Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psühholoogia konspekt eksamiks (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus;
põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis.
Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel
tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia,
juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia).
Õigus võib psühholoogiat kasutada „enda sees“ või kaasatakse psühholoogia
õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega.
Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest.
*õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist
organismi toimimise seaduspärasustega.
*õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab,
et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist.
* õigus on „verbaalsuskeskne“, psühholoogia on „käitumiskeskne“
2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia,
kriminoloogia , kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia.
Iga

Vasakule Paremale
Psühholoogia konspekt eksamiks #1 Psühholoogia konspekt eksamiks #2 Psühholoogia konspekt eksamiks #3 Psühholoogia konspekt eksamiks #4 Psühholoogia konspekt eksamiks #5 Psühholoogia konspekt eksamiks #6 Psühholoogia konspekt eksamiks #7 Psühholoogia konspekt eksamiks #8 Psühholoogia konspekt eksamiks #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kersti1989 Õppematerjali autor
1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus;
2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia,
3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest
4. Vägivaldse ja õigusrikkuva käitumise seos vanusega: kaasaegsed
5. Psüühikahäirete käsitluse erinevused juriidilises ja kliinilises kontekstis
6. Ohtlikkuse mõiste psühholoogilises ja õiguslikus kontekstis. Määratluste “sundravi”
7. Emotsionaalsete reaktsioonide mõju käitumisele: erinevused selle teema käsitlemisel juriidilises ja psühholoogilises kontekstis
8. jne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Kohtupsühholoogia

Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades:

Psühholoogia
thumbnail
19
doc

Kohtupsühholoogia konspekt

- õigusloomes tuleb arvestada psüühika seaduspärasustega - juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning

Psühholoogia
thumbnail
3
doc

Kohtu psühholoogia

-Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressiivsuse teooriad

Proseminar
thumbnail
26
pdf

Õiguspsühholoogia konspekt

1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet ­ psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile ­ psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav ­ psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne ­ psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline ­ psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi

Psühholoogia juristidele
thumbnail
32
doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav;

Psühholoogia
thumbnail
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

1.9 Kriminaalpsühholoogia Kriminaalpsühholoogia on uurimisvaldkond, mis uurib sügavuti kurjategijate kriminaalset käitumist. Uurimisobjektiks on kriminaalide mõtteviisi, kavatsused, reaktsioonid ning nende teod. Kriminaalpsühholoogia samuti üritab ennetada kriminaalide tulemuslikku käitumist ning püüab leida seletusi sellisele käitumisele. (Wikipedia, 2013) Kriminaalset käitumist ja kurjategijat on uuritud mitme teadusdistsipliini vaatevinklist lähtuvalt. Psühholoogia poolt lähenedes tähendab kriminaalpsühholoogia rakenduspsühholoogia alla kuuluvat valdkonda, s.o ühte osa õiguspsühholoogiast. Mõnikord on seda distsipliini nimetatud ka "kriminaalse kätimise psühholoogiaks" või "kriminoloogiliseks psühholoogiaks". Kohtupsühholoogia puhul pannakse rõhk vaimsele tervise küsimustele ja tegeldakse kurjategijate kliinilise hindamise ja/või kohtlemise probleemidega

Käitumine ja etikett
thumbnail
9
docx

Õiguspsühholoogia ekspertiis

kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida. Nüüdseks on uued õiguslikud raaamid psühholoogia eriteadmiste kasutamise osas paigas ja olukorra analüüs jällegi võimalik. Õiguslik raam psühholoogia eriteadmiste kasutamise kohta kriminaalmenetluses koosneb valdavalt neljast seadusest, mida loetleme tähtsuse järjekorras.

Õigus
thumbnail
24
doc

PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT

5. Psühhopaatia on ravimatu. Arvamus, et psühhopaatia on ravimatu on väga tugevalt juurdunud, mistõttu on seda valdkonda väga vähe uuritud. Mõnes viimase aja empiirilisest tööst nähtub, et psühhopaatsed kalduvused võivad muutuda. Näiteks on noored ja ka täiskasvanud, kes on kõrgete testi skooridega, intensiivse ravi korral suutnud parandada oma käitumismaneere. 5 Mis on psühhopaatia? Psühhopaatia defineerimine on üks psühholoogia teaduse kõige põhilisemaid küsimusi. Psühhopaatiat, nagu ka kõiki teisi psühholoogilisi konstruktsioone, ei ole võimalik taandada ühele kindlale idikaatorile. Ühe indikaatori otsimise asemel tasub psühhopaatiat võtta kui mitmekordse ning järk-järgult areneva mõõtena. Psühhopaatia uurimine on toimunud enamjaolt sarnaselt teiste psühholoogia valdkondade uurimisel, kuid esineb ka teatavaid erinevusi

Psühholoogia juristidele




Kommentaarid (2)

mriax profiilipilt
mriax: konspekt, kus on lühidalt kõik agressiivsuse olulisemad aspektid välja toodud.
12:16 21-07-2011
Hirveplika profiilipilt
Hirveplika: Õiguslik osa hea.
16:10 08-04-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun