Tavalisteks kosmoseuurimise aluspõhimõteteks on teadusliku uurimustöö edendamine, erinevate rahvaste ühendamine, inimsoo edasise kestvuse tagamine ja sõjalis- strateegiliste eeliste loomine teiste riikide ees. Kosmoseuurimist on palju ka kritiseeritud, tavaliselt rahalistel- ja turvakaalutlustel. Kosmoseuurimine on sageli olnud kasutusel kui geopoliitiliste rivaalide võitlusvahend, nagu näiteks Külmas sõjas. Kosmoseuurimise varasematel aegadel oli motiveerivaks ajendiks nn kosmosevõidujooks (ingl. k. ,,Space Race") Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene ümber maa tiirlev inimese poolt valmistatud objekt oli NSVL'i Sputnik 1 (4. oktoober 1957) ja esimese maandumise Kuul sooritas Ameerika Apollo 11 (20. juuli 1969), mõlemaid sooritusi peeti tollal tippsavutusteks. Nõukogude kosmoseprogramm jõudis mitmete oluliste avastusteni tänu Sergei Korolyvovile ja Kerim Kerimovile, sealhulgas esimene mehitatud kosmoselend (Juri Gagarin Vostok 1 pardal)
Kennedy oli pigem hea oraator, kui kindlakäeline tegutseja, paljud reformid jäid paberile, algul ei osalenud ta väga palju välispoliitikas. Siiski kõneles ta väga hästi, lõi lootuseid ja heameelt inimestes. 3. Kuidas mõjutas mustanahaliste kodanikuliikumine USA arengut? Too vähemalt 3 näidet. Ühiskond kasvas kokku, ei olnud eraldunud mustade ja valgete kogukonnad. Avardusid noorte õppimisvõimalused. Kodanike õigusi muudeti paremuse poole. LK 49. 2. Kosmosevõidujooks avardas teadmisi universumist, edendas raketiteadust. Samuti aitas kaasa laiema tehnilise revolutsiooni sünnile. LK 53. 1. Miks seisti sotsiaalsele turumajandusele niivõrd laialdaselt vastu? Millised ühiskonnakihid seda eriti tegid? Sest üleminek oli raske, ja inimesed ei usaldanud süsteemi, kõike pidi algusest alustama. Selle vastu protestisid sotsdemokraadid ja ametiühing. LK 55. 1. Nimeta 3 põhjust miks Lääne-Saksamaa arenes kiiremini kui Ida-Saksamaa.
lõpetada. Kuigi riigi majanduslik olukord ei olnud just hiilgav, jätkas Brežnev oma eelkäijate kombel sõjatööstuse eelisarendamist ja võidurelvastumist. Lisaks sellele püüti näida edukad kõikidel elualadel: spordis, teaduses, majanduses, kunstis jne.Brežnevi ajal oli külm sõda “külm” ainult Euroopas ja Ida-Aasias. Oli terve rida “kuumi” konflikte kolmandas maailmas. Leonid Brežnevi peasekretäriks olemise ajal jätkus kosmosevõidujooks. Tema võimul oleku ajal tehti lende nii Kuule kui ka Veenusele ja Marsile. Oli mitmeid õnnestunud projekte, kuid ka palju ebaõnnestunuid. 1966. aastal tehti esimene (mehitamata) laskumine Kuule ja samuti ka Veenusele. Leonid Iljitš Brežnev oli NLKP Keskkomitee peasekretäriks ja seega kogu Nõukogude Liidu juhiks 18 aastat. Tänu oma headele iseloomuomadustele, töökusele ja osavale poliitilisele mängule jõudis ta kõrgele ja hoidis oma positsiooni kindlalt kuni surmani. Tema
USA hävitas Türgis olevad maaraketid. 14. Kahe üliriigi vastasseis näiteks kosmose vallutamise ja spordi näitel? Kahe üliriigi vastasseis külma sõja viimise näol kolmandasse maailma. Tšiili ja Salvador Allende, Nicaragua ja Ortega, sandinistid ja kontrad. Mis arengud toimusid prantsuse Indo-Hiinas lisaks Vietnami sõjale, näiteks Pol Pothi genotsiid Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas? Kosmosevõidujooks – o NSVL võidab kosmosevõidujooksu luues Sputniku, mis oli esimene töövõimeline masin kosmoses. 1961 esimene inimese kosmosesse saadetud ja sealt naasnud Juri Gagarini näol. o USA, suutes enda jõuvarud kokku koguda, jõudis 1969. aastal kuule ning tõestas sellega enda üleolekut tehnikas ja teaduses. Sport o NSVL ja väiksemate kommunistlike riikide massiline keelatud ainete kasutus.
abi saatmine. 16 riigile saadeti kokku 13 miljardit dollarit. Plaani eesmärk oli Euroopa majandus kiiresti taas jalule aidata, et kommunism levida ei saaks. Sisepoliitika: Algas Makatrism, ehk nõiajaht kommunistidele USA-s. Jätkati Uut kurssi ning toimus üleminek rahuajale majanduses. 20. USA sise- ja välispoliitika 1960. - 1970. aastatel. Välispoliitika: 60ndate alguses toimus Kuuba kriis ning algas Vietnami sõda. Samuti toimus kosmosevõidujooks NSV Liiduga ning võisteldi tehnoloogilises arengus. L. Johnson alustas teed pingelõdvenduse poole, kuid erilist edu ta välispoliitikas ei saavutanud. Pärast Johnsonit asus ametisse Nixon, kes lõpetas Vietnami sõja, saavutas edu pingelõdvendusega Euroopas ning loob Nõukogude Liidu “Ohjeldamise” poliitika. Samuti kohtub Brežneviga Moskvas ja Maoga Hiinas. Viib läbi Nixoni Doktriini, mis tähendab, et USA toetab kommunismivastas võitlust, aga otseselt ei sekku.
o 12. aprill 1961 – esimese inimesena jõudis kosmosesse Juri Gagarin 1961-> tõstis kommunistliku süsteemi autoriteeti veelgi o VM keskendus kiirusele, mitte kvaliteedile o USA pidas olulisemaks kvaliteeti, Apollo programmi raames viidi inimene kosmosesse paar kuud peale VMd, inimene saadeti Kuule aga enne VMd (1969: Neil Armstrong ja Buzz Aldrin) 6 Kosmosevõidujooks avardas teadmisi universumist, edendas raketiteadust, aitas kaasa laiema tehnilise revolutsiooni spnnile ja juhatas sisse USA tehnoloogilise ülemvõimu ajastu Taheti üleolekut spordis – see muutus poliitka osaks o Edu males pidi näitama ühe või teise süsteemi vaimset üleolekut (USA: Bobby Ficher; NSVL: Anatoli Karpov) o Tähelepanu äratasid suveolümpiamängud, kus olid esialgu edukamad USA mängijad; kaugeneti
annaabi.ee 
