Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA ja Itaalia pärast I maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kordamine kontrolltööks. Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel.
  • Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda.
    USAs majanduslik kiire areng, tundus, nagu poleks Ameerika jaoks ükski ettevõtmine võimatu. Siis otsustatigi kehtestada „kuiv seadus“ – inimesed aga alkoholist ei loobunud , selle valmistamise võtsid enda peale maffiad. Riiki juhtisid 20-ndatel vabariiklased, kes piirasid riigi osalemist majanduselus ja rõhutasid vaba ettevõtluse tähtsust.
    Itaalias majandus- ja sotsiaalkriis, palju töötuid (ka sõjast tagasi pöördunud noored mehed). Kommunistid kasutasid rahulolematust ära
  • USA ja Itaalia pärast I maailmasõda #1 USA ja Itaalia pärast I maailmasõda #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor briizu Õppematerjali autor
    Kordamine kontrolltööks. Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Fašism

    Sellele lisandusid sõjakas sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror, vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. Ajalugu Poliitiline liikumine fasistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast I maailmasõda. Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fasism eri maades erineva kuju. Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit'). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fasistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fasistlik kord Itaalias (1922 ­ 1943), seejärel Saksamaal (1933 ­ 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fasism natsionaalsotsialismi nime all

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    odt

    FAŠISM

    ............4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek.......................................................7-8 Itaalia fasismi tunnusjooned.................................................8-9 Fasismi sümbolid...........................................................................9 Hispaania kodusõda......................................................................9 Antifasism...................................................................................10-11 Neofasism...................................................................................11-12 Fasism Eestis...............................

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    pdf

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    Ka seetõttu et Rahvasteliidus polnud kindlat järelvalvet ega karistust, selleks kui keegi ei peaks lubadustest üle astuma (mida nt Saksamaa tegigi) 2. Impeeriumite lagunemine ja uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas. Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks.

    Ajalugu
    thumbnail
    11
    doc

    Ajalugu §11-14

    Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    docx

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    rabeleda ning kellest sai lihtrahva ebajumal, kuna ta andis lootust ka teistele, et elus hakkama saada. 1922 ­ fasistide võimuletulek Itaalias, 1933 (30.01) ­ Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 ­ 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) ­ suur majanduskriis, 1933 ­ 1945 (04.03 ­ 12.04) ­ F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) ­ B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) ­ algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) ­ Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

    Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia ­ Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine

    Ajalugu
    thumbnail
    11
    doc

    Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

    41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles

    Ajalugu
    thumbnail
    18
    doc

    Lähiajalugu, konspekt

    radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa riigid Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917 riigid 1930.aastail Itaalia 1922 Hispaania, Türgi Saksamaa 1933 DEMOKRAATIA TUNNUSED: 1. Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused). 2. Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud. 3. Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel. 4. Kodanikuvabadused. 5. Mitmeparteisüsteem Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete jõudude mõju kasv. 2

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun