Viljandi
Paalalinna Gümnaasium
Statistiline
töö
Mitu
raamatut loeb täiskasvanud inimene ühes aastas?
Kristiina
Viljandi
2006
Arutame selle üle,
mitu raamatut loeb läbi täiskasvanud inimene aasta jooksul.
Küsisime meestelt ja naistelt eraldi.
1. Kogusime andmeid:
Küsisime kahekümnelt
mehelt ja kahekümnelt naiselt mitu raamatut loevad nad aastajooksul
läbi?
Mehed
3; 1; 0; 0; 2; 3; 5; 6; 7; 3; 3; 3; 2; 3; 2; 2; 1; 3; 3; 3; 2; 2; 4; 6; 5; 5; 3; 3; 3; 6.
Naised
8; 6; 5; 5; 7; 3; 4; 3; 6; 7; 0; 3; 6; 4; 2; 1; 3; 3; 2; 7; 8; 7; 3; 6; 7; 2; 3; 0; 6; 1.
2. Koostasime variatsioonirea ehk kirjutasime arvud kasvavas järjekorras.
Mehed
0,0,1,1,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,4,5,5,5,6,6,6,7.
Naised
0,0,1,1,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,4,4,5,5,6,6,6,6,6,7,7,7,7,7,8,8.
3. Koostasime sagedustabeli meeste ja naiste andmete põhjal eraldi ja kontrollime
tabeli õigsust.
Mehed:
Raamatute arv(x)
0 1 2 3 4 5 6 7
Sagedus(f)
2 2 6 12 1 3 3 1
Kontrollisime, kas
meeste tabelis on kõik andmed sisse kantud , liitsime sageduses
olevad arvud kokku: 2+2+6+12+1+3+3+1=30, seega on kõik arvud sisse
kantud.
Naised:
Raamatute arv(x)
0 1 2 3 4 5 6 7 8
Sagedus(f)
2 2 3 7 2 2 5 5 2
Kontrollisime, kas
naiste tabelis on kõik andmed sisse kantud,liitsime kõik sageduses
1. Statistiline kogum – uuritav kogum, mille kohta tahetakse järeldusi teha 2. Arvtunnus – arvuline tunnus – tunnus, mille väärtuseks on arvud, nt inimese pikkus, palga suurus. Jaguneb pidevateks ja diskreetseteks. 3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatu
Statistikatöö Arutame selle üle, mitu raamatut loeb läbi kooliõpilane aasta jooksul. Küsisime poistelt ja tüdrukutelt eraldi (10). 1. Kogume andmed: Küsisime kümnelt poisilt ja kümnelt tüdrukult mitu raamatut loevad nad aasta jooksul läbi? Tüdrukud 0; 1; 2; 2; 0; 30; 20; 3; 5; 50 Poisid 0; 3; 7; 1; 5; 2; 8; 4; 1; 4 2. Variatsioonirida ehk arvud kasvavas järjekorras Tüdrukud 0; 0; 1; 2; 2; 3; 5; 20; 30; 50 Poisid 0; 1; 1; 2; 3; 4; 4; 5; 7; 8 3. Sagedustabel ja graafik poiste ja tüdrukute andmete kohta eraldi TÜDRUKUD Raamatute arv (x) 0 1 2 3 5 20 30 50 Sagedus (f) 2 1 2 1 1 1 1 1 POISID Raamatute arv (x) 0 1 2 3 4 5 7 8 Sagedus (f) 1 2 1 1 2 1 1 1 4. Mood Mo (tüdrukud) = 0 ja 2 Mo (poisid) = 1 5. M
Statistilise rea karakteristikud. Tunnuseid ( nende väärtusi) iseloomustavad teatud suurused nn. karakteristikud. Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristikud jagunevad I keskmised e. paiknevuse karakteristikud - väljendavad antud tunnuse mingit keskmist väärtust, mille ümber tunnuse väärtused paiknevad. II hajuvuse karakteristikud - iseloomustavad tunnuse väärtuse hajuvust s.t kas väärtused erinevad üksteisest vähe või palju. Keskmised e. paiknevuse karakteristikud. Keskmised jagunevad a) asendikeskmised ( mediaan, mood) - sõltuvad elementide asendist variatsioonreas, b) mahukeskmised (keskväärtus, kaalutud aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine) - sõltuvad rea mahust. ASENDIKESKMISED Mediaan variatsioonrea keskmin
1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused · Statistika teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. · Üldkogum esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud
Andmed mingi tunnus või omadus. Tunnus omadus, nt keskmine pikkus, kummas paralleelklassis läks matemaatika eksamitöö paremini jne. Arvuline tunnus väärtuseks on arvud, nt pikkus, palk, hinne jne. Mittearvuline tunnus väärtuseks ei ole arvud, nt sugu, rahvus, haridus, juuste värv. Järjestustunnus tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada, nt matemaatika kt hinne, skaala küsitluses. Nominaaltunnus tunnus, millel on rohkem kui kaks erinevat väärtust, kuid ei leidu ühtegi sisulist järjestust, mis haaraks kõik tunnuse väärtused, nt rahvus, silmade värv. Binaarne tunnus ainult kaks teineteist välistavat tunnust, nt sugu. Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kaal, kasv, aeg, temperatuur. Diskreetne tunnus - tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi, väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel, nt elanike arv majas, õpilaste arv klassis vms. Statistiline rida juhus
12. klass Statistiliste andmete töötlemine Statistiliste andmete kogumisele järgneb andmete töötlemine ehk andmeanalüüs. Selle käigus leitakse karakteristikud, mis iseloomustavad tunnuse väärtuste jaotust kui tervikut ühest või teisest seisukohast. Põhilised karakteristikud jagunevad kahte rühma: 1. paiknemise karakteristikud ehk keskmised 2. hajuvuse karakteristikud Paiknemise karakteristikud Paiknemise karakteristikud annavad informatsiooni tunnuse väärtuste paiknemise kohta arvteljel ja iseloomustavad tunnust keskmise väärtuse seisukohalt. Need on aritmeetiline keskmine, mediaan, mood. 1. Aritmeetiliseks keskmiseks ( X ) nimetatakse tunnuse kõigi väärtuste summa ja väärtuste arvu jagatist. Kui tunnuse väärtused on x1, x2, x3, …, xn, siis x x 2 .... x n
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Statistika Statistiliseks kogumiks e. valimiks nimetatakse uuritavat indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhuslikku nähtust, mille kohta tahetakse otsust langetada. Tunnus jaguneb sõnaliseks (silmavärv) ja arvuliseks (kinganumber), mis jaguneb omakorda pidevaks (võib omada igat reaalarvulist väärtust) ning diskreetseks. Statistilises reas on andmed suvalises järjekorras. Variatsioonireas on andmed kasvavas või kahanevas järjekorras
(variatsioonirida) Kui kirjutatakse realiikmed kasvavas või kahanevad järjekorras (võrdsed liikmed kirjutatakse järjest), siis saadakse variatsioonirida. Sagedustabel Hinne x 2 3 4 5 Sagedus fa 3 7 10 8 fb 2 5 9 6 N: 2+5+9+6 = 22 Igale hindele vastab tema esinemise arv. N = 3 + 7 + 10 + 8 = 28 N = f1 + f2 + f3 + ... + fn Sirglõikdiagramm Sagedus hulknurk Kui kogumite mahud on erinevad, siis on vaja jaotustabelit. Kummas klassis tehti töö paremini? Et võrrelda erineva mahuga kogumeid, on otstarbekas kasutada sageduste asemel suhtelisi sagedusi. f f W= ; W(%)= W = *100% N N 3 W(%)= * 100% = 0,11 ~ 11% 28 x 2 3 4 5 Wa 11% 25% 36% 28% 100% Wb 9% 23% 41% 27% 100% W1 + W2 + W3 + ... + Wn = 100% Tunnused Arvuline: Pidev tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast.
Kõik kommentaarid