Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (1)

Tartu Ülikool - Meditsiin - Anatoomia ja füsioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on kihid?
Kuidas erinevad piirkonnad omavahel seotud on?
Kuidas veregruppe määrata?
Miks on see rõhu langus nii suur?
Mida pulsi abil hinnatakse?
Kuidas toimub termoregulatsioon püsiva temperatuuri hoidmine?
Kuidas organism käitub ähvardava ülekuumenemise või mahajahtumise korral?
KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB ?
Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus täiskasvanutel?

Lõik failist

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

4.loeng
Refleksid, refleksi mõiste
Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart.
Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor ---aferentsed( sensoorsed )---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa).
Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit.
Seljaaju, ehitus ja funktsioonid
Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus vahesid ei ole. Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #1

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #2

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #3

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #4

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #5

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #6

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #7

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #8

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #9

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #10

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #11

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #12

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #13

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #14

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #15

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #16

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #17

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #18

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #19

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #20

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #21

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #22

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #23

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #24

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #25

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #26

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #27

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #28

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #29

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #30

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #31

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #32

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #33

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

281 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lalaaaa Õppematerjali autor

loengukonspekt (4-24 loeng). Eksami sai selle materjaliga B peale ilusti tehtud. 25-32 loengu konspektid on olemas, vajadusel võib kirjutada.

anatoomia füsioloogia vaasa

Sarnased õppematerjalid

docx

SEEDIMINE

mikrofloora toimel teisased sapihapped ja nende soolad. Sapihapped võimaldavad peensooles emulgeerida lipiide ja teha sellega lipiidid kättesaadavaks rasvu lõhustavate ensüümide s.o pankrease lipaas toimele. Sapi produktsioon algab umbes teisel eluaastal. 2.Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3.Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1. Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2. Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes. Teise raseduse ajal,

Eripedagoogika

doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud

Eripedagoogika

docx

Närvisüsteem

Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perif

Anatoomia ja füsioloogia

docx

NÄRVISÜSTEEM

III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugifunktsioon, kohale

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia

doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega

Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine- ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks

Füsioloogia

doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi

Füsioloogia

Rohkem sarnaseid