50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
susanna pkk
Õppematerjali autor
Sörenit vaevasid pidevad kahtlused, et kas ta ikka suudab tütarlast õnnelikuks teha. Mõne aja pärast oli ta kindel, et kihlus tuleb katkestada. Ta arvas, et algatus peab tulema tütarlapselt, mistõttu hakkas käituma eemaletõukavalt. Aasta peale kihlumist läksidki nad Regine ettepanekul lahku. Emotsionaalne shokk tuli Kierkegaardile kasuks, kuna temas vallandus kirjanikuanne, ideed aina tekkisid ning nõudsid väljundit. Sören oli grafomaan. Vahel kirjutas terve öö järjest. Sören arvas, et ilma Regineta poleks ta kunagi saanud iseendaks. Mõtlejana: Mitteakadeemiline, kirglik, järsk, ettearvamatu, tulihingeline, kaasahaarav. Mõned teosed: Ahistus, Surmatõbi, Minu kirjanikutöö seisukoht Vaated: Tunneb suurt huvi eksistentsiaalsete probleemide vastu iga inimene puutub kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Leiab et iga inimene on ainulaadne.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Gerda Parkja Søren Kierkegaard Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD-22A Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 1. Peatükk - Elulugu.................................................................................................
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg.........................................................................5 1.3 Maailmatunnetus ja –valu......................................
SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne.
52. Schopenhauer eristas sünnipärast ja omandatud iseloomu. Selgitage nende erinevust. Inimese sünnipärane iseloom on pärit tema isalt ja see tema elu jooksul ei muutu. Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54
52. Schopenhauer eristas sünnipärast ja omandatud iseloomu. Selgitage nende erinevust. Inimese sünnipärane iseloom on pärit tema isalt ja see tema elu jooksul ei muutu. Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,..
Meeleline taju, mille puhul on olulisel kohal iseenda aistingud. Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte abivahend, ka tema areneb. Absoluutne teadmine – see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku
ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid