajal aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. · 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada. Kangus · Keskmine ülemaailmne viina kangus on 38 vol. · Poola, Vene ja Leedu viinad on 40-80 vol. · Euroopa Liidus on kehtestatud viina miinimumkangus 37,5 vol. · USA-s peab olema viin vähemalt 40 vol kange. Mõju tervisele · Teadlased räägivad, et pits viina tuleks võtta iga päev. See laiendab veresooni ja tasandab kenasti vererõhu probleemi.
Talurahvas Rootsi ajal rootsistamispoliitika nurjumine lõpetas rootsi võüimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda rootsi vabade talupoegade omale. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. 1600 aastal andis Karl 9-s korralduse ühtlustada maksud kogu P-Eestis. 1645 fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxienstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus juriidiliselt. 1668 avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitseikorralduse, mis samuti määras talupojad pärisorjuslikku seisundisse 17, saj keskel- toimus kohaliku talurahva lõplik pärisorjastamine. 1680 keskel- Rootsis nn suur reduktsioon, mille eesmärk oli Eestis, Liivimaal ja saaremal kõik mõisnikele antud maad riigile tagasi võtta. Loodi reduktsioonikomisjon, mõisnike võõim talupoegade üle kitsenes märgatavalt
Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas. Sellesse aega langeb ka salaviina ja puskariajamise traditsiooni teke. 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada. Viski on nimetus mitmetele alkohoolsetele jookidele, mida destilleeritakse teraviljadest ning lastakse seista tammevaatides. Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju.
ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse välja kujundamine. Aadlike seisukohalt oli üheks suuremaks muudatuseks reduktsioon, mis tekitas meelepaha. Tekkis 2 kubermangu. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati
Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas. Sellesse aega langeb ka salaviina ja puskariajamise traditsiooni teke. 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada. Õlu - on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 17 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi. Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast, kuid eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsiõlut, Saksamaal nisuõlut, Ida-Aasias riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut. Saksamaal on välja töötatud ka
Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte. Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes. Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud kohtunikud ja talupoegadel oli õigus mõistnike edasi kaevata, kuni Stockholmini, kuningani välja. Mõisnikud Rootsi ajal: enamasti olid mõisnikud rahvuselt sakslased
perekonnaliikmete tööjõud. 19. sajandi teise poolel algas talude kruntimine – varem väikeste tükkidena teiste talude maavaldustega segamini olnud maatükid koondati võimalikult terviklikeks, suuremateks maatükkideks, millest põllumaal pidi olema seos taluõuega. Seetõttu viidi osa taluõuesid tihedatest küladest kaugemale, tekkisid tuumikkülad. Saaremaal krunditi mitmes järgus, lapimaad ja ühiskarjamaad kaotati alles 1926. Aasta maakorraldusega. Kruntimine soodustas üleminekut kolmeväljasüsteemilt mitmeväljasüsteemile ja hajutas paljud tihedad külad. Kui suur on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad. Põline taluadramaa – 24–36 riia vakamaad ehk 8–12
palgatööjõudu, põhiliselt aga talupidaja perekonnaliikmete tööjõud. 19. sajandi teise poolel algas talude kruntimine varem väikeste tükkidena teiste talude maavaldustega segamini olnud maatükid koondati võimalikult terviklikeks, suuremateks maatükkideks, millest põllumaal pidi olema seos taluõuega. Seetõttu viidi osa taluõuesid tihedatest küladest kaugemale, tekkisid tuumikkülad. Saaremaal krunditi mitmes järgus, lapimaad ja ühiskarjamaad kaotati alles 1926. Aasta maakorraldusega. Kruntimine soodustas üleminekut kolmeväljasüsteemilt mitmeväljasüsteemile ja hajutas paljud tihedad külad. Sumbküla õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist
dokumentidele, 7) säilitama mõõdistusprojekti ehitise lammutamiseni 8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise; 9) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise; 10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 11) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav; 12) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele 79. Kohaliku omavalitsuse pädevus ja võimalus mõjutada kinnisvara haldamist kohaliku omavalitsuse koosseisus on maa, maakorraldusega ja maa hindamise ning maksustamisega tegelev spetsialist – maakorraldaja. Talle võib kohalikust omavalitsusest olla pandud kas planeerigutest keskkonna järelvalvest või ehitustegevust tulenevaid lisakohustusi. Omavalitsuse põhimääruses on näiteks sellised ülesanded: linna üldplaneeringu, teema planeerigute, linnaosade üldplaneerigute ja detailplaneerigute koostamine ning koostamise korraldus. Tehniliste infrastruktuuri objektide ja rajatiste arengukavadfe ja planeeringute
· TALURAHVA OLUKORD ROOTSI AJAL: Peale pidevaid sõdu oli rahvaarv katastroofiliselt kahanenud, 1620. aastatel hinnati talurahva arvu vähem kui 100 000-le (üle poole rahvastikust oli hävinud) Saaremaa elanikkond moodustas 1630. aastate lõpul umbes veerandi kõigist eestlastest (s.t. iga neljas eestlane oli saarlane) 1645. aastal fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis Koos mõisa põldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade koormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast 1680. aastal Liivi- ja Eestimaale laienenud reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes: * Algas maade põhjalik hindamine ja kaardistamine
kohale informatsioonitahvli, milles sisaldub informatsioon ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta; 4) taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise. 83. Kohaliku omavalitsuse pädevus ja võimalus mõjutada kinnisvara haldamist kohaliku omavalitsuse koosseisus on maa, maakorraldusega ja maa hindamise ning maksustamisega tegelev spetsialist maakorraldaja. Talle võib kohalikust omavalitsusest olla pandud kas planeerigutest keskkonna järelvalvest või ehitustegevust tulenevaid lisakohustusi. Omavalitsuse põhimääruses on näiteks sellised ülesanded: linna üldplaneeringu, teema planeerigute, linnaosade üldplaneerigute ja detailplaneerigute koostamine ning koostamise korraldus. Tehniliste infrastruktuuri objektide
kohale informatsioonitahvli, milles sisaldub informatsioon ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta; 4) taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise. 83. Kohaliku omavalitsuse pädevus ja võimalus mõjutada kinnisvara haldamist – kohaliku omavalitsuse koosseisus on maa, maakorraldusega ja maa hindamise ning maksustamisega tegelev spetsialist – maakorraldaja. Talle võib kohalikust omavalitsusest olla pandud kas planeerigutest keskkonna järelvalvest või ehitustegevust tulenevaid lisakohustusi. Omavalitsuse põhimääruses on näiteks sellised ülesanded: linna üldplaneeringu, teema planeerigute, linnaosade üldplaneerigute ja detailplaneerigute koostamine ning koostamise korraldus. Tehniliste infrastruktuuri objektide ja rajatiste arengukavadfe ja planeeringute
omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nimede, isiku- või äriregistri või muu registri koodide või isikukoodi puudumise korral sünniaegade ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta. (7) Ehitamise alustamise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister 81.Kohaliku omavalitsuse pädevus ja võimalus mõjutada kinnisvara haldamist. kohaliku omavalitsuse koosseisus on maa, maakorraldusega ja maa hindamise ning maksustamisega tegelev spetsialist maakorraldaja. Talle võib kohalikust omavalitsusest olla pandud kas planeerigutest keskkonna järelvalvest või ehitustegevust tulenevaid lisakohustusi. Omavalitsuse põhimääruses on näiteks sellised ülesanded: linna üldplaneeringu, teema planeerigute, linnaosade üldplaneerigute ja detailplaneerigute koostamine ning koostamise korraldus. Tehniliste infrastruktuuri objektide ja rajatiste
annaabi.ee 
