õigustest sellele alale. 23. aprillil 1919 tuli esimest korda kokku Eesti Asutav Kogu. Enamlased valimistel ei osalenud. Enamuse saavutasid vasakpoolsed erakonnad. Asutav Kogu võttis 1919. aasta oktoobris vastu maaseaduse ja 1920. aasta juuni keskel põhiseaduse. Asutava Kogu esimees oli August Rei ja valitsusjuhiks valiti Otto Strandman. Maareformi seadus nägi ette mõisate võõrandamise ning Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise. Loodi riiklik maafond, millest lubati anda maad vähese maaga või maata talupoegadele. Eelistatud olid Vabadussõjas osalenud, lahingutes silma paistnud ja haavata saanud sõjamehed või Vabadussõjas langenute perekonnad. Põhiseadus nägi ette - isikupuutumatuse kaitse - kodu-, vara- ja kirjavahetuse puutumatuse - usuvabaduse - liikumisvabaduse - sõna- ja trükivabaduse - ühinemise vabaduse - kõik inimesed on seaduse ees võrdsed - õigus eestikeelsele asjaajamisele
· Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad · Mõisnikele maksti kompensatsiooni · Moodustati riiklik maafond · Enamus maast jagati välja vabadussõjast osavõtnutele, hiljem ka teistele soovijatele · Moodustati asundustalud (56 000) Maareformi tähtsus · Mõisamajandus asendus talumajandusega · Kadusid vastuolud maal · Tekkis lojaalne võikeomanike kiht Põllumajanduse areng · Maareformi mõjul algas põllumajanduse arenemine · Tööstus suutis ümber orienteeruda kohalikule toorainele · Toodeti siseturule ehitusmaterjalid, põlevkivitööstuse tooteid
transpordi ettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused. Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele. Käsumajanduse teostamiseks viidi sisse majandusplaanide koostamine, millega tegeles vastloodud Riiklik Plaanikomitee. Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvestati kirikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30ha. Uusmaasaajate jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimesena tuttavaks sovhoosid.
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0%
Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest · Amortiseerunud torustike ja puhastusseadmete vahetamine · Nõuetele vastavate veepuhastusjaamade ja seadmete rajamine · Säästlik vee tarbimine · Mahepõllumajanduslik tootmine · Veekasutuspiirnormid ja keskkonnanõuded Loodusvarad · Maafond, maavarad, mets, välisõhk, vesi, kalavarud, jahiulukid · Inimkonna säilimise ja arengu tagatis · Looduskasutuse pidevuse tagajad · Looduskeskkonna ja mitmekesisuse säilitajad Loodusvarade kaitse: · Kasutades parimat tehnoloogiat ja keskkonnatehnikat · Säilitades eluslooduse mitmekesisust · Loobudes toorme- ja jäätmemahukast tootmisest · Tarbides säästvalt ja tervislikult · Kasutades uuenevaid ja ammendamatuid loodusvarasid
Vares) Täidesaatev võim Rahvakomissaride Nõukogule (J. Lauristin) - Majanduslikud ümberkorraldused o Riigistamised natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad, rahaasutused, suuremad elumajad o Majandusele allutati tsentraliseeritud juhtimisele majandusplaanide koostamine o Tööstuse forsseritud arendamine teiste majandusharude arvelt o Agraarreform riiklik maafond sinna läksid konfiskeeritud valdused talude max. suurus oli 30 ha o Sovhoosid kolhoosid tõi kaasa talurahva vaesumise, masina- ja traktorijaamade loomine o Rahareform kroon vahetati rubla vastu 1 EEK = 1,25 rubla (tglt pidi olema 10 rubla) tõi kaasa tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus kaupade krooniline defitsiit - Kultuurilised ümberkorraldused
Tehaseid sulgeti, suurenes tööpuudus. Siiski laastas see kriis Balti riike vähem kui enamikku Euroopat. o 1934-35 algas majanduse kiire areng, mille käigus ületati kriisi eelne tase. o Riigi aktiivne sekkumine majandusellu. 1930.date lõpp o Suurenes inimeste sissetulek ja langes elukallidus. o Toimus edasi kiire areng. o Põllumajandus Maareform o Sundvõõrandati mõisamaad, hooned, inventaarid ja loomad. Moodustati riiklik maafond. Milles jagati maad kehvikutele ja maatameestele, keda hakati nimetama asunikekes. o Järgmistel aastatel laienes haritav põllupind, paranes saagikus, tõusis kariloomade arv, levisid moodsad maaharimisviisid, üha rohkem hakati kasutama masinaid jne. Suurenes ka ühistegevuse roll. Tootmine o Korraldati ümber tootmine. o Eestis tõusis esikohale loomakasvatus, milles domineerisid piimakarja ja peekonisea pidamine. o Suurenes teravilja toodang.
1940. aasta 7. septembril anti Eesti, Läti ja Leedu kodanikele Nõukogude kodakondsus ja nõnda likvideeriti NSVL-i poolt ühepoolselt ka seniste Balti riikide kodakondsused. Enamik välismaale lahkunud eestlasi seda mõistagi aga ei tunnistanud ning ka Eestisse jäänud kodanikes tekitas see tõsist protesti. Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid, ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Sügisel moodustati ENSV-s riiklik maafond, kuhu arvati äralõiked "suurtaludelt" (üle 30 hektari), kirikumaad ja Eestist lahkunute valdused, kokku üle 750 000 hektari. Maa jaotati 26 000 maatu ja 25 000 vähese maaga talupoja vahel, kuid üldiselt said nood liialt vähe maad, et võimaldada edukad talupidamist. Samas ruineeriti ka suur osa suuremates talupidamistest. Maade ümberajagamise tõttu tekkisid maal ka tõsised pinged, mida kommunistlikud propagandistid
hetkeseisu. Joonis 7. Valla keskmine haritava maa boniteet hindepunktides. Figure 7. Mean soil fertility degree for arable land in parishes. Kasutatud kirjandus Eesti mullastik arvudes I – III 1974 - 1989 Järvan, U., Kanger, J., Kevvai, L., Sisask, M., Tüür, R., 1996. Eesti haritava maa agrokeemilise seisundi kujunemine. EPMÜ teadustööde kogumik, nr. 187 , lk 15-27 Kask, R., 1975. Eesti NSV maafond ja selle põllumajanduslik kvaliteet. – 358 lk Kask, R, 1996. Eesti mullad. - 239 lk Kitse, E., 1978., Mullavesi. – 142 lk Kõlli, R. ja Lemetti, I., 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad.,122 lk. Põllumajanduse säästva arengu pikaajaline strateegia. 1997, 137 lk. Reintam, L., 1995., Soils in Estonia. In: Boguslavski, E.V., Limberg, P. et al (Eds) Boden und Düngung. Tartu 122 – 1 31 Reintam, L., 1998
Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele. Käsumajanduse teostamiseks viidi sisse majanduplaanide koostamine, millega tegeles vastloodud Riiklik Plaanikomitee. Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja vajadusi eirate. Tootmistegevus laienedes tekkis vajadus tööjõu sissetoomiseks NSV Liidust. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvati kirjalikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. Uusmaasaajatele (senistele amatameestele ja kehvikutele) jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimestena tuttavaks sovhoosid, mis
Otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused. 6. augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu. Seadusandlikus võimuorganiks sai Ülemnõukogu, kelle ülesanne oli heaks kiita Moskva korraldused. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Viidi läbi natsionaliseerimine. Majandus allutusi tsentraliseeritud juhtimisele. Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond Hakati läbi viima nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogrammi lülitati Marsis-leninism, NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine. Represseeriti endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed ja mitmed tippintelligentsi esindajad. 14. juuni 1941 massiküüditamine
Võõrandatud maa nähti ette jaotada talupoegadele väikemajapidamistne apõlisteks kasutamieks, hariduslikele, omavalitsuslikele, ühistegelikele, kaubanduslikele ja tööstuslikele asutustele pikaajalisekt kasutamiseks. Mõisate metsad jagamisele ei kuulunud, need läksid riigi omandiks, samuti maavarad. Maareoformi teostamine. Maaseaduse alusel võõrandatai ja arvati riigi maafondi 96,6% suurmaaomandist. Seega moodustas kogu maafond 54,2% Eesti territooriumist. Põhilise osa võõrandatud maast moodustasid aadlimüisad 82,5%, endised riigimõisad moodustasid 10,2%, põllupankadele kuulus 2,9%, kirikute mõisad moodustasid 2,3% ja seisuslike asutuste maaomand oli 2,1%. Võõrandati kõik kroonu-, kiriku- ja pankade mõisad. Võõrandamata jäid kõik linnamõisad, eramõisad ja seisuslike asutuste maad. Võõrandatud maast kuulus jagamisele vaid väikene osa 28,3%, kuna metsad anti üle
28. nov 1918- punaarmee rünnak Narvale. Vastase arvuline ülekaal, juhtimissüsteemi puudumine, 3 jan 1920- lõpeb sõda. 23.04.1919- asutav kogu, kus oli 120 liiget. Seal domineerisid vasakpoolsed pol. Jõud. Üks kõige tähtsamaid seadusi oli „Maaseadus“, radikaalne maareform, sest baltisaksamõisnikelt võeti ära maa, kompenseeriti sümboolselt ja jäeti vaid mõisasüdamed(häärberid) ja nende ümber paiknev väike maa.Selle baasil loodi maafond, mis jagati talupoegadele, kes olid vähese maaga v maata. (eelisõigusega vabadussõjas osalenutele) luuakse 56000 uut talu. (lk49)(10 okt 1919) Luuakse uus partei- asunike koondis. Jõukate talumeeste partei- „põllumeeste kogud“ Pätsi partei.(parempoolsed) 2 seadus, mis vastu võeti oli „ I Põhiseadus“. Seadusandlikuks organiks oli riigikogu, mis valiti 3a. Majandusprobl: - loodeti palju koostööle venemaaga 1928 viidi läbi rahareform
Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu. Selle esimeheks Barbarus. Täidesaatev oli Rahvakomissaride Nõukogu. Johannes Lauristin. Kõike juhiti Moskvast tegelikult. EK(b)P esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Teiseks sekretäriks Nikolai Karotamm. Seaduste asendamine NFSV seadustega. Majanduses ümberkorraldused: 1) natsionaliseerimine 2) majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, käsumajandus 3) tööstuse eelisarendamine 4) agraarreform riiklik maafond 5) suurmajandid, sovhoosid 6) rahareform novembris rubla. Defitsiit. Nõukogulik kultuurirevolutsioon: uued õppeained, vene keel, tsensuur, kunstiliigiks propagandistlikud plakatid, riigijuhtide paraadportreed, nõukogulik looming. Repressiooni. Kuni 1940. lõpuni kadus riigi poliitiline juhtkond jms. 1942. arreteerimine laienes. 1941. 14. juunil massiküüditamine, 10 000 inimest. Sõda. Nõukogude võimuorganid moodustasid ,,põletatud maa taktika" elluviimiseks
Nõukogude võimu ümberkorraldused: Võimuaparaadi ümberkorraldamine: *Põhiseadus (aluseks NSVL 1936.a PS) *Seadusandlik võim Eesti NSV ülemnõukogu, Johannes Vares-Barbarus *Täidesaatev võim Rahvakomissaaride Nõukogu, Johannes Lauristin *Kohtuvõim Eestimaa Kommunistlik Partei Majandusreformid: *Natsionaliseerumine riigistati kõik ettevõtted, maa jne *Tsentraliseeritud juhtimine kõik käsud tulid Moskvast *Plaanimajanduse sisseseadmine *Agraarreform loodi riiklik maafond *Sovhoosid sotsialistlikud suurmajandid Kultuurielu nõukogustamine: *Nõukogulik kultuurirevolutsioon *Kooliprogrammidesse marksism leninism, NSVL ajalugu, konstitutsioon *Keelati EV aegne kirjandus ja ajakirjandus *Kunsti ülesandeks sai nõukogude võimu ülistamine *Nõukogulik repertuaar Repressioonid vägivald: *Siseasjade Rahvakomissariaat *EV aegne kõrgem juhtkond arreteeriti Saksa okupatsioon Saksa sõjaväe võim Eestis okt 1941 sept 1944
Alusena esitati mitte mulla kaart Agrogeoloogilises jaotuses on oluline mulla füüsikalis-mehaaniline koostis (LÕIMIS) 1. Sorteerimata sete: tahke liustiku sete MOREEN (kivid + liiv + savi) 2. Sorteeritud sete: jämeteraline LIIV, peeneteraline SAVI 3. Orgaaniline sete: TURVAS Eesti muldade ülemise kihi domineerivad lõimised Eestimaa lõimiste jaotus: Savi 5%, Liivsavi 28%, liiv 27%, turvas 24%, saviliiv 17% - kogu maafond.. Saviliiv 31%, savi 6%, liivsavi 39%, liiv 15%, turvas 9%, - haritav maa. Liiv on toitainetevaene. Kõrgel kuiv. Turvas happeline. Hapniku vaesus, sest liigniiske; N, P, K I. Rooma ja V. Voiman on eristanud 13 mullatüüpi Paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad · Kujunenud massivsel või murenenud pael · Kõrge huumusesisaldus · Neturaalne või nõrgalt happeline · Suur pinnakivisus · Veepuudus · Paepealsetel paikevad lood ehk alvarid
annaabi.ee 
