1.Õiguse
ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus;
põhilised
erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis.
Psühholoogia
ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel
tihedalt
seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia,
juriidiline
psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia).
Õigus võib psühholoogiat kasutada „enda sees“ või kaasatakse
psühholoogia
õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega.
Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia
lähtub käitumisest.
*õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab
inimese käitumist
organismi toimimise seaduspärasustega.
*õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia
aga väidab,
et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist.
* õigus on
„verbaalsuskeskne“, psühholoogia on „käitumiskeskne“
2. Õiguse
ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia,
kriminoloogia ,
kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia.
Iga
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades:
- õigusloomes tuleb arvestada psüühika seaduspärasustega - juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning
-Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressiivsuse teooriad
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav;
1.9 Kriminaalpsühholoogia Kriminaalpsühholoogia on uurimisvaldkond, mis uurib sügavuti kurjategijate kriminaalset käitumist. Uurimisobjektiks on kriminaalide mõtteviisi, kavatsused, reaktsioonid ning nende teod. Kriminaalpsühholoogia samuti üritab ennetada kriminaalide tulemuslikku käitumist ning püüab leida seletusi sellisele käitumisele. (Wikipedia, 2013) Kriminaalset käitumist ja kurjategijat on uuritud mitme teadusdistsipliini vaatevinklist lähtuvalt. Psühholoogia poolt lähenedes tähendab kriminaalpsühholoogia rakenduspsühholoogia alla kuuluvat valdkonda, s.o ühte osa õiguspsühholoogiast. Mõnikord on seda distsipliini nimetatud ka "kriminaalse kätimise psühholoogiaks" või "kriminoloogiliseks psühholoogiaks". Kohtupsühholoogia puhul pannakse rõhk vaimsele tervise küsimustele ja tegeldakse kurjategijate kliinilise hindamise ja/või kohtlemise probleemidega
kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida. Nüüdseks on uued õiguslikud raaamid psühholoogia eriteadmiste kasutamise osas paigas ja olukorra analüüs jällegi võimalik. Õiguslik raam psühholoogia eriteadmiste kasutamise kohta kriminaalmenetluses koosneb valdavalt neljast seadusest, mida loetleme tähtsuse järjekorras.
5. Psühhopaatia on ravimatu. Arvamus, et psühhopaatia on ravimatu on väga tugevalt juurdunud, mistõttu on seda valdkonda väga vähe uuritud. Mõnes viimase aja empiirilisest tööst nähtub, et psühhopaatsed kalduvused võivad muutuda. Näiteks on noored ja ka täiskasvanud, kes on kõrgete testi skooridega, intensiivse ravi korral suutnud parandada oma käitumismaneere. 5 Mis on psühhopaatia? Psühhopaatia defineerimine on üks psühholoogia teaduse kõige põhilisemaid küsimusi. Psühhopaatiat, nagu ka kõiki teisi psühholoogilisi konstruktsioone, ei ole võimalik taandada ühele kindlale idikaatorile. Ühe indikaatori otsimise asemel tasub psühhopaatiat võtta kui mitmekordse ning järk-järgult areneva mõõtena. Psühhopaatia uurimine on toimunud enamjaolt sarnaselt teiste psühholoogia valdkondade uurimisel, kuid esineb ka teatavaid erinevusi
Kõik kommentaarid