Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjaoskuse arengust Euroopas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kirjaoskus?
  • Mis on kirjaoskus?

Lõik failist


Kirjaoskuse arengust Euroopas
Ettekanne õppeaines Pedagoogika alused
Jaak  Timberg
Tartu, 2011
 
 
Sissejuhatus
 Ettekanne annab ülevaate järgnevatest 
teemadest :
Mis on  kirjaoskus ?
Kirjaoskuse ajaloo  uurimine
Kirjaoskuse areng Euroopas
 
 
Mis on kirjaoskus?
 Kirjaoskuse all peetakse enamasti silmas 
oskust kirjutada ja lugeda.
 Mõiste, mida tähendab
kirjaoskus, on ajaloo
käigus märkimisväärselt
muutunud.
 
 
Kirjaoskuse definitsioon 
tänapäeval
OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu 
Organisatsioon  defineerib kirjaoskust kui:
kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja 
hindamist lugeja enda eesmärkide saavutamiseks, 
teabe ja oskuste  arendamiseks ning ühiskondlikus 
elus osalemiseks.
 
 
Vasakule Paremale
Kirjaoskuse arengust Euroopas #1 Kirjaoskuse arengust Euroopas #2 Kirjaoskuse arengust Euroopas #3 Kirjaoskuse arengust Euroopas #4 Kirjaoskuse arengust Euroopas #5 Kirjaoskuse arengust Euroopas #6 Kirjaoskuse arengust Euroopas #7 Kirjaoskuse arengust Euroopas #8 Kirjaoskuse arengust Euroopas #9 Kirjaoskuse arengust Euroopas #10 Kirjaoskuse arengust Euroopas #11 Kirjaoskuse arengust Euroopas #12 Kirjaoskuse arengust Euroopas #13 Kirjaoskuse arengust Euroopas #14 Kirjaoskuse arengust Euroopas #15 Kirjaoskuse arengust Euroopas #16 Kirjaoskuse arengust Euroopas #17 Kirjaoskuse arengust Euroopas #18 Kirjaoskuse arengust Euroopas #19 Kirjaoskuse arengust Euroopas #20 Kirjaoskuse arengust Euroopas #21 Kirjaoskuse arengust Euroopas #22 Kirjaoskuse arengust Euroopas #23 Kirjaoskuse arengust Euroopas #24 Kirjaoskuse arengust Euroopas #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor algloom Õppematerjali autor
Ettekanne koos piltide, kasutatud materjaliga jms. Õppejõud jäi ettekandega väga rahule :PKui teil on võimalik, siis ärge seda ettekande teemat valige. Neid on palju lihtsamaid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
80
docx

Keskaeg

püüdlema taas antiikaja arhitektuuri, keele jms poole – renessanss. kasutada sellist suhtelist terminit, mis mitte midagi ei kirjelda. Sellise aja periodiseerimise juurutamisega tegeleti peamiselt Saksamaal, nt Cellarius (Keller). Legoff – „pikk keskaeg“, kristluse domineerimine Euroopas, 6. – 18. saj. Keskaja algus 476 – Lääne-Rooma riik langes. Jaotus on tingitud sellest, et mida hilisem aeg, seda rohkem on meil Keskaja lõpp – 1453 – Bütsantsi riigi langemine/ 1492/1517 – allikaid – kujutelmad hiliskeskajast on paremad kui varakeskajast.

Keskaeg
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

pärast oli Eestis juba kaks päevalehte (Postimees ja Teataja). Siit võib edasi vaadata ajakirjanduskontsernide teket ja arengut Eesti Vabariigi päevil, esimese tabloidi (1922, Aleksander Veileri "Esmaspäev") sündi vms. Jälle lõhub loogilise arengu aasta 1940, ja see loogiline areng sai jätkuda 1980. aastate lõpust, näiteks võttes "Eesti Ekspressi" sünni (1989). Eesti ajakirjandust periodiseerides võib lähtuda ka elukutse arengust. Professionaalne amet e selgelt professionaliseerunud amet on arst, jurist, kirikuõpetaja (kui meenutada, milliseid aineid hakati esimestes Euroopa ülikoolides eelkõige õpetama!). Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest. Periodiseerimise võimalused Ajakirjaniku elukutse arenguetapid

Sotsiaalteadused
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

meie džässi ajalugu, kirjutas 1958. aastal Uno Loop Tallinna Muusikakooli diplomitööna. Nagu ta intervjuus siinkirjutajale rääkis, 6 oli tal teemast tingituna tuntavaid raskusi töö kaitsmisel. Käesolevaks ajaks ei ole sellest tööst säilinud ühtki eksemplari. V. Ojakääru 1966. aastal ilmunud “Džässmuusika” andis küll esimese eestikeelse džässi ajalugu käsitleva raamatuna tänuväärse ülevaate kogu selle muusikažanri senisest arengust (loomulikult läbi nõukoguliku prisma), kuid eesti džässile oli seal pühendatud vähem kui kaks lehekülge. Järgmiseks katseks seda temaatikat käsitleda on Jüri Maimiku 1969. aastal kirju- tatud Tallinna Riikliku Konservatooriumi diplomitöö “Tallinna estraadiorkestritest minevikus ja tänapäeval”. Nii U. Loobi kui J. Maimiku tööde puhul tuleb arvestada kõigepealt diplomi- tööde piiratud mahu ja uurija väheste kogemustega, aga eelkõige siiski kirjutamise ajaga –

Muusika ajalugu
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta: 12 817 eurot (2004) Keel: Ladina keelel põhinev portugali keel on rääkijate arvu poolest maailma kolmas Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel. Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali

Geograafia
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

(Richardson) Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on inimgruppide ja sotsiaalse elu süstemaatiline uurimine modernsetes ühiskondades. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on seotud sotsiaalsete institutsioonide uurimisega. Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks · Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi · Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena ­ olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam · Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad. · Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused, vägistamised jms. ­ ilmnesid samad iseärasused

Sotsioloogia
thumbnail
290
pdf

Holokaust

FOTOSID EESTI JUUDI KOGUKONNA TEGEVUSEST 142 6 SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS ITF hariduse töögrupp 1. MIS ON HOLOKAUST? Mõistet holokaust on määratletud mitut moodi. Toome näiteks kolm erinevat määratlust. Teise maailmasõja ajal püüdsid natsid „uue korra“ kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Esmakordselt ajaloos kasutati terve rahva massiliseks hävitamiseks tööstuslikke meetodeid. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Seda nimetatakse holokaustiks. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid, homoseksuaale jpt.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

,,Õigluse tegemine" oli õige kuninga kohus ja ülesanne, selle täitmise eest võttis ta endale aunimetuse. Kuningas olipigem seaduse agent kui allikas.Mesopotaamia tava kohaselt pidi kuningas oma valitsemise esimesel täisaastal kuulutama välja misarum-aktid, mis tühistas tema valitsemispiirkonnas võlasuhted. Kiilkiri ­ sumerite poolt IV at. e.m.a. leiutatud kiri, mis arenes piltkirjast sõnamärkidega silpkirjaks. Kiilkiri asendus I at. e.m.a. aramea tähtkirjaga. Euroopas desifreeris kiilkirja 1802.a. G. F. Grotefend. Kiilkirjaõigus - erinevatest ajastutest pärinevate erinevate rahvaste õiguste kompleks, mis on kirjapandud kiilkirjas. (P. Koschaker) 1. Areaal - Pärsia lahest ja Eelamist kuni Armeeniani (Urartu riik) põhjas, Põhja-Süüriani (Alalah, Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus

Õigussüsteemide ajalugu
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot

Maastikuarhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun