Töötus Eestis (2)

1 HALB

Lõik failist

Ettevõtluse õppesuund
Väikeettevõtlus
TÖÖTUS EESTIS
Referaat

Kuressaare 2010
Sisukord
Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne 3
Töötute arv muudkui kasvab ja kasvab 4
Mitte-eestlaste töötus on peaaegu kaks korda kõrgem 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7

Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne

Maapiirkondades on naiste töötus üldisest töötusest ligi kaks korda madalam, meeste oma aga viiendiku võrra kõrgem.
Maal oli statistikaameti andmetel naiste töötuse määr III kvartalis 7 ja meeste oma 18 protsenti.
Ka linnades ületab meeste töötus naiste oma, ehkki mitte nii palju. Meeste töötus oli linnades 15 ja naiste oma 11 protsenti.
Statistikast selgub ka, et erinevused meeste ja naiste töötuses kasvavad vanusega. 15-24aastaste seas on meeste töötus 30 protsenti, mis on kahe protsendipunkti võrra samas vanuses naise omast kõrgem. 25-49aastaste meeste töötus on 15 protsenti, ületades samas vanuses naiste oma 4 protsendipunkti võrra. 50-74aastaste meeste töötus on samuti 15 protsenti, kuid erinevus samas vanuses naiste töötusest ulatub 5 protsendipunktini.
Kõiki vanusegruppe arvesse võttes on meeste töötuse määr 17 ja naiste oma 12 protsenti.
Statistikaameti IV kvartali töötuse koondandmed selguvad veebruaris .

Töötute arv muudkui kasvab ja kasvab

Töötukassa registreeris nädala jooksul 2765 uut töötut. Töötute koguarv tõusis 86847 inimeseni. Registreeritud töötute osakaal tõusis pügala võrra 13,2% tasemele .

Mitte-eestlaste töötus on peaaegu kaks korda kõrgem

Üle viiendiku Eesti muulastest on tööta, nende töötuse määr ületab eestlaste oma peaaegu kaks korda.
Eelmise aasta III kvartalis oli eestlaste töötus statistikaameti andmetel 11,6 protsenti ning muulaste töötus 20,4 protsenti. IV kvartali koondandmed selguvad veebruaris.
Eriti keerulises olukorras on mitte-eestlastest mehed, kelle hulgas oli töötuid 24 protsenti. Muulastest naiste töötus ulatus 17 protsendini. Eestlastest meeste töötus oli 14 protsenti ja eesti naiste oma 10 protsenti. Andmed pärinevad statistikaameti uuringust, kus inimese rahvuse määratlemise aluseks võeti tema ema rahvus.
Töötukassa statistikast selgub, et aasta lõpus oli 87 282 registreeritud töötust 22 664 ehk 26 protsenti puuduliku eesti keele oskusega. Eesti kodakondsus puudus 24 084 töötuna arvel olnul.

Kokkuvõte

Maal oli statistikaameti andmetel naiste töötuse määr III kvartalis 7 ja meeste oma 18 protsenti.
Ka linnades ületab meeste töötus naiste oma, ehkki mitte nii palju. Meeste töötus oli linnades 15 ja naiste oma 11 protsenti.
Statistikast selgub ka, et erinevused meeste ja naiste töötuses kasvavad vanusega. 15-24aastaste seas on meeste töötus 30 protsenti, mis on kahe protsendipunkti võrra samas vanuses naise omast kõrgem. 25-49aastaste meeste töötus on 15 protsenti, ületades samas vanuses naiste oma 4 protsendipunkti võrra. 50-74aastaste meeste töötus on samuti 15 protsenti, kuid erinevus samas vanuses naiste töötusest ulatub 5 protsendipunktini.
Kõiki vanusegruppe arvesse võttes on meeste töötuse määr 17 ja naiste oma 12 protsenti.
Üle viiendiku Eesti muulastest on tööta, nende töötuse määr ületab eestlaste oma peaaegu kaks korda.
Eelmise aasta III kvartalis oli eestlaste töötus statistikaameti andmetel 11,6 protsenti ning muulaste töötus 20,4 protsenti. IV kvartali koondandmed selguvad veebruaris.
Eriti keerulises olukorras on mitte-eestlastest mehed, kelle hulgas oli töötuid 24 protsenti. Muulastest naiste töötus ulatus 17 protsendini. Eestlastest meeste töötus oli 14 protsenti ja eesti naiste oma 10 protsenti. Andmed pärinevad statistikaameti uuringust, kus inimese rahvuse määratlemise aluseks võeti tema ema rahvus. Üldine töötuse määr oli meeste seas siis 17% ja naistel 12%.
Töötukassa statistikast selgub, et aasta lõpus oli 87 282 registreeritud töötust 22 664 ehk 26 protsenti puuduliku eesti keele oskusega. Eesti kodakondsus puudus 24 084 töötuna arvel olnul.

Kasutatud kirjandus

1. http://www.e24.ee/?id=211938 (18.01.2010)
2. http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/tootute-arv-muudkui-kasvab-ja-kasvab.d?id=27694025 (18.01.2010)
3. http://www.e24.ee/?id=211931 (18.01.2010)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maritaana Õppematerjali autor

Referaat antud teemal

töötus eesti töötus

Sarnased õppematerjalid

docx

Töötus Eestis (Referaat)

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on

Ettevõtluskeskkond

doc

Töötuse Referaat

Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. 7 TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu I kvartalis oli töötuse määr 4,2%, teatab Statistikaamet. Eelmisel aastal vähenes töötus järjepidevalt -- kui I kvartalis oli töötuse määr 5,3%, siis aasta lõpus langes see 4,1%-ni. Tänavu I kvartalis jätkus töötuse vähenemise tendents ainult meeste seas, naiste olukord tööturul halvenes. Naiste töötuse määr kerkis I kvartalis 4,8%-ni ja oli meeste tööpuudusest suurem

Majandus

doc

TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS

Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledz Mihhail Praulins TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi

Majandus

doc

Alusõppe uurimistöö

SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte..................................................................

Avaliku sektori ökonoomika

pdf

Noorte tööpuudus referaat

NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 15 KASUTATUD MATERJAL ..............................................................

Majanduspoliitika

docx

NOORED TÖÖTURUL

NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas

Riigiõpe

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .................................

Makroökonoomika

docx

Makro testid

43. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ……………. ning AD kõver nihkub: suureneb; väljapoole 44. Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS näitab fikseeritud ……………………. ning pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ……………….: hinnataset; kogutoodangut 45. 46. Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu tasemel: mille korral töötus on oma loomulikul tasemel 47. Negatiivne pakkumisšokk ……….. lühiperioodi kogupakkumiskõverat ja …………. kogutoodangu loomulikku taset: tõstab; võib alandada 48. Vaata eelnevat joonist. Oletame et majandus on algselt punktis E ning kogunõudlus on AD0. Kui kogunõudlus väheneb, siis algselt liigub majandus lühiperioodil punkti …….. ning seejärel pikal perioodil punkti …………: A; D 49. 50. Vaata eelnevat joonist

Makroökonoomika

Rohkem sarnaseid