Kaarel Eenpalu (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

58

docx

Sisepoliitika 1918-1939

12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24

Ajalugu

8

pdf

Vabadussõda, Kontsantin Päts

kokkupõrgetesse politseiga ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse laialisaatmisega. Organiseeritud opositsiooni puudumine hädaolukorras hõlbustas Pätsi reformide läbiviimist. Päts valitses enamasti presidendi dekreetide kaudu, sest Riigikogu oli vaja tõeliste seaduste vastuvõtmiseks. Majandus kasvas ning arendati välja infrastruktuur, tööstus ja haridus. Toetati isikunimede eestikeelsust , kõige silmapaistvam näide on siseminister Karl August Einbund, kes muutis oma nime Kaarel Eenpalu. Päts allkirjastas ka dekreedi, et 1935. aastal tuua Tartu Riigikohtu Tallinnasse, kuigi kõik peale ühe kohtuniku hääletas selle vastu. Pärast riigipööret kaotas Riigikohus palju oma volitusi ja ei suutnud jälgida demokraatlike põhimõtete rakendamist riigis. Päts asutas ka Tallinna Tehnikainstituudi 15. septembril 1936 teise ülikoolina Eestis. Riigikohtu kaotamine ja mõned ülikooli teaduskonnad vähendasid kindlasti Tartu tähtsust Lõuna-Eestis - linnas,

Ajalugu

6

docx

Konstatin Päts

Elulugu Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas ees

Ajalugu

29

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

12. märtsi riigipööre ­ põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine ­ parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus ­ Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24

Eesti uusima aja ajalugu

20

doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

03.1927–09.12.1927 Jaan Teemant PK KRE ARV ÜMSL ER 14 09.12.1927–04.12.1928 Jaan Tõnisson ER PK ARV ETE 15 04.12.1928–09.07.1929 August Rei ESTP KRE ETE ARV 16 09.07.1929–12.02.1931 Otto Strandmann ETE KRE PK ARV 17 12.02.1931-19.02.1932 Konstantin Päts PK ER ESTP 18 19.02.1932–19.07.1932 Jaan Teemant ÜP RKE 19 19.07.1932–01.11.1932 Kaarel Eenpalu ÜP RKE 20 01.11.1932–18.05.1933 Konstantin Päts ÜP RKE ESTP 21 18.05.1933–21.10.1933 Jaan Tõnisson RKE ARV 22 21.10.1933–09.05.1938 Konstantin Päts 23 09.05.1938–12.10.1939 Kaarel Eenpalu 24 12.10.1939–21.06.1940 Jüri Uluots 1925–29 – majanduslik tõus sisepoliitiline stabiilsus

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

15

doc

Jüri Uluots

SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri  Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 ­ 18. september 1944).................9 KIRJANDUS...................

Kirjandus

24

docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

○ ettekäändeks vapside riigipöörde ärahoidmine (päts:rahvas tuleb ravida vaimsest haigusest) ○ vapside org. suleti ja juhid vahistati ○ kehtestati tsensuur ○ tühistati valimised ○ vapside liitu kuulujad eemaldati riigilähedastest ühingutest ○ riigikogu kiitis heaks ja sügistest laiali ● vaikiv ajastu (autoritaarne diktatuur) ○ kpätsi, jlaidoner, kaarel eenpalu riigipööre ○ päts juhtis ainuisikuliselt, kõik allutati tema kontrollile ○ kõrvaldas konkurendid, saatis laiali riigikogu ○ 1935 keelustas erakondade tegevuse, ainus lubatud isamaaliit ○ opostisoon minimaalne, eestkõnelejaks oli tõnisson ○ 1935 kavandasid vapsid võimuhaaramist, aga tuli avalikuks ja said karistada ○ 1936 nelja endise riigivanema memorandum (tõnisson, teemant, johan kukk, ants piip) avaldati soomes

Kategoriseerimata

10

doc

P.Pinna, M.Martna,O.Strandman, J.Pitka

PAUL PINNA Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tulnud teenis mobiliseerituna s?

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)