10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
121 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rochas
Õppematerjali autor
AVALIK ETTEVÕTJA on ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik- õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI REGISTER on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register, kus peetakse arvestust riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise ja kasutamise üle. KÕLVATU KONKURENTS on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: · eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; · konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. EKSITAV TEAVE on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise
Üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja - ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist huvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Grupierandiga hõlmatud riigiabiks loetakse horisontaalse abi teatud kategooriate suhtes, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi määruse. Kõlvatu konkurents - ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Eksitav teave - ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje (või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust). Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine - konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.
4 1.2 Menetlus Euroopa Liidu liikmesriigid on kogustatud tegema komisjoniga koostööd ja esitama sellele kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks täita talle pandud kohustusi. Kui komisjon leiab esialgse uurimise tulemusel, et antav abi ei sobi ühisturuga kokku, tuleb alustada ametlikku uurimismenetlust, et komisjon saaks koguda antava abi sobivuse hindamiseks vajaliku teabe ja huvitatud pooled saaksid esitada omapoolsed seisukohad. Kui abi ei sobi ühisturuga kokku, tuleb taastada tõhus konkurents. Selleks tuleb abi, sealhulgas intressid, viivitamata tagastada. Tagastamine peab toimuma vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale ning selle korra kohaldamine ei tohi komisjoni otsuse viivitamatut ja tõhusat täitmist takistades raskendada tõhusa konkurentsi taastamist.5 ELTL artikli 108 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega pidevalt kontrollima kõiki olemasolevaid abisüsteeme. Selguse ja arusaadavuse ning õiguskindluse huvides tuleb kindlaks
mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. 15. Võlasuhte mõiste: Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 16. Võlasuhte tekkimise alused: Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 17. Seaduse dispositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi): Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Aleksandra Lobanina LEEBUSPROGRAMM Referaat Õppejõud: Enno Oidermaa Tallinn 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Millisel kaalutlusel peaks olema leebe ettevõtja suhtes,kes on osalenud kartellis ja pannud teadlikult toime jämeda konkurentsiõiguse rikkumise?Komisjon peab kartellis osalemist väga tõsiseks,kuna tegemist on tõsisema konkurentsipiiranguga,millega kaaneb hinnatõus,tarbija valikuvõimaluste vähenemine ja kahju tööstusele.Ennetutegevus on võtmeks rikkumiste arvu vähendamisel.Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu ,et loomuliku konkurentsi kunstlikult piirates väldivad ettevõtjad survet uuenduste tegemiseks nii tootearenduses kui ka tõhusamate tootmismeetodite kasutusele võtmise osas.Pikemas
soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumist mõjutavad tegurid: - aeg; - tehnoloogia areng; - tootmiseks kasutatavate ressursside hinnad; - tootjate ootused hindade muutumise kohta; - maksud ja subsiidiumid. Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on nii tootjatele kui tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Nõudluse hinnaelastsus - tarbija reageerimise tundlikkus hinna muutustele, nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. 3. Konkurents Täieliku konkurentsiga turg: - palju osalejaid; - toodang on ühetaoline (näiteks toorpiim, teravili); - turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne. - üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust; Monopolistliku konkurentsiga turg, see tähendab, et iga tootja on oma toodangu osas monopolist: · palju osalejaid; · toodang on diferentseeritud (erinev); · turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne; · hinnad on erinevad tänu toodangu diferentseeritusele
kellegi kanda. 5.Sotsiaalsed väärtused majanduspoliitika eesmärkidena MP peamiste eesmärkide leidmisel on lihtsaim moodus kasutada üldtunnustatud sots. väärtusi, mida valdav enamus kodanikest omaks peab: Vabadus - igaühe vabadus määrata omale eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks. Individuaalne vabadus väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust. Õiglus - ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Aga ka õigus seaduse ees: kõigil ühiskonna liikmetel on võrdsed õigused ja kohustused (varade ümberjaotamise juures ei eksisteeri seesugust õigust). Turvalisus - rahu ühiskonnas ja paremad majanduslikud ja sots garantiid. Näiteks minimaalne sissetulek, mida ühiskond on võimeline igale oma liikmele garanteerima. MP eesmärgid peavad olema võimalikult täpselt defineeritud. Kõik poliitilised elluviijad peavad teadma, mida neil tuleb teha. On vajalik eesmärkide hierarhiline
Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid