käinud teotööl), maavabadeks talupoegadeks (omas talu) Lääniaadli teke: 1. Pärast maade jagamist tuli need keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada 2. Maa kindlustamiseks hakati rajama linnuseid 3. Neis hakkasid elama rüütlitest läänimehed, kes pidid maad kaitsma 4. Vakuspeod peeti koos ühiseid söömaaegu talupoegade ja vasallidega 5. Maa eest maksti ülikutele andamit 6. Kiriku-, kohtu-, haldusvõim maaisandal 7. 13. saj siirdusid läänimehed maale eramõisatesse Linnade teke: 1. Esimesed linnad tekkisid Liivimaal vallutuste käigus 2. Linnad tekkisid muistsete kauplemiskohtadele, teede lõikumisaladele, kohalikesse keskustesse 3. Suurim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse 4. Tuumiku moodustasid saksa käsitöölised ja kaupmehed, võisid ka olla mõned jõukamad eestlased 5. Maa kindlustamiseks rajati linnuseid 6. Suurimad linnad Jüriöö ülestõus: 1
sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. Vaimulikkonna hierarhia paavst ; peapiiskopid ; piiskopid ; preestrid ; ülem- ja alamdiakonid ; akolüüdid (küünlakandjad) ; lektorid (prohvetite raamatute ettelugejad) ; eksortsistid (kurjade vaimude väljaajajad) Maal oli tähtsamaid makse kümnis, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist. Maaisandal oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Hiljemal ajal sai suurt tulu indulgentside müügist. Indulgentside müük toimus kindlate reeglite kohaselt korraldatud kampaaniatega. Põhilised maksud siiski maavaldustest ja mitmesugustest maksudest (kümnis, pearaha). Karolingide renessanss Kultuuri tõus Frangi riigis 8. saj teisel poolel ja 9. saj alguses, "positiivsete sammude rada". Hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit (avaldus
koletis." Seda kuuldes läksid suur koletise sinised silmad suurekes ja säravamaks. "Nimelt sina, minu kurb suur koletis, sa oled väga ainulaadne koletis.sinusuguseid suuri koletisi on maailmas väga vähe ja sa peaksid selle üle just uhkust tundma. " Seda kuulates oli suur koletis õudselt rõõmus. Ta hüppas õhku, tegi kukerpalli ja prantsatas rõõmust maha tagasi. Suure koletise silmad helkisid rõõmust aja ta tänas Maaisandat kogu südamest. Maaisandal oli rõõmus meel, et sai kedagi aidata ning ta vajus jälle sügavasse unne. Sellest päevast peale oli suur koletis alati õnnelik. Ta logeles iga päev oma järve ääres ja enam ei kiusata teada sest koletis sai lõppuks aru mis on tõesti tähtis. Nüüd mängib ta iga päev peitust oma uute sõppradega. Kuigi ta teab et ta leitakse alati ülesse esimesena ei muuda see mõte teda enam kurvaks. .
talupoegi. Läänemaadel, kus mõisamajandus oli tugevamalt arenenud, oli vabatalupoegi vähem. Külaühiskonna alumise kihi moodustasid vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad, sulased ja teenijad. 5.Linnad ja kaubandus. Tsunftid ja gildid Linnadest said otsekui eksterritoriaalsed üksused, mille piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja mille elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Linnades asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu ning ainult linnakogukonna liikmed tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega ja vabalt kasutada linna metsi , heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille võim oli väga suur ning peale tavapärase linna sissetulekute ja heakorra kindlustamise kuulus suuremates linnades raele kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus.
kihelkonna keskpukti, vana linnamäe või pühapaiga lähedusse. 8. Miks tekkisid peale vallutust Liivimaale linnad? Milline oli linnade õiguslik seisund? Nimeta Vana-Liivimaa tähtsamad linnad. Kellest koosnes linna elanikkond? Kuna ristisõja peamine siht oli saada Vene turule, siis oli vaja kauplemiskohti ehitati linnad, mille asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnade asutamisel oli suurim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa tähtsamad linnad olid Riia, Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Paide ja Haapsalu. Linna elanikkond koosnes enamjaolt saksa käsitöölistest ja kaupmeestest, kuid ka eestlasi leidus linnaelanike seas. 9. Miks ja millal puhkes Jüriöö ülestõus? Milliste tulemustega see ülestõus lõppes? Kuidas muutus Vana-Liivimaa poliitiline kaart?
a saadi lääne pärandada *1329. a laiendati pärimisõigus tütardeke *1397.a said pärimisõiguse Harju-Virus mõlemad sood aga ka kõrvalsugulusastmed kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust *kiiremini arenes pärimisõigus Harju-Virus, mujal aeglasemini (Tartus 1450.a ja Saare-Läänes 1524.a); ordu alal jäi keskaja lõpuni kehtima mittepärandatavuse põhimõte *ka kohtuõigused (mis varem olid ainult maaisandal) kandusid 14. sajandil üle vasallidele *nimetus "vasallid" kadus, sest vasalli-senjööri läänisuhe kujunes pelgalt formaalsuseks; hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisusest *maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks (keskuseks ametimõis) ja vakusteks 3
o Maavaldus ja pärandiõigus o Kaubanduse ja meresõidu keeld o Õigus kanda relva o Koormiste ja maksude o Koormistest ülejääva toodanu kehtestamine turustamise õigus o Võlgade tekkimisel maa o Saaremaal ja põhja-eestis vanemate juhtiv äravõtmine roll o Kõrgeim kohtuvõim maaisandal Vana-Liivimaa haldus Vana-Liivimaa tekkis 17.saj Haldused: o Saksa ordu valdus 1236 Saule lahingus Mõõgavendade ordu häving o Taani alad e. Eestimaa hertsogkond 1238 Stensby leping kinnitas taani valdused: Tallinn, Harju- ja Virumaa, Järvamaa 1346 taani müüs oma valdused saksa ordule o Tartu piiskopkond o Saare-Lääne piiskopkond
Põhja-Eesti * Harju- ja Virumaa * Valitses Taani kuningas, Eesti hertsog * Tallinna asehaldur * Maanõukogu [12-15 liiget] Linnade Teke Liivimaa ristisõja algatajateks ja toetajateks olid saksa kaupmehed. Seepärast on üsna loomulik et juba vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Suurim roll linnade tekkel oli maaisandal kes andis linnaõigusi. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraal asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn(1262 ja 1263 tulid leedukad ja võtsid kontrolli). Linnade tuumiku moodustasid arvatavasti sakslastest kaupmehed ja käsitöölised.(linnavolikogusse kuulusid) Jüriöö ülestõus Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate teke, ikaldus ja nälg, samuti ka katk, Taani kuninga soov müüa Põhja-Eesti liiviordule, Mälestus
Väiksemaid asundusi tekkis teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale, kuid linastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Linnade piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Linnaõigus Hamburg (Põhja-Eesti), Lübeck (Lõuna-Eesti). Linnaelanike koosseisu kohta on allikate puudusel vähe teada, aga arvatakse, et tuuma moodustasid Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased sakslastega konkureerida, kohalikus kaubanduses oli aga just neil mitmeid eeliseid. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Linnakogukonna
põllumajandussaaduste (toiduainete) ülejääk. Neid ülejääke oli vaja kusagil müüa. · Suurenes käsitööliste arv, tänu millele toodeti rohkem kaupu, mida pidi kusagil müüma. · Paremad elutingimused põhjustasid rahvaarvu kasvu inimesed vajasid uusi elukohti. 3. Millistes Euroopa piirkondades oli keskajal kõige rohkem linnu? Põhja-Prantsusmaal, Flandrias (tänapäeva Madalmaad) ja Reini jõe ülemjooksu ümbruses (Saksamaal) 4. Mis roll oli linna jaoks tema maaisandal? Linn asus maaisanda maa peal. Maaisandale tuli makse maksta, maaisand mõistis kohut, määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76)
Oluliseks põhjuseks oli majanduslike ja poliitiliste olude muutus. Mereräävidega seotud majandus lakkas ning Eestis hakkas toimine rahvusvaheline kaubandus. Saareline asend ei soodustanud linnade teket. Põllumajandust takistas vilets põllumaa. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemikohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused. Linnade asustamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Põhilise elanikkonna moodustasid alguses Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed + eestlased. Jüriöö ülestõus 23.apr 1343-1345 Põhjused: 1. Talupoegade rahulolematus suurte koormistega. 2. Taani kuninga soov müüa ära Harju-Viru alad Saksa ordule. 3. Eestlaste soov taastada oma iseseisvus. Käik: · Relvastatud mäss. Põletasid mõisaid ja kirikuid; tapsid kõik kättesattunud sakslased ning valisid endi hulgast 4 kuningat.
tekkisid? Ise ei tohtinud kaubandusega tegeleda, meresõidu keeld Koormiste ja maksude kehtestamine Kümnis- kümnendik kaubast Hinnus- naturaalmaks nt 30 küünalt Kirikukümnis- kirikumaks Linnuste, teede, sildade ehitamine 13. saj. Lõpust teotöö- mõisapõllul konkreetne töö Võlgade tekkimistel maa ära võtmine Kõrgeim võim maaisandal 25. Kuidas jagunes mõisa maa? Mõisa maa- harisid talupojad teotööga Talumaa- kasutamise eest mõisnikule koormiste tasumine 26. Teotöö jagunemine: Nädalategu- kindel arv päevi nädalas Kuni 16. saj 1-2 päeva nädalas Kuni 19. saj. 6 päeva nädalas Ebaregulaarne töö
• Talupoja laia suhtlusringi piiramine • Kõrtsid (ühendusteed, mererand) - peatus- ja ööbimiskohad, kogunemiskohad • Õlu, põletatud viin • Maaisand, pidas ülal talupoeg • Veski tähtsaim tööstusettevõte - vilja jahvatamine • Kirikulaadad (kokkusaamine, suhtlemine, kaubandus) • Peod (perekondlikud, kiriku, maaisanda kostitused, vakused 2x aastas) • Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes • Talupoeg - koormised, isand - garanteerima alluvate austamise • Kohtuvõim maaisandal • Vasallidel alamkohtuvõim — kõrgeim kohtuvõim 14.saj • Foogtid kohtumõistjad • Talurahvaõigused - kriminaalsätted • Surmanuhtlus - röövimine, tapmine, nõidumine, ketserlus, vägistamine 3 tunnistajaga KIRIKUD JA KLOOSTRID • Igas piiskopkonnas toomkirik e katedraal (Tartu, Haapsalu, Tallinn) • 13.saj lõpp kirikukihelkonnad muinaskihelkondade järgi • Keskuses kirik (Tallinnas ja Tartus 2), kabelid müüride ette, suurte teede äärde
Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preestritel oli õigus pühitseda armulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust, sooritada muid kiriklikke toiminguid. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annetustest. Tähtsaim makse oli kümnis. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavaldustelt. Varakeskajal muutus kirik sõltuvaks kohalikust maaisandast, kellele kuulus nii pühakoda kui ka vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa. Maaisandal oli õigus määrata kohale preester. Kogudusepreestri määras küll piiskop, aga tavaliselt ei läinud too maaisandaga tülli. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku õpetus põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa on Vana testament, mis on judaismi püha raamat ja sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi jm.
probleemidele lahendus leida. Kokkusaamine toimus 1397. aastal Danzigi linnas ja kannab nimetust Danzigi kongress. Sealt võtsid osa: Liivi Ordu, Saare-lääne piiskopkonna esindaja, Riia peapiiskopkonna esindaja, Kuramaa piiskopkonna esindajad, vasallide esindaja. Otsustati, et : Riia peapiiskopiks saab valida ainult Liivi Ordu liikme. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Ordu sõjakäikudel. Vasallide pärandamisõigus laienes - maaisandal puudus võimalus vasalli käes seda maad tagasi küsida. See, et vasallide pärandamisõigus laienes, kannab nimetust Jungingeni armukiri 15. sajandil üritati kohapeal omavahelist koostööd teha. Selle jaoks hakati pidama maapäevi. Esimest korda käis maapäev koos 1421. aastal. Maapäeval oli esindatud 4 kihti: 1) Riia peapiiskop + vaimulike esindajad 2) Liivi Ordu ordumeister+ esindajad 3) Vasallide esindajad 4) Kolme suurema linna kodanikud (Tartu, tallinn, Riia) Mida arutati?:
läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused : *isiklik vabadus *õigus pärilikule maakasutusele kohustused : *koormuste kandmine ( kümnis, hinnus,) *kirikute, teede, linnuste ehitamine *sõjateenistus *vakuste pidamine *vahiteenistus linna müüril tornides Jüriöö ülestõus
pärandada. 1329 laiendati pärimisõigus tütardele. 1397(1450 Trt pk, 1524 S-L pk) nn Jungingeni armukirja alusel muudeti Harju-Virus läänid päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulusastmetes kuni 5.põlveni-seega läänid võõrandamatuks omandiks pm > vähendas maaisanda võimutäiust. Ordu alal kehtis keskaja lõpuni lääni mittepärandamise pm. 14.saj kohtuvõim talup üle vasallidele, ennem maaisandal. Vasalli-senjööri suhe muutus fomaalseks>"rüütlid" ja ,,junkrud" kui omaette seisus> läänistamine maj kaalutlustel mitte sõj. Läänistamata maad jaotatud ametkondadeks, need vakusteks(4-6 küla). Sks ordu ja p-de võimvõitlus, algab 13.saj, mil Mõõga ordu ja Riia p õiguslik vahekord jäi tõpselt määratlemata-Liivim p-d eesotsas Riia pp väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab p-dele alluma v olema neist lauaa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei
Lahkamine oli keelatud algselt. · Kõige kauem tuli õppida usuteaduskonnas. · Ülikooli teine tunnus teaduskondade kõrval oli see, et ülikool oli autonoomne.( ülikool sai tegutseda iseseisvaltt, kui keegi hakkas ülikooliasjadesse sekkuma, siis sai ülikool pöörduda otse paavsti poole, et paavst neid aitaks. Miks just paavsti poole? - sest enamasti oli paavst välja andnud ülikooli asutamise üriku. ) · Maaisandal või siis ka piiskopil puudus võimalus õppejõudude ja õpilaste üle kohut mõista. Õppejõudude ja õpilaste üle mõisteti kohut ülikooli siseselt. · Kolmas ülikooli tunnust oli see, et ülikoolil oli õigus välja anda teaduskraade. Kellelgi teisel ei olnud õigus neid välja anda. Kõige madalam teaduskraad oli bakalaureus, siis tuli magister ning lõpuks doktorikraad. · Ülikoolis toimus õppetöö ladina keeles
osa võtsid Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuremaa piiskopkond. Sellel kohtumisel otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ühtlasi ka Liivi ordu liige. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Liivi ordu sõjakäikudel. Ning lisaks laienes ka vasallide pärandamis õigus ehk oma maad võis pärandada nii mees kui ka nais liinis kuni viienda sugulusastmeni, mis tähendas, et maaisandal puudus võimalus maad tagasi küsida see kandis nime Jungingeni armukiri. -) Hakati ka pidama maapäevi, et edendada omavahelist koostööd. Esmakordselt käis maapäev koos 1421 aastal ning seal olid esindatud neli kihti ehk Riia peapiiskop koos vaimulike esindajatega; Liivi ordu meister ja esindajad; vasallide esindajad ja ka Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Seal arutati omavahelisi tülisid, makse, talupegade küsimused, välispoliitilisi küsimusi.
Piiskopi ülesanded: preestrite ja diakonite ametisse pühitsemine (ordinatsioon), ristitute konfirmeerimine (kinnitamine), õli pühitsemine kiriklikeks toiminguteks, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine, vaimulik kontrollimine oma piiskopkonnas visitatsiooni käigus Kohaliku koguduse eesotsas oli preester (kr k presbyter vanem), neid abistasid diakonid jt abilised (akolüüdid) Kirikule maksti 10% sissetulekust kirikukümnis Maaisandal oli patronaadiõigus Kirjelda romaani kirikut Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvi raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad, millel oli lai kesklööv ja kitsamad külglöövid. Lööve eraldasid tugevate kivisammaste või nelinurksete tugipostide nn. piilarite read, millele toetusid kesklöövi seinad. Romaani stiilis basiilikad olid keerukama põhiplaaniga kui varasemad. Endiselt on sissepääs läänes,
annaabi.ee 
